2-10-3663/30 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

21.01.2010.a. esitas OÜ xxxxxxxxxxxxx taotluse Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile V. E. poolt esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. 19.04.2010 on V. E. hagi OÜ xxxxxxxxxxxxx vastu töövaidluses menetlusse võetud. 06.08.2012 toimunud kohtuistungil esitas hageja V. E. taotluse aegumise kohaldamiseks /tl 69/. 01.oktoobril 2012 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud, ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Hagejale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 04.09.2012 /tl 81/. Kohus loeb kohtukutse hagejale kättetoimetatuks. 01.oktoobril 2012 toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, ega teavitanud kohut oma ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest. Kohus luges kostjale kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 317 järgi /tl 79/. TsMS § 408 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus: 1) lahendada asja sisuliselt; 2) jätta hagi läbi vaatamata; 3) menetluse peatada või 4) lükata asja arutamine edasi. TsMS § 414 lg 1 I lause kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kuna hageja on 06.08.2012 esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks ja menetluse lõpetamiseks, siis asub kohus seisukohale, et tsiviilasjas esitatud asjaolud on piisavad esitatud taotluse lahendamiseks. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 06.08.2012 on hageja V. E. esitanud taotluse kohaldada OÜ xxxxxxxxxxxxx poolt esitatud taotluse suhtes aegumist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Sama paragrahvi 2. lõike järgi dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2010 määruses 2-10-3653 on ringkonnakohus asunud seisukohale, et HMS § 27 kohaldamisel kehtib TsMS § 314 lg-s 5 sätestatud põhimõte, et elektrooniline kinnitus dokumendi kättesaamise kohta peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Töövaidluskomisjoni toimikust xxx-x/xxxx-xx nähtub, et töövaidluskomisjon arutas kõiki OÜ xxxxxxxxxxxxx vastu esitatud avaldusi ühel istungil (avaldajad T.S., V.A., V.T., T.S., V.E.). OÜ-t xxxxxxxxxxxxx esindas juhatuse liige A. S. , kes on erinevates töövaidlusasjades (xxx-x/xxxx-xx, xxx-x/xxxx-xx, xxx-x/xxxx-xx, xxx-x/xxxx-xx, xxxx/xxxx-xx) korduvalt edastanud digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumente A. S. e-posti aadressilt x (nt. tööandja vastus ja avaldus menetluse lõpetamiseks 28.10.2009 jne). Seega on OÜ xxxxxxxxxxxxx juhatuse liige avaldanud oma elektronposti aadressi ning edastanud sellelt aadressilt mitmesuguseid dokumente töövaidluskomisjonile, millega on tuvastatud TsMS § 314 lg 5 viimases lauses nimetatud asjaolud. Eeltooduga on tuvastatud, et OÜ xxxxxxxxxxxxx juhatuse liige A.S. on töövaidluskomisjoni otsuse kätte saanud 07. detsembril 2009.a., seega lõppes tema tähtaeg kohtusse taotluse esitamiseks 08. jaanuaril 2010.a. OÜ xxxxxxxxxxxxx esitas kohtule vastava taotluse 21. jaanuaril 2010.a, s.o pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. Hageja on 06.08.2012 toimunud kohtuistungil taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Riigikohus on 11. jaanuari 2008 määruses nr 3-2-1-127-07 märkinud, et juhul kui hageja taotleb aegumise kohaldamist kostja taotluse suhtes, peab maakohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. ITVS § 25 lõike 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud, et kostja seaduses sätestatud tähtaja jooksul taotlust kohtule ei esitanud, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses (töövaidluskomisjoni otsus nr xxx-x/xxxx-xx), kuulub käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetamisele. Hagi tagamise tühistamine TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. Antud kohtuasjas on kohus 06.05.2010.a. määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõuna kostja suhtes alustatud täitemenetluse (täiteasjas nr. 192/2009/3387) peatamist. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas on menetlus lõpetatud, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada kohtumääruse jõustumisel.