Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 23. mai 2012 esitas FIE Alexey Talashmanov Viru Maakohtule hagi kostja KÜ Puškini 45A vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 25. mai 2012. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja Puškini 45a-M1 omanik, milles asub baar Püramiid. Elamu valitsejaks on kostja. Kostjal on sõlminud AS-ga Narva Elektrivõrk elektrienergia kasutamise lepingu, hageja kasutab elamu kommunikatsioone elektrienergia saamiseks. 01.05.2012 edastas kostja hagejale teatise elektrienergia väljalülitamise kohta 03.05.2012. 03.05.2012 lõpetati hagejale kuuluvate ruumide Puškini 45a-M1 Narva elektrienergiaga varustamine. Kuna hageja ei saa ilma elektrienergiata oma tegevust jätkata (aknakatted ei avane, sest need töötavad elektriga, puudub valgustus, ei tööta elektriseadmed) oli hageja sunnitud pöörduma kostja poole avaldusega koostada ajatamisegraafik kostja poolt esitatud tingimustel. 03.05. 2012 orienteeruvalt kell 22:30 taastati hageja ruumide varustamine elektriga. Hageja ainus ja peamine tegevus on osutada toitlustusteenust. Elektrienergia puudumise tõttu ei saanud hageja 03.05.2012 ajavahemikus kella 09:30 kuni 22:30 kasutada ruumis olevaid elektriseadmeid ( kohvikeetja, teekann, mikrolaineahi, külmutusseadmed, valgustus jne). Seadmete seiskumise tõttu muutus osa toiduaineid kasutuskõlbmatuks ning hageja oli sunnitud toiduained summas 10,77 eurot maha kandma. Kostja, piirates hageja õigust ruumile, jättis hageja ilma ainsast sissetulekuallikast. Elektrienergia puudumise tõttu ei saanud hageja 03.05.2012 alustada oma ettevõttes igapäevast tööd, saamata tulu ajavahemiku eest, mil ettevõte ei töötanud ebaseaduslikult välja lülitatud elektrienergia puudumise tõttu on 27,34 eurot. Hageja leiab, et tema ei pea täitma korteriühistu ebaseaduslikke otsuseid. Hageja taotleb kohtult kostja kohustamist esitada viimase poolt AS-ga Narva Elektrivõrk sõlmitud elektrienergia ostumüügileping tõendamaks, et kostja on elektrienergia ostja. Hageja nõue põhineb PS § 32, VÕS §-del 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5. Hageja palub välja mõista kostjalt tema kasuks saamata jäänud tulu 38,11 eurot ning menetluskulud. Hageja esitas tõenditena väljavõtted äriregistri B-kaardist (tl 6-7), mitteeluruumi erastamise ostu-müügilepingust (tl 9-11), arvest (tl 12), elektri väljalülitamise teatest kinnitusega saadetud e-posti aadressile ( tl 13, 15-16), vastusest teatisele ( tl 18), väljasõiduaktist ( tl 19), poolte tegevuse kirjeldusest 03.05.2012 (tl 21-26), elektri sisselülitamise töökäsust ( tl 27), maksekorraldusest riigilõivu tasumise osas (tl 8), väljavõttest majandustegevusregistrist ( tl 29-31), mahakandmise aktist (tl 33), tõendist ( tl 35). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud. Kostja ei vaidle vastu, et tema on elektrienergia ostja. Kostja leiab, et korteriühistu varustab hagejat elektrienergiaga kõrvuti soojaenergia ja veega. Seetõttu reguleerib nende

kommunikatsioonide varustamise katkestamist korteriühistu poolt võlaõigusseadus, mitte elektrienergiaseadus, ühisveeseadus, keskkütteseadus. Hageja ei tõendanud, et kostja tegutses õigusvastaselt. Elektrienergia lühiajalist katkestust reguleerib võlaõigusseadus. Kostja tegutses vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 4, kostja taganes ajutiselt hagejaga kommunaalteenuste varustamise lepingust. Hagejat informeeriti 17.04.2012 elektrienergia katkestusest kui ta enda kohustust tasuda elektrienergia eest ei täida. Hageja tunnistas, et rikkus oluliselt kohustust tasuda tarbitud kommunaalteenuste eest õigeaegselt. Kuna kostja tegevus oli õiguspärane, siis kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Korteriühistu 11.08.2010 üldkoosolekul võeti vastu otsus lülitada välja elektrienergiaga varustamine 4000 kroonise (255,65 euro) võlgnevuse korral. Hageja on tunnistanud võlga summas 2007,89 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud talle tekitatud varalist kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja esitas oma vastusele tõenditena võlatunnistuse (tl 47), 17.04.2012 kostja kirja ( tl 5051), tõendi võlgnevuse kohta (tl 52), väljavõte 11.08.2010 korteriühistu otsusest ( tl 54), õigusabi arved (tl 54 ). Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et hageja on Puškini 45a-M1 omanik ning korteriühistu Puškini 45 a on elamu valitseja. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on AS-ga Narva Elektrivõrk sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingu, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohustada kostjat esitama vastav ostu-müügileping. Vaidlust ei ole asjaolus, et 03.05.2012 katkestas kostja hageja elektrienergiaga varustamise. Hageja on esitanud antud sündmusest tingituna Viru Maakohtusse hagi varalise kahju hüvitamiseks. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Deliktilise vastutuse puhul peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse ning kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise või süü puudumise. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Riigikohtu 03.06.2010 lahendi nr 3-2-1-48-10 kohaselt kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb tuvastada VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi hageja omandi rikkumine kui õigusvastane tegu ja § 1050 lg 1 järgi kostja süü kahju tekitamises. Kohus tuvastas, et kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust ega valdust õigusvastaselt. Kahju tekkimise põhjuseks ei ole kostja õigusvastane käitumine, mis oleks kausaalses seoses tekkinud kahjuga. Kohus ei saa seetõttu analüüsida kostja süüd või selle puudumist. Hagejal kui mitteeluruumi omanikul on AÕS § 68 lg 1 järgi põhimõtteliselt täielik õiguslik võim oma asja üle ning ta võib seda vabalt vallata, kasutada ja käsutada, samuti nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused oma asjale on üldjuhul eelistatud kõigi teiste isikute õigustele ning võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud üksnes seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on liige korteriühistus ja ta peab arvestama teiste isikute õigustega ning täitma temal lasuvaid kohustusi. Korteriühistu ja hageja vahelist õigussuhet reguleerib võlaõigusseadus ja korteriühistuseadus. Kohus tuvastas, et 11.08.2010 on korteriühistu Puškini 45a korteriomanike üldkoosolek võtnud vastu otsuse lülitada korteriühistu liige, kelle võlgnevus ületab 4000 krooni (255,65 eurot), välja elektrienergiaga varustamise teenusest. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, mistõttu on see kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik ning kuna kohtule esitatud dokumentide kohaselt oli hagejal võlgnevus üle 4000 krooni (255,65 euro), oli korteriühistul õigus kasutada meetmeid enda õiguste maksmapanekuks. Nimetatud põhjustel ei olnud kostja tegevus õigusvastane. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud varalise kahju tekkimist kostja tegevuse tulemusena ja kahju suurust. Hageja on põhjendanud hagi asjaoluga, et tal ei võimaldatud 10 tunni jooksul tegeleda äritegevusega ja tema toiduained riknesid ja need tuli maha kanda ning kuna ettevõtet ei saanud avada jäi tal saamata tulu summas 27,34 eurot. Kohus selgitab, et hageja peab arvestama, et VÕS § 128 lg 4 esimeses lauses sätestatuga, mille järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige enda tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas 3-2-1-55-11, tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08). Hageja ei tõendanud, et tal oli võimalus 03.05.2012 tulu saada 27,34 euro ulatuses. Kohtule esitatud enda kirjutatud tõendid seda ei kinnita. Ka ei tõendanud hageja, et hageja toiduaineid läksid

maha kandmisele just kostja tegevuse tulemusena. Toiduainete realiseerimise tähtajad on üldteada lühiajalised, mistõttu kannab hageja toitlustusettevõttena ka ise äririski toiduainete realiseerimisel. Lisaks sätestab VÕS § 127 lg 2, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kuna kostja pani maksma enda õiguse kohustada hagejat tasuma elektrienergia eest, ta oli edastanud vastava hoiatuse, et elektrikatkestus toimub 03.05.2012, siis ei saa kostja vastutada kahju eest mida ta ei saanud ette näha ja mida hageja ise oleks pidanud ette nägema. Kohus märgib, et hageja ei tõendanud kostja õigusvastast käitumist ning varalise kahju nõuet, mistõttu puudub alus varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt. Antud põhjendustel tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Lihtmenetluse otsuses võib kohus TsMS § 405 alusel kindlaks määrata menetluskulude suuruse. Kostja on esitanud õigusabikulud summas 145 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja need on põhjendatud ja tuleb hagejalt välja mõista. Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 05. oktoobril 2012 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.