08. oktoober 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-47099
Tsiviilasja hind
13 830,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Margit S ja Aili K (XXX) Kostja EI(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ, Põhja pst 21C, 10414 Tallinn, e-post [email protected]) 13.09.2012
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
AS SEB Liising hagi EI vastu võla saamiseks
Hageja lepingulised esindajad Margit S ja Aili K Kostja lepinguline esindaja Margus Rebane
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AS SEB Liising hagi EI vastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista AS-ilt SEB Pank menetluskulud täielikult 100% ulatuses EI kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.17.07.2007 sõlmisid hageja ja A OÜ liisingueseme müügilepingu nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme hinnaga 30 037,47 eurot (tl 14-15).
2.17.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostja kasutusse üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 16) alusel kostja poolt välja valitud 2007 sõiduauto Saab 9-7X (edaspidi liisinguese) (tl 7-8, 13). Liisingulepingule kohaldati lepingu üldiseid tingimusi (tl 9-12). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 14 709,18 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 367 lg 1 ja 4.
4.Kostja kohustus liisingulepingu alusel tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning jättis hagejale tasumata arved nr A07339320, A07373762, A08024178, A08058900, A08094495 ja A08130689 (tl 17-18, 99-104) kokku summas 2135,78 eurot, sh põhiosa 1409,68 eurot ja intress 726,10 eurot. 08.04.2008 edastas hageja kostjale teate, milles märkis, et kui kostja ei tasu võlgnevust kahe nädala jooksul loeb hageja liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguese tuleb hagejale koheselt tagastada (tl 19-20). Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles liisingulepingu erakorraliselt üles 25.04.2008, mille eest esitas hageja kostjale 08.04.2008 arve nr A08123701 summas 7,54 eurot (tl 18, 21).
5.Kostja hagejale liisingueset liisingulepingu lõpetamise päeval ei tagastanud, mistõttu tellis hageja liisingueseme tagastusteenuse OÜ-lt R . Tagastusteenuse eest tasus hageja OÜ-le R 22.05.2008 arve nr A08406 alusel 188,54 eurot koos käibemaksuga (tl 22), mille kohta esitas kostjale 02.06.2008 arve A08192745 (tl 18). 22.05.2008 taastati liisingueseme valdus (tl 23). Hageja tasus A OÜ-le poleerimise ja salongi puhastuse eest 31.07.2008 arve nr 807103 alusel 83,09 eurot koos käibemaksuga (tl 24), mille kohta esitas kostjale 18.08.2008 arve nr A08280088 (tl 18).
6.Hageja pani 08.08.2008 liisingueseme müüki A OÜ müügiplatsile hinnaga 28 057,21 eurot. 01.10.2008 langetati hinda 26 778,98 eurole, 21.11.2008 25 500,75 eurole, 14.01.2009 23 583,40 eurole ning 03.03.2008 22 241,25 eurole (tl 25-28). Kuna üheksa kuu jooksul liisinguesemele ostjat ei leitud, suunas hageja liisingueseme oksjonile (tl 29), mille käigus müüdi liisinguese 04.05.2009 müügilepinguga A OÜ-le hinnaga 11 112,13 eurot käibemaksuga ehk 9417,06 eurot käibemaksuta (tl 30-31). Müügihinna arvelt vähendati liisingueseme jääkväärtust 21 558,39 eurolt 12 141,33 euroni, mille kohta esitas hageja kostjale 03.09.2009 arve nr A09301033 (tl 18, 117).
7.Kostja võlgneb hagejale kokku 14 709,18 eurot, sh tasumata liisingumaksed koos intressiga 2135,78 eurot, liisingueseme hüvitamata osa 12 141,33 eurot, lisakulud 271,63 eurot, teenustasu 7,54 eurot ja viivis 152,90 eurot (tl 35). Hageja edastas kostjale 22.06.2009 ja 19.05.2011 nõuded kohustuste täitmiseks (tl 32-34). Kostja kohustusi ei täitnud.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et arve nr A07339320 tasuti osaliselt 31.01.2008 summas 166,06 eurot, millest jäi tasumata 213,26 eurot. Liisingueseme jääkväärtus lepingu ülesütlemisel oli 21 558,39 eurot.
9.Liisingulepingu üldiste tingimuste p 12.2.2 kohaselt on lepingu ülesütlemisel p-s 12.1. nimetatud rikkumise alusel liisinguandjal õigus võõrandada liisinguese omal äranägemisel. Hageja omandas liisingueseme ainult selle eesmärgiga, et tehtud kulutuse hüvitab kostja vastavalt liisingulepingule. Kostja enda kohustust ei täitnud. Ainus võimalus tekkinud kahju hüvitada oli liisinguese võõrandada ja saadud summa arvelt tekitatud kahju hüvitada. Käesoleva liisingulepingu puhul oli liisingueseme ostuhinnaks 30 038,47 eurot, mille hageja tasus kostja
2-11-47099 eest A OÜ-le. Liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeks oli aga kostja jõudnud tasuda vaid 8480,08 eurot. Peale liisingueseme leidmist hageja koostööpartneri OÜ R poolt ja liisingueseme puhastamist pani hageja liisingueseme 08.08.2008 A OÜ müügiplatsile müüki. Hagejale jääb arusaamatuks, miks seab kostja kahtluse alla liisingueseme aktiivse müügi. Hageja oli liisingueseme müügist vägagi huvitatud majanduslikel põhjustel, et katta enda poolt tehtud kulutus liisingueseme soetamisel, mida tõendab asjaolu, et liisinguese olu portaalis auto24.ee müügis (tl 105-115). Seega oli liisinguese Eesti suurimas kasutatud sõidukite internetiportaalis Auto24 ja A OÜ müügiplatsil avalikult pakkumisel 08.08.2008 kuni 27.04.2009, kokku peaaegu üheksa kuud. Üheksakuine müügiprotsess ei saa olla kuidagi kiirmüük. Alghinnaga 28 057,21 eurot oli sõiduk pakkumisel 74 päeva, misjärel langetati hinda 4,6% hinnale 26 778,98 eurot, peale 51 müügipäeva 4,8% hinnale 25 500,75 eurot, peale 50 müügipäeva 7,5% hinnale 23 583,40 eurot, peale 48 müügipäeva 5,7% hinnale 22 241,25 eurot. Hinnaga 22 241,25 eurot oli sõiduk müügis 56 päeva. Kõigil oli võimalik sellise hinnaga 2009 kevadel sõidukit osta, kuid ostjat ei leidunud. Järelikult oli pakutavale kaubale hind liiga kõrge ja tegelik turuhind pidi olema madalam. Asjaolu, et sõidukile ei leidu ostjat müüja poolt küsitud hinnaga tõestab, et hind on liialt kõrge ja ei vasta Eesti turuolukorrale ning pakutavale kaubale. 2006-2007 aasta oli Eestis majandusbuumi aeg, kui osteti ja liisiti palju sõidukeid. 2008 algas majanduslangus ja sõidukite müük langes kordades. Autoturule tuli palju pankroti- ja liisingufirmade vara. Eesti turg oli autodest üleküllastunud. Nõudlus praktiliselt puudus, kuigi hinnad olid märkimisväärselt langenud. Täpselt samale ajaperioodile langeb käesoleva juhtumi puhul liisingueseme tagastamise aeg 22.05.2008. Sama kinnitab ka peaaegu 9 kuud kestnud tulutu müügiperiood. Ebaõnnestunud müügist tulenevalt otsustas hageja vara A OÜ poolt 28.04.2009 korraldatavale oksjonile panna. Hageja tuletab meelde, et kuigi tegu oli suhteliselt uue ja vähesõitnud sõidukiga, olid vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile liisingueseme esi- ja tagastange defektiga. Hageja juhib ka tähelepanu asjaolule, et kostja võttes liisingusse maasturi, mille mootorimaht on 5,3 liitrit, kütuseks bensiin (mitte diisel) ja käiguvahetus automaatne ehk kütusekulukam, siis peaks olema ka mõistetav, et sellist sõidukit ei õnnestu müüa sama lihtsalt kui nt 1,6 liitrist rahvaautot Toyota Corolla. Kostja jäi rendimaksete tasumisega võlgu 17.11.2007 väljastatud arve nr A07339320 alusel. Liisinguleping öeldi üles alles 25.04.2008. Kostjal oli vormistatud kapitalirendi leping ehk peale lepingu lõppemist pidi liisinguese jääma kostjale. Seega oli kostjal tegelikult viis kuud aega otsida ise oma autole ostjat ja müüa liisinguese edasi nii edukalt, et müügikahjumit ei oleks tekkinud. Kostja ei kasutanud võimalust enda olukorra päästmiseks või ei leidnud lihtsalt sellist ostjat. Kostja, võttes liisingusse kalli maasturi, peaks aru saama, et suurte finantskohustuste võtmisega kaasnevad ka finantsriskid.
10.Kostja poolt lisatud väljavõtetega Auto24-st, Mobile.de-st ja AutoScout24.com-st ei tõenda kostja ära liisingueseme hinda mais 2008, kuna tänaseks on turusituatsioon muutunud ja müügiportaalides ülevalolevad hinnad on alati need, mida küsitakse, mitte aga hinnad, millega sõiduk tegelikult müüakse.
11.Kostja viitab osade arvete võimalikule aegumisele, viidates TsÜS § 146 lg 1-le ja § 147 lg 1le. Hageja juhib Kostja tähelepanu TsÜS § 154-le, mille kohaselt algab korduvate kohustuste puhul aegumistähtaeg (3 aastat) selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostjate vastuväited
12.Kostja ei tunnista hagiavaldus ja palub jätta hagi rahuldamata.
13.Hageja nõue on ebaselge. Hageja ei ole üheselt välja toonud, kui suur oli hageja nõue lepingu ülesütlemise ja liisingueseme tagastamise hetkel, koos jääkväärtusega. Hageja esitatud dokumentidest võib järeldada, et liisingueseme tagastamise hetkel oli liisingueseme jääkväärtus 337 315,57 krooni ja võlgnevus 38 535,61 krooni, kokku 375 851,18 krooni ehk 24 023,70 eurot.
2-11-47099 Kostjale ei ole teada, kas hageja on koostanud liisingueseme tagastamisel sõiduki turuväärtuse osas hindamisakti. Hageja on märkinud, et liisinguese on pärast tagastamist suunatud müüki hinnaga 28 057,21 eurot, seega kostja leiab, et hageja on hinnanud liisingueseme väärtuseks selle tagastamisel 28 057,21 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks liisingueseme avaliku müügi toimumine ja müügihinna kujunemine. Liisingueseme avalik müük on täielikult tõendamata. Samuti ei ole ühtegi tõendit väidetava enampakkumise kohta. Kui hageja nõuab kostjalt nn müügikahju tasumist, siis on kostjal õigus tutvuda ka kõigi müügidokumentidega ning saada selgust miks liisinguese niivõrd odavalt müüdi.
14.Kostja on seisukohal, et liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel ületas oluliselt liisingueseme lepingulise jääkväärtuse ja oleks katnud ka hageja võimalikud muud nõuded. Vaidlusalune liisinguese oli ehitatud 2007 ja maksis lepingu sõlmimise hetkel 17.07.2007 30 038,47 eurot (470 000 krooni). Kostja tagastas sõiduki hagejale 22.05.2008 Sõiduk oli tagastamise hetkel 10 kuud vana ja sõitnud üksnes 10 271 kilomeetrit. Liisinguese oli tehniliselt korras. Tegemist oli sisuliselt uue ja kasutamata liisinguesemega, millel ei olnud ühtegi tehnilist puudust. Hageja poolt ei ole tellitud ühtegi remonttööd, ega hooldust ega viidatud ühelegi puudusele. Seega ei saa ka väita, et liisingueseme müügihind oli niivõrd odav mõne olulise defekti või puuduse tõttu. Kostja on seisukohal, et liisingueseme turuhind selle valduse tagastamise ajal ehk 2008 mais oli minimaalselt 25 000 eurot. Interneti müügiportaalide väljavõtete (tl 82-91) kohaselt olid samaväärse ja umbes ühe aasta vanuse sõiduki müügihinnad oluliselt kallimad. Käesoleval ajal müüakse oluliselt vanemaid samaväärseid sõidukeid pea poole kallimalt, kui hageja liisingueseme realiseeris. Kostja on seisukohal, et kuna vara jäi pärast liisinglepingu ülesütlemist hagejale ja selle väärtus tagastamise hetkel oli suurem kui hageja poolt kantud kulud seoses liisingulepinguga, ei ole hagejal kostja vastu VÕS §-st 367 tulenevat nõuet, mida kostja peaks hüvitama. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on liisingueseme müügihinda langetatud niivõrd kiiresti – 20 000 krooni kuus. Oluline on, et müügiprotsessiga ei kaasnenud hagejale märkimisväärseid lisakulusid, mis oleksid tinginud kiire ja odava müügi.
15.Lisaks on hageja seisukohal, et hageja liisingulepingust tulenevate maksete nõue on osaliselt, kui mitte täies ulatuses aegunud. Kohtu põhjendused
16.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite, mistõttu annab kohus juhindudes tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 seisukoha aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Riigikohus on märkinud lahendi 3-2-1-33-09 punktis 10: Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et asjas tuleb kohaldada TsÜS § 154. Hageja tugineb oma nõude esitamisel kostja vastu VÕS §-le 367, st tegemist on liisingulepingu ülesütlemise järgse hüvitisnõudega. Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi ning liisinguvõtja poolt hüvitatava summa kindlaksmääramise põhimõtteid on kolleegium põhjalikult käsitlenud nt 29. aprilli 2008. a otsuse p-des 14-19 (tsiviilasi nr 3-2-1-33-08). Selles lahendis rõhutas kolleegium, et liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale kui krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada
2-11-47099 krediteerimiseks tehtud kulutused (vt ka Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-129-06, p 24 ja 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 25). Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 26). Seega on VÕS § 367 lg 3 järgi liisinguandja nõude arvestamise aluseks liisingueseme väärtus. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja menetlemisel hageja nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuvastama, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal möödus pärast lepingu ülesütlemist mõistlikult vajalik aeg kulude hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi. Kui hageja põhinõue on aegunud, tuleb aegumise kohaldamisel arvestada ka TsÜS §-ga 144, mille järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja nõue koosneb 14 709,18 eurost, sh tasumata liisingumaksed koos intressiga 2135,78 eurot (arved A07339320, A07373762, A08024178, A08058900, A08094495 ja A08130689 maksetähtajaga 03.12.2007-02.05.2008, tl 99-104), liisingueseme hüvitamata osa 12 141,33 eurot (03.09.2009 arve nr A09301033 maksetähtajaga 18.05.2009), lisakulud 271,63 eurot (02.06.2008 arve nr A08192745 tähtajaga 10.06.2008, 18.08.2008 arve nr A08280088 tähtajaga 26.08.2008), teenustasu 7,54 eurot (08.04.2008 arve nr A08123701 tähtajaga 15.04.2008) ja viivis 152,90 eurot (tl 35). Liisinguleping on üles öeldud 25.04.2008, millest hageja teavitas kostjat 08.04.2008 teatega (tl 19-20). Hageja on teavitanud liisingulepingust tulenevast nõudest 22.06.2009, millise teate kohaselt palus kulud hüvitada hiljemalt 02.07.2009 ja 19.05.2011, millise teate kohaselt palus kulud hüvitada hiljemalt 30.05.2011 (tl 32-33). Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutus sissenõutavaks, st millal möödus pärast lepingu ülesütlemist mõistlikult vajalik aeg kulude hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi, ajast, mil hageja teavitas esmakordselt ehk 22.06.2009 kostjat liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja kohustas kostjat kohustused täitma hiljemalt 02.07.2009. Seega muutus kohtu hinnangul liisingulepingust tulenev nõue sissenõutavaks 03.07.2009. Hagi on esitatud 30.09.2011, seega ei ole nõue aegunud.
2-11-47099
19.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 17.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostja kasutusse üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 16) alusel kostja poolt välja valitud 2007 sõiduauto Saab 9-7X (edaspidi liisinguese) (tl 7-8, 13). Liisingulepingule kohaldati lepingu üldiseid tingimusi (tl 9-12). Liisingueseme omandas hageja 17.07.2007 A OÜ-ga sõlmitud liisingueseme müügilepingu nr XXX alusel. Hageja tasus liisingueseme eest 30 037,47 eurot (tl 14-15).
20.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt lepingu üldiste tingimuste punktile 12.1 liisinguandjal on õigus leping üles öelda, kui leiab aset kasvõi üks alljärgnevalt loetletud juhtumitest ja liisinguandja on vajadusel andnud liisinguvõtjale edutult tähtaja lepingu rikkumise lõpetamiseks ja/või kõrvaldamiseks: 1) liisinguvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva liisingumaksega või lepingujärgselt tasumisele kuuluva muu summaga ja liisinguandja on andnud liisinguvõtjale edutult vähemalt 2 nädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul liisingumaksete või mõne muu lepingujärgse summa tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab liisinguvõtjalt kogu võla, st kõikide kulude hüvitamist, mis liisinguandja kandis seoses liisinguesemega; samaaegselt eelnimetatud tähtaja andmisega on liisinguandja pakkunud liisinguvõtjale võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 17-18, 99-104). Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi edastas hageja kostjale 08.04.2008 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis kostjale tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt kahe nädala jooksul teatise saamisest ning teavitas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles, millisel juhul tuleb liisinguese tagastada (tl 19-20). Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 25.04.2008, mille eest esitas hageja kostjale vastavalt hinnakirjale (tl 21) teenustasu arve A08123701 summas 7,54 eurot (tl 18). Hageja oli õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama ja selle eest tasu arvestama.
21.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda liisinguandjale liisingumakseid ja teisi tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Hageja poolt esitatud arvetest nr A07339320, A07373762, A08024178, A08058900, A08094495, A08130689 (tl 17-18, 99-104) nähtub, et kostjal jäid tasumata liisingumaksed koos intressiga suuruses 2135,78 eurot. Seega on kostja kohustatud vastavalt VÕS § 361 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 tasuma hagejale liisingu- ja intressi makseid summas 2135,78 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid liisingumaksete tasumata jätmise osas.
22.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 12.4 andma hagejale üle liisingueseme valduse, mida kostja ei teinud. Hagiavalduse kohaselt, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ R poole, kes taastas vara valduse 22.05.2008 (tl 23). Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle A OÜ-le (tl 23). OÜ R ja A OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 271,62 eurot (tl 22, 24), mille kohta edastas hageja kostjale arved
2-11-47099 A08192745 ja A08280088 (tl 18). Üldiste tingimuste punkti 12.5 alusel kulutused, millised kaasnevad lepingu ülesütlemisega punktis 12.1 nimetatud alusel, kannab liisinguvõtja. Kui lepingu ülesütlemisega kaasnevad liisinguandjale mistahes kulutused (sealhulgas kuid mitte ainult liisingueseme valduse tagasisaamiseks tehtavad kulud), peab liisinguvõtja need viivitamatult hüvitama. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tagastusteenusele ja pesuteenusele, seega on lisakulud summas 271,62 eurot põhjendatud.
23.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldiste tingimuste punkti 6.9 alusel kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega (va intress) maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist 152,90 eurot (tl 35). Kostja ei ole viivisele vastuväiteid esitanud, mistõttu on viivisenõue põhjendatud.
24.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Üldiste tingimuste punkti 12.2 alusel lepingu ülesütlemisel ükskõik millisel punktis 12.1 toodud alusel, on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja, liisinguese võõrandada ja saadud rahast katta tasumata liisingueseme netohind, liisingueseme netohinna finantseerimise kulusid, periodiseeritud käibemaksu jääki, kindlustusmakse jääki, liisingueseme võõrandamisel liisinguandja poolt tehtud kulutusi (sealhulgas kuid mitte ainult liisingueseme hindamise kulud, võõrandamiseks ettevalmistamise kulud ja võõrandamise kulud) ja muid lepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. Punkti 12.2.1 kui liisinguandja saab seoses lepingu ülesütlemisega punktis 12.1 toodud alusel kahju, eelkõige, kui liisingueseme võõrandamist saadud summast ei piida kõikide nõuete tasumiseks, kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka tekkinud kahju. Punkti 12.2.2 kohaselt lepingu ülesütlemisel punktis 12.1 nimetatud alusel on liisinguandjal õigus võõrandada liisinguese omal äranägemisel. Vara soetusmaksumuse jääk oli lepingu ülesütlemisel 21 558,39 eurot käibemaksuta (tl 13). Liisingueseme valdus taastati 22.05.2008 ja asja väärtuses kokku ei lepitud (tl 23). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja pani liisingueseme müüki 08.08.2008 hinnaga 28 057,21 eurot (tl 25), ning, et liisinguese müüdi 04.05.2009 oksjonil 9417,06 euroga käibemaksuta (tl 30-31) ehk 33,56% odavamalt. Alghinnaga 28 057,21 eurot oli sõiduk pakkumisel 74 päeva, misjärel langetati hinda 4,6% hinnale 26 778,98 eurot, peale 51 müügipäeva 4,8% hinnale 25 500,75 eurot, peale 50 müügipäeva 7,5% hinnale 23 583,40 eurot, peale 48 müügipäeva 5,7% hinnale 22 241,25 eurot. Hinnaga 22 241,25 eurot oli sõiduk müügis 56 päeva (tl 25-29). Riigikohus on lahendi 3-2-1-77-08 punkti 16 viimases lõigus märkinud poolte kokkuleppel on (ka liisinguandja tüüptingimustes) lubatav lähtuda ka liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Riigikohus leidis, et lubatav hinnaerinevus on sel juhul kuni 10%. Käesoleval juhul on hinnaerinevus 33,56%, milline ei ole lubatud, seega on oluline liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel. Kostja poolt esitatud tõendid, interneti väljavõtted sarnaste ning uuemate sõidukite müügi kohta käesoleval ajal (tl 82-91), ei tõenda vaidlusaluse liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetkel 22.05.2008. Riigikohus on lahendi 3-2-1-11-12 punkti 12 kolmandas lõigus märkinud, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-110-09 leidnud, et iseenesest ei ole välistatud korteriomandi väärtuse tõendamine ka samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjade müügikuulutustega. Käesoleval juhul kostja poolt esitatud tõendid, ei ole aasta 2008 osas ja osad sõidukid on uuemad, seega ei saa nendega tõendada vaidlusaluse liisingueseme
2-11-47099 turuväärtust liisingueseme tagastamise hetkel. Kuna liisingueseme väärtus on tähtis selle tagastamise hetkel, siis käesoleval juhul saab ja tuleb võtta konkreetse liisingueseme turuväärtuse määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind, mis eelduslikult oligi liisingueseme turuhinnaks tol ajahetkel. Et tegemist oli mõistliku ja loogilise hinnaga, nähtub ka liisingueseme tehnilist seisundist. Liisinguesemel oli tagastamisel esi- ja tagastange defektid, muidu oli tegemist 2007 sõidukiga, mille läbisõit oli üksnes 10 271 km (tl 23). Esmase hinnamääramisel on hageja vastavaid asjaolusid arvestanud, seega tuleb pidada mõistlikuks, et turuväärtuseks tagastamise hetkel oli selle esmane müügihind. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millised põhjendaksid liisingueseme turuväärtuse langust vastava perioodi jooksul nii suures ulatuses. Lisaks jääb arusaamatuks, miks hageja on liisingueseme müüki pannud valduse taastamisest alles kolm kuud hiljem ja langetanud liisingueseme hinda peaaegu korra kuus. Majanduslangus ei ole põhjuseks, miks kostja peab kandma müügi riski ja seda veel olukorras, kus kostjal ei olnud võimalust osaleda müügiprotsessis. Kohus möönab, et reeglina on omanikul õigus otsustada, millise hinna eest ta oma vara müüki paneb, kuid liisingulepingu ülesütlemise tulemusena tagasi saadud vara müügi puhul tuleb seejuures arvestada ka teise lepingupoole huvide ja õigustega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et lubatuks ei saa pidada olukorda, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa müügiprotsessi mõjutada (lahendid nr 3-2-1-11-12, nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-7708). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et müügist või hinna alandamistest oleks liisinguvõtjat teavitatud. Hageja väide, et juhindudes üldiste tingimuste punktist 12.2.2 oli hagejal õigus müüa sõiduk omal äranägemisel, ei vasta seadusele ja on teist lepingupoolt oluliselt kahjustav. Lahendis nr 3-2-1-77-08 on Riigikohus selgitanud, et määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat, et ta teaks määratud hinnaga arvestada ja saaks soovi korral eseme müümisel aktiivselt osaleda. Kohus leiab, et hageja puhul on tegemist suure äriühinguga, kes tegeleb pidevalt sõidukite liisimisega ja kellel on tööl õigusteadmistega isikud, peaks teadma, et sõiduki tagastamisel tuleb juhindudes VÕS § 367 lg 3 määrata kindlaks sõiduki turuväärtus ning, et müügist ja hinnaalandamisest tuleb teavitada ka teistpoolt. Käesoleval juhul on hageja risk, et hageja on jätnud kohustused täitmata ja müünud sõiduki oksjonil 33,56% odavamalt selle esmasest müügihinnast, milles kostja ei ole saanud osaleda. Käesoleval juhul ei ole müük toimunud avalikult ja läbipaistavalt, mistõttu ei saa lugeda oksjonil müüdud liisingueseme väärtust selle turuväärtuseks. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlusaluse liisingueseme müügihinnaks tuleb lugeda selle esmane müügihind 28 057,72 eurot – 10%, milline on lubatud hinnaerinevus Riigikohtu seisukohalt, ehk liisingueseme turuväärtuseks selle tagastamise hetkel tuleb lugeda 25 251,49 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt seoses lepingu ülesütlemisega tuli kostjal hagejale tasuda soetusmaksumuse jääk 21 558,39 eurot, jääk tasumata liisingumaksed 2135,78 eurot, lisakulud 271,63 eurot, teenustasu 7,54 eurot ja viivis 152,90 eurot, kokku 24 126,24 eurot. Kuna liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli 25 251,49 eurot, siis kattis see lepingu ülesütlemisest tekkinud kulud, mistõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. Menetluskulud
26.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda täielikult 100% ulatuses. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.