Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Folkia AS Eesti filiaal (Folkia AS ja Monetti AS ühinemine toimus 23.08.2010.a., millega tekkis uus ärinimi Folkia AS) ja kostja Merike Põhjala sõlmisid 11.01.2009.a kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Folkia AS andis kostjale laenu maksetähtajaga kuni 13.03.2009.a ning kostjal oli kohustus laen tähtaegselt tagasi maksta. Kuna kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud, saatis hageja kostjale korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse kohta sms-i teel (02.03.2009; 11.03.2009; 12.03.2009). Et kostja võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Hageja esindaja on saatnud 26.03.2009.a. võlgnikule kohtumenetluse alustamise hoiatuse, kuna ka seejärel ei asunud kostja kohustust täitma esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuna Merike Põhjala esitas vastuväite. Hageja nõuab kostjalt põhisumma tasumist summas 515.15 eurot ning viiviseid samas summas. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus on kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud elektrooniliselt isiklikult. Mõlemad pooled on olnud nõus asja lahendamisega kohtuistungit pidamata. Kostja vastuväited Kostja eitab tema vastu esitatud nõuet täies ulatuses väites, et ei ole laenu interneti teel taotlenud ega ühelegi lepingule allkirja andnud. Ka eitab ta igasuguste meeldetuletavate sõnumite saamist mobiiltelefoni tekstisõnumi ja elektronposti teel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hageja on kohtule tõenditena esitanud 11.01.2009.a. maksekorralduse Merike Põhjalale 6400 Eesti krooni ülekandmise kohta (tl 11) ning kostjale väljastatud laenu andmed ja seotud toimingud (tl 3). Hageja poolt esitatud andmetest nähtub, et hageja on mitmel korral kostjale teatanud võlgnevuse maksetähtaja möödumisest ning hageja on esitanud kohtule ka tõendid selle kohta, et kostja on tunnistanud hagejale oma võlgnevust korduvalt e-kirjade teel ning andnud lubaduse võlgnevuse maksegraafiku alusel tasuda (tl 60-63). Sama elektronaadressi on kostja kasutanud ka vastamisel kohtule. Ka on hageja esitanud kostjale kohtumenetluse alustamise hoiatuse 26.03.2009.a, millega anti võlgnevuse maksetähtaeg 7 päeva (tl 15). TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul on kostja vastuväited võlgnevuse mittetunnistamise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Samas nähtub kostja poolt hagejale saadetud e-kirjadest, et kostja on võlgnevust tunnistanud ning seega on kohtu arvates tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et poolte vahel on 11.01.2009.a. sõlmitud laenuleping. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata hagejale laenu 409.03 eurot ning laenulepingu juurde kuuluvate laenutingimuste kohaselt kohustub kostja saadud laenu tagastama koos

käsitlustasuga (101.62 eurot). Samuti tuleneb laenutingimuste p-st 5.1.01 kostja kohustus tasuda meeldetuletuse eest 4.47 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on hageja nõudnud viivist laenutingimuste p-s 5.2 sätestatud määras. Kostja ei ole hageja nõutud võlgnevuse ega viivise suurust ning selle arvestuslikku õigsust eraldi vaidlustanud. Hageja nõue võlgnevuse ja viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikud põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ingrid Niinemägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.