Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

4 662,65 eurot tagastamata krediidisumma;

-

1 796,77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress;

-

2 493,69 eurot viivis kompromissi sõlmimise, s.o 30.05.2012 seisuga;

-

48,05 eurot lepingu sõlmimise tasu;

-

447,38 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud.

2-12-14186

0,0745%

tagastamata

summalt

päevas

kuni

tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

221023778606

Swedbank

AS-is

või

arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-14186, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

BIGBANK AS (edaspidi hageja) esitas 09.04.2012 Harju Maakohtule hagi AA’i ja RR’e (edaspidi kostjad ning koos pooled) vastu võlgnevuse 9 377,28 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 25.09.2012 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-1214186 menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Lisaks kinnitavad pooled, et on teadlikud TsMS §-st 432 tulenevast, mille alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Kostjatele on selgitatud, et juhul kui kostjad täidavad käesoleva määrusega kinnitatud võla tasumise kohustust korrektselt, on neil võimalik enne käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.2. nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Pooled avaldavad soovi TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest alates. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 319,55 eurot tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

2-12-14186 seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 09.04.2012 (maksekorraldus nr 93567804) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, riigilõivu 639,11 eurot. Lähtudes hageja taotlusest tagastab kohus käesoleva määrusega poole menetluses tasutud riigilõivust ehk 319,55 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda BIGBANK AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB PANK, selgitusega: „lep nr XXX , tsiviilasi nr 2-12-14186, riigilõivu osaline tagastamine“. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled on kokku leppinud, et käesolevas määruses nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda. Lisaks tunnistavad kostjad tingimusteta kohustust tasuda hagejale solidaarselt hageja poolt kantud menetluskulud summas 415,43 eurot, millest 95,87 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud hageja õigusabikulude eest ning 319,56 eurot pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.