Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.10.2011. a saabus Pärnu Maakohtusse PGOÜ avaldus KM vastu maksekäsu kiirmenetluses 383,47 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 47,93 eurot. 23.11.2011. a tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohtu 17.05.2012. a määrusega anti nõue tema vastu üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Hageja esitas 29.05.2012. a kohtule hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.02.2009. a laenuleping, mille alusel sai kostja 6 000 krooni (so 383,47 eurot) laenu ning kohustus laenu ja intressid summas 1 200 krooni (so 76,70 eurot) tagastama hiljemalt 09.04.2009. a. Kostja jättis laenu koos intressidega tähtaegselt tagastamata. Kostjal oli õigus pikendada laenu tagasimaksmise kuupäeva, kuid kostja nimetatut ei kasutanud. Samuti ei ole kostja reageerinud hageja korduvatele meeldetuletustele laenu tagastamise kohta. Hageja ütles lepingu üles ning andis võlanõude menetleda inkassofirmale, millega kostja sõlmis kokkuleppe, kuid tasus vaid 100 eurot kokkuleppe raames. Eeltoodust tulenevalt ja võlaõigusseaduse § 113 lg-st 1 palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 283,47 eurot, intressid 76,70 eurot ja viivised 68,52 eurot ning lisaks tulevikus sissenõutavaks muutunud viivised kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja sai menetlusdokumendid 07.09.2012. a isiklikult allkirja vastu kätte, kuid kohtu märgitud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja – vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 11.06.2012. a hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda PGOÜ hagi KM vastu võlgnevuse 283,47 euro, intressi 76,70 euro ja viivise väljamõistmiseks lihtmenetluses ning selgitas pooltele muuhulgas, et kui pooled soovivad, et kohus kuulaks nad TsMS § 405 lg 2 kohaselt ära, peavad nad selleks esitama kohtule taotluse. Pooled kohtule taotlusi enda ära kuulamiseks esitanud ei ole. Poolte vahel on 10.02.2009. a sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 6 000 krooni st 383,47 eurot, millele lisanduvad intressid (lepingu p 6.1 kohaselt) summas

1 200 krooni st 76,70 eurot. Maksetähtaeg oli kaks kuud. Kostja on tasunud hagejale 100 eurot. Viiviseid on hageja arvestanud alates lepingu tähtaja lõppemisest st 10.04.2009. a kuni hagi esitamiseni so 29.05.2012. a seadusjärgses viivisemääras 0,02 % päevas ning palub kostjalt välja mõista viivised 1 142 päeva viivitamise eest summas 68,52 eurot. Lisaks palub viivise arvestamist kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 märgib, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 7.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma Laenusumma vastavalt Lepingule kuumaksetena. Lepingu punkti 7.2. kohaselt algab Laenu tagastamise tähtaja kulgemine Laenu väljastamise päevast. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja on esitanud hagejale laenutaotluse 10.02.2009. a kahekuulise tagasimakse tähtajaga (tl 24). 10.02.2009. a on hageja kostjale taotletud laenusumma (6 000 krooni) üle kandnud (tl 41). Hageja kinnitusel on kostja tasunud 100 eurot võlgnevusest. Kuna kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas 283,47 eurot, intressi summas 76,70 euro ja viivise summas 68,52 euro väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg 1 kohaselt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt TsMS § 147 lg 5 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kogusummas 63,91 eurot ning õigusabikuluna 173 eurot. Kohtu hinnangul kuulub riigilõiv kostjalt väljamõistmisele 63,91 euro ulatuses ning õigusabikuluna 35 eurot. Kohus selgitab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabikulud summas 35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.