02.oktoober 2012.a, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasi
B. AS hagi A. U. käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 3185,26 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1592,63 eurot Hageja: B. AS - registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: A. M. , B. V. . K. O. , postiaadress xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja:
A. U.
xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx,
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A. U. . AS kasuks 24.10.2007.a. käenduslepingu alusel 3309 (kolm tuhat kolmsada üheksa) eurot 56 senti, sealhulgas tagastamata krediidisumma 1592,63 eurot, viivis kuni 02.10.2012.a. (kaasa arvatud) 1393,32 eurot, intress 159,37 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 164,24 eurot.
Välja mõista A. U. . AS kasuks viivis 25,04% aastas (0,069 % päevas) tagastamata krediidisummalt (1592,63 eurot) alates 03.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista A. U. . AS-i kasuks menetluskulude katteks 415 (nelisada viisteist) eurot 42 senti, sealhulgas riigilõiv 319,55 eurot ja lepingulise esindaja tasu 95,87 eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
1.Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 18.07.2012.a.(tl 52). Hageja on esitanud 11.06.2012.a.(tl.9).
taotluse
tagaseljaotsuse
tegemiseks
kohtule
hagiavalduses
TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastavalt VÕS § 142 lg 1 kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise 2/4
korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, , sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras 25,04 % aastas ehk 0,069 % päevas. TsMS §-st 367 alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 02.10.2012 (kaasa arvatud). Ajavahemikul 12.06.2012 kuni 02.10.2012 on kostja olnud viivituses 113 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 124,30 eurot (1592,63 x 0,069 % x 113). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 1393,32 eurot (1269,02 + 124,30).
4.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega 3309,56 eurot ning lisanduv viivis alates 03.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades VÕS § 6 lõikes 2 sätestatud hea usu põhimõtet ja kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), on lisanduva viivise maksimaalseks summaks 1592,63 eurot. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas
1.TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.
Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 9), taotledes kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 319,55 eurot ja õigusabikulude 95,87 eurot väljamõistmist. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka A. U. hüvitatavad B. AS menetluskulud.
2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 319,55 eurot (maksekorraldus tl 39). Seega kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või 3/4
muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (26.11.2010.a. redaktsioonis), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. K. OÜ töötaja (tl.13). Esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud B. V. K. OÜ arve nr.481 22.02.2012.a., summas 95,87 eurot (tl.37) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.38). Kuna lepingulise esindaja kulu ei ületa kehtestatud piirmäära ning on kohtu hinnangul, arvestades lepingulise esindaja poolt tehtud tööd - arvel nr.481 kirjeldatud võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamist – ka vajalikud ja põhjendatud, tuleb need kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 415,42 eurot (319,55 + 95,87).
4.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.