Tsiviilasi nr 2-12-4995
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. oktoober 2012. a, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-4995
Tsiviilasi
X AS hagiavaldus OÜ Y vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
509,72 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X AS (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxxxxxx; esindaja E. P. ; e-post x) Kostja: OÜ Y (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post x) Kostja esindaja: H. P. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post x)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
Jätta X AS hagi OÜ Y vastu rahuldamata. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
03.02.2012. a esitas X AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 636,84 euro saamiseks. Võlgnik OÜ Y esitas 21.02.2012. a makseettepanekule vastuväite ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks 20.03.2012. a määrusega nr 2-12-4995. a. 28.03.2012. a andis kohus hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates esitada kohtule oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 10.04.2012. a saabus kohtule X AS hagiavaldus OÜ Y vastu tasumata maksete nõudes (menetlusse võetud 11.10.2012. a, ts.asi nr 2-12-4995). Hageja nõue ja põhjendused /tl 17-19/ X AS halduses on elamu xxxxxxx, milles korter 2 ja korter 5 kuuluvad osaühingule Y. Kostjal on tasumata eluruumi xxxxxxxxxxx-xx summas 137,50 eurot (perioodil september 2011- märts 2012. a, k.a) ning viivis summas 29,36 eurot (perioodil 30. september 2011-10. aprill 2012). Tasumata on ka eluruumi xxxxxxxxxxx-x arved (aprill 2011 ning juuli 2011- märts 2012) kokku summas 372,22 eurot ning tähtajaks tasumata summadelt arvestatud viivis (perioodil 30. aprill 2011- 10. aprill 2012) summas 179,05 eurot. Kostja teatab maksmata jätmise põhjuseks talle 2011 aprillikuul esitatud arve M046200197, millel kajastus veeavarii tagajärjel korterisse 5 mahajooksnud vee ja kanalisatsiooni summa 206,95eurot. Hageja selgitab, et korterid 2 ja 5 on kütmata aastaid. 2011 aasta veebruarikuul külmus veetorustik korduvalt korteris nr 5. 14. märts 2011. a külmumise tagajärjel tekkis antud korteris veeavarii, mille avastasid naabrid. Veeavarii tagajärjel jooksis korteri põrandale 158 m3 vett. AS xxxxxxxxxxx antud majale arve summas 413,96 eurot. Mille jagas valitseja kahele kütmata korterile 4 ja 5. Kuna selliseid olukordi oli juhtunud ka varem, võttis 14. aprill 2006 toimunud üldkoosolek vastu otsuse, et kui korteri kütmata jätmise või mingil muul korteriomaniku süül juhtub veeavarii, siis jäävad kõik sellega kaasnevad kulud kahju tekitanud korteriomaniku kanda. Kostja oli antud olukorras teadlik, kuid olukorra lahendamiseks ta midagi ette ei võtnud. Hageja esindaja on korduvalt suhelnud e-maili kui telefoni teel kostjaga, kuid tulutult. Seega mõista kostjalt välja hageja kasuks eluruumi xxxxxxxxxxx-xx xxxxxxxxxxx-x halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg kokku summas 509,72 eurot ning viivis kokku summas 208,41 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (509,72) alates 11.04.2012. a kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga 0,2% päevas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks asjas tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot. Kostja vastus hagile /tl 46-47/ Kostja hagi õigeks ei võta ja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja hinnangul ei riku ta hageja õigusi. Korteriomandiseaduse (KOS ) § 13 lg 2 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrashoius ja valitsemise kulutused (võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega) üksnes teistele korteriomanikele. Kuna hagejale ei kuulu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamus ühtki korteriomandit, siis tuleks hagi jätta sel puhtvormilisel põhjusel rahuldamata.
2(6)
Kostja ei nõustu alljärgnevate hagiavalduses sisalduvate faktiväidetega nagu oleks hageja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu valitsejaks; nagu lasuks kostjal kohustus maksta viivist 0,2 % päevas; nagu oleks kostja põhjustanud elamus veeavarii. Kostja palub hagi jätta rahuldamata nii põhinõude kui ka viiviste osas. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastuse kohta /tl 54-55/ Kostja väide, et hagejal puudub õigus võlgade sissenõudmiseks on alusetu. KOS § 21 lg 2 p1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituste piires tehinguid. KOS § 21 lg 2 p 5 järgi on valitsejal õigus korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. xxxxxxxxxxxx üldkoosoleku otsusega 14.04.2006. a nimetatud elamu xxxxxxxxxxxx X AS. 19. detsember 2011. a otsusega pikendati valitseja volituste tähtaega järgmiseks viieks aastaks. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud valitseja poolt üldkoosoleku otsuse alusel esitatud arveid on valitsejal õigus esitada hagi võlgnevuse sissenõudmiseks. 2011. a majanduskavast, mis kinnitati 25. aprill 2011.a korteriomanike üldkoosolekul nähtub kuidas korteriomanikud on üksteisele vastastikku pandud kohustuse kaasomandi eseme valitsemiseks ja sellega seotud summade tasumiseks. Viivise arvestamise aluseks on samuti korteriomanike üldkoosoleku otsus. Veeavarii põhjustajaks oli kostja. Kostja arvamus hageja seisukohtade suhtes /tl 64-66/ Kostja nõustub hageja õigusliku väitega selle kohta, et korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal kõigi korteriomanike nimel õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse nõudeid. Samuti peab ta põhimõtteliselt õigeks ka hageja väiteid selle kohta, et korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus korteriomanike nimel esitada kohtus nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kostja esindaja juhib hageja ja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on oma nõuded kostja vastu käesolevas tsiviilasjas esitanud enda nimel, mitte korteriomanike nimel. Ei saa nõustuda hageja faktiväitega selle kohta, nagu oleks hageja valitseja volituste tähtaega pikendatud 19. detsembri 2011.a. korteriomanike üldkoosoleku otsusega veel viieks aastaks. Kostjal on tekkinud kahtlus, et eelmärgitud päeval ei ole korteriomanike koosolekut üldse toimunudki ja kohtule on esitatud tagantjärele koostatud fiktiivne protokoll. Isegi kui hageja valitseja tähtaja pikendamine otsustati 19. detsembri 2011. a korteriomanike otsusega, ei saa sellel olla õiguslikke tagajärgi põhjusel, et ei ole järgitud korteriomandiseadusega selleks ettenähtud koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selle kohta, nagu saaks viiviseid kehtestada korteriomanike häälteenamusega. Viivitusintressi näol on tegemist lepingulise leppetrahvi iseloomuga kohustuste täitmise tagatisega, mille kehtima hakkamiseks on vajalik, kas kokkulepe või korteriomanike koosoleku konsensuslik otsus.
3(6)
Kostja ei nõustu hageja paljasõnalise faktiväitega selle kohta, et veeavarii põhjustajaks oli kostja.
31.05.2012. a teatas kohus pooltele, et lahendab asja TsMS § 405 lg 1 alusel seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtja kuni 11.06.2012. a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. 11.06.2012. a esitas kostja menetluskulude avalduse. 11.06.2012. a saabus kohtule täiendav seisukoht hagejalt. 02.07.2012. a esitas kostja seisukohad hageja lõppseisukohtadele. Kohus selgitab, et pooltele anti tähtaeg oma lõppseisukohtade esitamiseks, milleks oli 11.06.2012. a. Hageja esitas oma seisukohad, kuid kostja esitas kohtule vaid menetluskulude avalduse. Hageja viimased seisukohad saadeti kostjale teadmiseks, andmata tähtaega seisukohtadele vastamiseks. TsMS § 66 alusel kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati Kohus tutvunud kostja vastusega hageja lõppseisukohtadele, leiab, et tegemist ei ole uudsete seisukohtadega, vaid kostja kordab oma varasemaid seisukohti, seega jätab kohus kostja 02.07.2012, a esitatud vastuväited tähelepanuta. Hageja arvamus kostja vastuväidete kohta/lõppseisukoht /tl 75-76/ KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituste piires tehinguid.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, võttes arvesse seadust ning kohtupraktikat, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4(6)
võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätte see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täimist. VÕS § 3 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust või seadusest (nt kahju õigusvastasest tekitamisest).
sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Sellest tuleneb mh, et ka siis, kui korteriomanik vaidlustab tasumisele kuuluvate kaasomandi majandamise kulutuste suuruse, on see suunatud teiste korteriomanike, mitte valitseja vastu. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-11, p 12 leitakse, et KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt ka Riigikohtu
kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.