Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-11-53200

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud Hageja esitas kostjate vastu 02.11.2011 hagiavalduse õigusvastaselt tekitatud kahju 2991.77 euro solidaarseks hüvitamiseks; menetluse käigus vähendas hageja haginõuet käibemaksu võrra 2484.12 euroni. Hageja tegutseb Base Metal OÜ ärinime all alates 2009. aastast ja hageja veebikeskkonna aadressiks oli ja on basemetal.ee. 14.01.2011 registreerisid kostja I ja A I domeeninime basemetall.ee. Kostja II, tegutsedes hagejaga samal tegevusalal (katalüsaatorite kokkuost), asus kasutama kahte samaaegselt toimivat domeeninime – basemetall.ee ja adsv.ee ehk kostja II veebileht www.adsv.ee oli samaaegselt kättesaadav ka domeeninime www.basemetall.ee kaudu. Kostja I oli Keskkonnaametile 25.01.2011 esitatud taotluse kohaselt kostja II jäätmekäitluse eest vastutav isik. Samuti on kostja I ema T S kostja II juhatuse liige. 13.06.2011 esitas hageja Domeenivaidluste Komisjonile (edaspidi: komisjon) taotluse, milles palus kostja I poolt registreeritud ja kostja II poolt kasutatud domeeninimi üle anda hagejale. Kostjatel puudus õigustatud huvi domeeninime kasutamiseks ning tegemist oli kõlvatu konkurentsiga. 12.08.2011 rahuldas komisjon hageja taotluse. Komisjoni poole pöördumise tõttu kandis hageja õigusabikulusid: esindaja tasu 2301.53 eurot ja riigilõiv 690.24 eurot. Tegemist on hagejale tekitatud kahjuga, mis tekitati kostjate ühise tegevuse tulemusena. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostja II ei olnud komisjonis menetlusosaliseks, seetõttu puudub tal kohustus hüvitada menetluskulusid. Hagiavalduse esitamiseni ei olnud kostja II teadlik domeeninime www.basemetall.ee registreerimisest. Kostja I tegevus kostjale II omistatav ei ole ning kostja II ei ole kasutanud kostjat I pidevalt oma majandustegevuses. Kostja I oli küll jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks ADSV Group OÜ-s, kuid tegemist oli ühekordse tegevusega. Tööleping poolte vahel sõlmiti alles pool aastat pärast domeeninime registreerimist. Mõlemad kostjad leidsid, domeeninime registreerimist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et hagejal oli domeeninimega sarnane ärinimi. Kohtueelses menetluses kantud kulusid ei saa delikti alusel nõuda. Kohtueelseid vaidlusi läbivaatavad organid lahendavad lihtsaid asju ja puudus vajadus kanda õigusabikulusid. Hageja oleks saanud kasutada oluliselt odavama õigusbüroo teenuseid. Hageja kantud õigusabikulud on liialt suured ja põhjendamatud. Domeeninime suunamine kostja II veebilehele oli lühiajaline, mistõttu kostja I sellest teist kostjat ei teavitanud. Domeeninime registreerimisel ei ole kasutatud hageja ärinime, kuna domeeninime kirjapilt oli erinev. Kostja II ei osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi. Domeeninimes www.basemetall.ee on kasutatud hageja ärinime, ühetäheline erinevus ei ole piisav. Seesugune erinevus jääb tavatarbijale märkamatuks ning

Tsiviilasi nr 2-11-53200 tähise häälduse osas erinevus puudub. Hageja ei ole oma ärinime kasutamiseks kostjatele luba andnud, millest tulenevalt on hageja ärinime kasutamine domeeninimes õigusvastane tegu. Mõlema kostja seotus domeeninime www.basemetall.ee registreerimise ja kasutamisega on tõendatud. WHOIS andmebaasist nähtub, et kostja I oli üheks domeeni www.basemetall.ee registreerijaks. Eesti Internet SA operatsioonide osakonna juhataja M H 11.01.2012 selgituse kohaselt saadab komisjon vaidlustusavalduse domeeni registreerijale ja tema kontaktisikutele. Samuti oodatakse vastust registreerijalt. Eeltoodu tõttu saadeti domeeni www.basemetall.ee vaidlustusavaldus kostjale I. Viidatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et domeeninime www.basemetall.ee registreerijaks ja omanikuks oli kostja I. Kostja II veebilehe väljavõttest nähtub, et see avanes samasisulisena domeeninimede www.basemetall.ee ja www.adsv.ee alt ning kostja tegeles hagejaga võrreldes samal tegevusalal. Zone Media OÜ e-kirjast 17.02.2012 nähtub, et domeeninimi www.basemetall.ee suunati suunamisteenuse „Alias“ vahendusel kostja II veebilehele. Zone Media OÜ on kinnitanud, et kui suunamise teenus tellitakse domeeni omanikuks mitteoleva isiku poolt, siis küsitakse suunamiseks kinnitust e-kirja teel. Vastuseks kohtu järelpärimisele teatas Zone Media OÜ, et kuigi domeeni www.basemetall.ee esmakordset registreerimist taotles MTÜ Ingerman Foundation, oli 12.03.2011 esitatud domeeni omanikuvahetuse taotlus ning domeen on üle antud kostjale I. Aliase kaudu on domeeninimi suunatud virtuaalserverile www.adsv.ee ning Aliase tellimus viitab seotusele kostjaga II. Kohus luges tõendatuks, et faktiliselt kasutas domeeninime www.basemetall.ee oma majandustegevuses reklaamimiseks kostja II. Domeeninime suunamine kostja II veebilehele sai faktiliselt olla võimalik ainult kostja II nõusolekul. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei andnud nõusolekut sellise suunamise tegemiseks. Komisjoni 12.08.2011 otsusest tuleneb, et komisjonis on hageja vaidlustusavaldusele vastanud kostja I, kes on põhistanud oma vastuses hoopis kostja II õigust domeeninime kasutamisele. Kosja I on leidnud, et kuna kostja II tegeleb metalli kokkuostuga, toimib registreeritud domeeninimi www.basemetall.ee kostja II ametliku kodulehekülje üleminekuleheküljena. Komisjon on otsuses leidnud, et kostja I domeeninime registreerijana ei ole oma õigust domeeni registreerimisele sisuliselt põhistanud. Kostjate vahel sõlmitud töölepingu kohaselt on kostja A S asunud ettevõttesse tööle alates 01.07.2011 kokkuostja ja ohtlike jäätmete spetsialisti ametikohale. T S on Keskkonnaametile 25.01.2011 saadetud kirjas teatanud, et peab ennast ettevõtte uueks omanikuks ning jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks on kostja I. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja II kasutas kostjat I pidevalt oma majandustegevuses. Kostja I oli kostja II töötaja alates 01.07.2011 ning seega oli ta nimetatud ettevõtte töötaja komisjonis toimunud vaidluse ajal. Komisjonis on kostja I sisuliselt esindanud kostja II huve. Kostja I oli alates 25.01.2011 ADSV Group OÜ jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks. Jäätmeseaduse § 99 lg 1 ja § 99 lg 2 tuleneb, et ohtlike jäätmete käitlejal peab jäätmete käitlemiseks vajalik pädevus olemas olema kogu selle aja jooksul, mille jaoks on talle väljastatud litsents. Seega pidi kostja I olema ohtlike jäätmete eest vastutavaks isikuks kostja II juures kogu käitluslitsentsi kehtivuse aja jooksul. Vastutava isiku muutumisel tuli esitada Keskkonnaametile taotlus andmete muutmiseks. Kostja II ei ole väitnud, et kostja I oli nimetatud ettevõttes ohtlike jäätmete käitlemise eest vastutavaks isikuks vaid lühiajalise perioodi jooksul. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks litsentsi kehtivuse ajal

Tsiviilasi nr 2-11-53200 esitanud veelkordselt Keskkonnaametile taotluse vastutava isiku muutmiseks. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja II kasutas kostjat I pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses alates 2011 jaanuarist ning seda sõltumata sellest, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud alles 01.07.2011. Domeeninime www.basemetall.ee kaudu avaldati informatsiooni kostja II põhitegevuse ehk katalüsaatorite kokkuostu kohta. Seega oli domeeninime kaudu avaldatav informatsioon seotud nende kohustuste ja ülesannetega, milliste täitmiseks kasutas kostja II kostjat I, mistõttu tuleb kostja I teadmised domeeninime registreerimise ja kasutamisega seoses lugeda kostja II teadmisteks. Puudub vaidlus, et kostja I ema T S on kostja II ainus juhatuse liige ja osanik. Arvestades kostjate omavahelisi seoseid ning tuginedes TsÜS §-le 133 loeb kohus tõendatuks, et kostja II oli täielikult teadlik kõigist asjaoludest, mis seondusid domeeninime www.basemetall.ee registreerimise ja kasutamisega. Tegutsedes hagejaga samal tegevusalal, ei saanud kostjale ADSV Group OÜ-le olla teadmata hageja ärinimi ning veebilehe www.basemetal.ee olemasolu. Kostjatel lasus igal juhul enne domeeninime registreerimist ja selle kasutamisele asumist kohustus kontrollida, kas tähise kasutamisel ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Kuna tegemist oli konkurentidega, siis registreeriti domeeninimi ilmselt selleks, et kostja II saaks tarbijatele eksitavat informatsiooni avaldades tegeleda kõlvatu konkurentsiga. Ei ole võimalik tuvastada, kas kostja I registreeris domeeninime www.basemetall.ee kostja II korraldusel või omal algatusel, võimaldades seejärel ettevõttest kostjal domeeninime kaudu tegeleda kõlvatu konkurentsiga. Kuivõrd kummagi kostja konkreetne tegevus hageja ärinime õigustamatul kasutamisel ei ole selgelt tuvastav, vastutavad mõlemad kostjad hageja ees solidaarselt. Hageja ärinime rikkuva domeeni kasutamise lõpetamiseks puudusid hagejal muud võimalused peale komisjoni poole pöördumise. Domeenide registreerimise ja ärinimede kasutamisega seotud vaidlused on õiguslikud vaidlused ning nende lahendamine eeldab õigusteadmisi. VÕS § 128 lg 3 ei sätesta piirangut, mille kohaselt ei hüvitata kannatanule neid kulusid, mida ta kandis seoses kohtuvälise nõude esitamisega või seoses nõude esitamisega kohtueelsele vaidlusi lahendavale organile. Põhjendatud ei ole kostja II väide, mille kohaselt ei pea nimetatud kostja hagejale kahju hüvitama, kuna ta ei olnud komisjonis menetlusosaliseks. Hageja ei pidanud advokaadi teenuste asemel kasutama mõne odavama õigusbüroo teenuseid. VÕS § 128 lg 3 näeb ette mõistlike kulude hüvitamist. Õigusvaidluse tekkimisel ei saa lugeda mõistlikuks vaid õigusbüroo poole pöördumist, kuna õigusbüroode tegevuse üle puudub kvaliteedialane järelevalve. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, millises mahus oleks õigusteenus mõnes õigusbüroos olnud advokaadi teenusest oluliselt odavam, kuid sama kvaliteediga. Samuti ei ole kostjad välja toonud, et konkreetselt hageja poolt kasutatud advokaaditeenuse hind oleks tavapärasega võrreldes olnud ebamõistlikult kõrge. Kostjad ei teinud ühtegi sammu selleks, et lahendada tekkinud vaidlust vabatahtlikult. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjatele korduvalt saadetud kirjad tagastati hagejale, kuna kostjad ei läinud neile postiasutusse hoiutähtaja jooksul järgi. Seega tegi hageja kõik endast oleneva selleks, et välistada vaidlust komisjonis. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate tegevusega. Kui kostjad ei oleks registreerinud ja kasutanud domeeninime www.basemetall.ee, ei oleks hagejal tulnud pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole selleks, et olukorda õiguslikult selgitada, koostada kostjatele nõudeavaldusi ning komisjonile vaidlustusavaldust.

Tsiviilasi nr 2-11-53200

Kostja I apellatsioonkaebus Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada. Vaidlustatud kohtuotsusest ei nähtu, millisest õigusnormist kostja I vastutus õigusvastaselt tekitatud kahju eest tuleneb. VÕS § 137 lg 1 näol ei ole tegemist eraldi vastutuse alusega. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja I õigusvastase teo. Kostja I ei registreerinud domeeni basemetall.ee 14.01.2011. Domeeni basemetall.ee virtuaalserveri alias ehk edasisuunava funktsiooniga teenus on tellitud 14.01.2011 MTÜ Ingerman Foundation poolt, mistõttu ei saa kostjale I ette heita ka domeeni basemetall.ee suunamist kostja II virtuaalserverile. Väljavõte WHOIS andmebaasist on dateeritud 06.06.2011, mistõttu märgitud tõendist ei saa tuvastada, kes on registreerinud 14.01.2011 EIS-s domeeninime www.basemetall.ee. Samal põhjusel ei ole asjakohane EIS-i juhataja M H 11.01.2012 vastus. Maakohus on tuvastanud, et domeen basemetall.ee anti kostjale I üle 12.03.2011. 20.04.2011 kirja kättetoimetatuks lugemine kostjale II ei tähenda kirja kättetoimetatuks lugemist kostjale I. Kostjal II puudub kohustus vahendada kostja I kirjavahetust. Hageja teadis tulenevalt kirja tagastamisest, et ka kostja II ei teadnud hageja pretensioonist seoses vaidlustatud domeeni kasutamisega. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kahju olemasolu hagejal, samuti põhjuslikku seose väidetava kahju ja kostjale I etteheidetava teo vahel. Maakohus on õigusliku aluseta leidnud, et deliktilist vastutust reguleerivate normide alusel saab nõuda kohtuvälises menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kuna kostjale I etteheidetav tegu on maakohtu poolt ebaõigesti tuvastatud, siis ei ole põhjuslikku seost võimalik hinnata enne, kui pole selge tegu, millega kostja vastutus seostatakse. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme kahju suuruse kindlakstegemisel. VÕS §-s 128 sätestatud kahju mõiste kohaselt ei saa kahjustatud isiku poolt vabatahtlikult tehtud kulusid kahjuna käsitleda. Kahju tekkimist oleks võimalik ära hoida, pakkudes kostjale I lõpetada hageja väidetavate õiguste rikkumist. Käesolevas menetluses ei leidnud tõendamist, et hageja oleks pöördunud kunagi kostja I poole. Maakohus on jaotanud seadusevastaselt ka menetluskulud. Loobutud nõuete osas tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja II apellatsioonkaebus Kostja II palub samuti maakohtu otsuse tühistada. Kostja II kordab kostja I apellatsioonkaebuse väiteid ja lisab, et maakohus jättis tuvastamata kostja II õigusvastase teo, mille tagajärjel väidetavalt tekkis hagejal kahju. Kostja II ei registreerinud domeeninime www.basemetall.ee EIS-s. Järelikult ei saa kostjale II ette heita ka hageja ärinime kasutamist domeeninimes. Seega kostjale II etteheidetavaks teoks jääb ainuüksi domeeninime www.basemetall.ee ebaseaduslik kasutamine oma tegevuse reklaamimiseks. Otsusest ei selgu, milles konkreetselt seisnes domeeninime www.basemetall.ee kasutamine kostja II poolt. Puuduvad tõendid, et domeeninime www.basemetall.ee kasutas kostja II. Maakohtu poolt viidatud tõenditest tuleneb üksnes, et domeeninime basemetall.ee registreerija suunas suunamisteenuse alias abil domeeni basemetall.ee olemasolevale domeenile www.adsv.ee. Domeeni ümbersuunamine on käsitletav domeeni registreerija tegevusena, mistõttu on loogikaveaga maakohtu järeldus, et nimetatud tõendid kinnitavad domeeninime

Tsiviilasi nr 2-11-53200 www.basemetall.ee kasutamist kostja II poolt. Lisaks puuduvad kohtutoimikus tõendid, et domeeninime suunamine kostja II veebilehele sai faktiliselt olla võimalik ainult kostja II nõusolekul. Samuti puudus väidetava kahju ja kostja etteheidetava teo vahel põhjuslik seos. Hageja väidetav kahju seisneb komisjonile pöördumise tõttu kantud õigusabikuludes. Hageja oleks kandnud õigusabikulud ka siis, kui kostja ei oleks domeeninime www.basemetall.ee sellisel viisil kasutanud. Domeeni www.basemetall.ee hagejale ülekandmiseks tuleks hagejal nagunii pöörduda komisjoni poole. Väidetava kahju tekkimist oleks võimalik ära hoida, pakkudes kostjale lõpetada hageja väidetavate õiguste rikkumine. Hageja on edastanud 20.04.2011 aadressile XX, Tallinn tähitud kirja, mis on hageja esindajale tagasi tulnud 09.05.2011. Muid pöördumisi kostja poole kohtutoimikust ei nähtu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ega hageja esindajad ei ole kordagi pöördunud kostja poole e-postiga, telefonitsi või muul viisil, kuigi kostja kontaktid on kättesaadavad kostja II veebilehel www.adsv.ee. Maakohtu põhjendustest jääb arusaamatuks, mis asjaolude alusel asus kohus seisukohale, et kostja I jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks määramine 25.01.2011 tähendab, et kostjate vahel tekkis ka töösuhe 01.07.2011 töölepingus märgitud sisuga. Isikute vahel võib olla üheaegselt mitu erineva sisuga õigussuhet. Asjaolu, et kostja I jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks määramise tõttu tekkis kostjate vahel töösuhe, lükkab ümber kasvõi fakt, et kostja I ei saanud palka enne tööle asumist 01.07.2011. Kohtutoimikus olevate tõendite kohaselt ei ole kostja I domeeni basemetall.ee registreerinud ega suunanud aliase teenuse abil kostja II virtuaalserverile. Tõendatud on samuti, et nii domeeni basemetall.ee registreerimine kui suunamine kostja II virtuaalserverile toimus enne kostja I määramist jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks 25.01.2011. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata ning panna menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, v.a menetluskulude jaotuse osas. Osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata ja muuta menetluskulude jaotust (TsMS § 657 lg 1 p-d 2 ja 2 ). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhjendatud ei ole apellantide väide, et hageja viitas kostja vastutuse osas üksnes delikti üldkoosseisule. 09.01.2012 maakohtusse laekunud hageja seisukohtade kohaselt tugineb hageja muuhulgas ka sellele, et ADSV Group OÜ kasutas A S püsivalt oma majandustegevuses (I kd, tl 97). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja I registreeris ja omandas hageja domeeninimega eksitavalt sarnase domeeninime, suunas selle vahendamisteenuse abil hageja kodulehele, kostja II kasutas seda aga oma majandustegevuse reklaamimiseks. Kostja I õigusvastane tegevus seisnes kostjale II vajalike eelduste loomises, et kostja II saaks domeeninime kasutada. Kõik need tegevused rikuvad hageja õigust oma omandile (ärinimele) ja toovad kogumis kaasa kahju tekkimise hagejal. Maakohus luges õigesti tuvastatuks mõlema kostja seotuse domeeninime

Tsiviilasi nr 2-11-53200 www.basemetall.ee registreerimise, ümbersuunamise ja kasutamisega. Kuna domeeninimes kasutati hageja ärinimega eksitavalt sarnast nimetust, on nimetatud tegevus vaadeldav kannatanu omandi rikkumisena (VÕS § 1054 lg 1 p 5), teo tagajärjeks oli konkurentsieelise saamine. Seoses teo tagajärjega on maakohus käsitlenud konkurentsieelise saamist, mitte kvalifitseerinud kostjate tegevust kõlvatu konkurentsina. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid üle ei korda (TsMS § 654 lg 6). Kostjad ei selgitanud ise maakohtu menetluses, milline roll oli A Il ja MTÜ-l Ingerman Foundation nimetatud protsessis. Maakohus nimetatud isikute tegevust seetõttu hindama ei pidanud. TsÜS §-ga 133 seoses ei ole maakohus viidanud mitte kostja II ja A.I või MTÜ Ingerman Foundation, vaid kostjate vahelisele suhtele. Kostjate osad kahju tekitamisel ei ole lahutatavad. Kostja II väited, et ta ei ole domeeninime registreerimisega või kasutamisega seotud, ei ole asjas esitatud tõendeid nende kogumis hinnates usutavad. Õige on apellandi väide, et puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et domeeninime suunamine apellandi veebilehele toimus kostja II nõusolekul. Samas ei muuda see maakohtu otsust ebaõigeks. Kohus on selgitanud oma siseveendumuse kujunemist kostjate omavahelise seotuse kohta ning tuginenud TsÜS §-s 133 sätestatule. Kostja I on käsitlenud põhiliselt tehnilisi üksikasju, kuidas on aliase suunamisteenuse abil osutunud võimalikuks domeeni www.basemetall.ee kaudu apellandi veebilehe avaldamine. Nimetatu osas ei pidanud maakohus seisukohta võtma. Tähelepanuväärne on, et kostja I ei ole menetluses kordagi andnud sisulisi ja usutavaid selgitusi eksitavalt sarnase domeeninime www.basemetall.ee enda nimele registreerimise ja omandamise ajendite ning põhjuste kohta. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et VÕS § 137 lg 1 ei ole iseseisvaks vastutuse aluseks kostjate suhtes. Kuigi maakohus ei ole viidanud, millise VÕS sätte alusel kostjad vastutavad ja nimetatu on menetlusõiguse rikkumine, ei muuda see otsust ebaõigeks. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kõrvaldada. Otsusest tuleneb otseselt, et maakohus pidas kostjate vastutuse aluseks kahju õigusvastast tekitamist (VÕS 53. Peatükk). Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kostja I vastutust mingil delikti erikoosseisul põhinevaks, seega vastutab kostja I hageja ees delikti üldkoosseisu alusel (VÕS § 1043). Kostja poolt kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tulenevalt. Asjaoludest tulenevalt vastutab kostja II kostja I poolt põhjustatud õigusvastase kahju eest hageja ees VÕS § 1054 lg-st 1 tulenevalt, kuna kasutas kostjat I oma majandustegevuses ja kahju tekitamine oli seotud selle majandustegevusega. Kannatanu huvide paremaks kaitseks ja juhul, kui kahju põhjustaja vastutab ise kahju tekitamise eest, on kannatanul VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt solidaarne nõue kahju põhjustaja ning tema tekitatud kahju eest vastutava isiku vastu. Kostjate vastutuse aluse osas tuleb maakohtu otsust täiendada. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). VÕS § 1054 lg 1 kohaldamiseks ei pea olema tõendatud, et kahju tekitaja kostja I tegi kostjale II tööd töölepingu alusel. Piisab sellest, kui kannatanu tõendas, et kostja kasutas kahju tekitajat pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Maakohus ei ole nimetatu tuvastamisel menetlusõigusi rikkunud. Ebatäpne on kostja I väide, et A.S määrati jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks 25.01.2011. Asjaoludest tulenevalt ei ole teada, millal A.S nimetatud isikuks määrati, Keskkonnaametile adresseeritud kirjast nähtub, et vastavat ametit on sellest 25.01.2011 informeeritud. Kahju mõistet VÕS ei sätesta ja VÕS § 128 selgitab üksnes varalise kahju liikide mõisteid, olemata kvalifitseerimisnorm. Seetõttu on ekslik apellantide tõlgendus, et VÕS § 128 lg 3 teises alternatiivis märgitud kahju kuulub hüvitamisele üksnes siis, kui on olemas VÕS § 128

Tsiviilasi nr 2-11-53200 lg 3 esimeses alternatiivis märgitud kahju. Hüvitamisele kuuluva varalise kahju üldine ulatus sõltub põhjuslikust seosest (VÕS § 127 lg 4) tuletatud ja VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See põhimõte aitab praktikas eristada, kas tegemist on kahju hüvitamise nõudega. Käesoleval juhul tekkis hagejal kahju tulenevalt kostjate tegevusest ja seoses vajadusega pöörduda vaidluskomisjoni poole, tasuda riigilõiv ning õigusabikulud. Maakohus tuvastas õigesti põhjusliku seose kostjate tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel. Maakohus on hinnanud õigesti õigusabikulude vajalikkust ja mõistlikkust. Tegemist on maakohtu diskretsiooniga, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda üksnes selle piiride ületamisel. Käesoleval juhul seda toimunud ei ole. Asjaolu, et kostja II vaidluskomisjoni menetlusse kaasatud ei olnud, ei muuda olematuks kostjate I ja II ühist tegevust, samuti põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel. Maakohtu sedastusest, et kostja I esindas vaidluskomisjonis kostja II huve, tuleb mõista nii, et kostja I õigustas selles menetluses kostja II tegevust. Nimetatuks puudub vajadus, kui tegemist poleks kostja I ja II omavahelise seotusega. Maakohtu otsust tuleb muuta tahteavalduse kättetoimetamise põhjenduste osas kostjatele. Õige on apellantide väide, et 20.04.2011 kostjatele adresseeritud kirja kui tahteavaldust ei saa TsÜS § 69 lg 2 alusel kättesaaduks lugeda. Selle sisust ei saanud apellandid teada, sest kiri ei olnud saadetud sisuteatega ja tagastati hoiutähtaja möödumisel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 32-1-8-09). Samas ei ole usutav apellantide väide, et nad domeeninime õigusvastasest vaidlusest varasemalt ei teadnud. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et hageja pöördus kostjate poole ka suuliselt. Vaidluse olemasolu kinnitab Põhja Prefektuuri teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (I kd, tl 138-139), millest nähtub hageja juhatuse liikme K G ja A S (T S abikaasa ja A S isa) vahelise konflikti toimumine hageja firma mainet kahjustava internetilehekülje tõttu. Tõendist nähtuvalt toimus mõttevahetus 14.03.2011, domeenikomisjoni poole pöördus hageja 13.06.2011. Nimetatuga on ümber lükatud kostja väited, et hageja ei informeerinud kostjaid oma õiguste rikkumisest ja hageja oleks saanud kahju tekkimist vähendada, pakkudes apellantidele hageja õiguste rikkumise lõpetamist enne vaidluskomisjoni poole pöördumist. A S seost kostjatega kinnitab hageja ja kostjate vahelisse vaidlusesse sekkumine. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud nõude osaga, millest hageja loobus menetluse jooksul. Esialgselt taotles hageja kostjatelt 2 991.77 euro väljamõistmist, menetluse jooksul vähendas hageja oma nõuet käibemaksu võrra ja taotles lõplikult 2 484.12 euro väljamõistmist. Seega rahuldas kohus hagi 83 % ulatuses. Maakohtu menetluskulud tuleb jätta 83 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja 17 % ulatuses hageja kanda (TsMS 163 lg 1 ja § 173 lg 4). Kuna ringkonnakohus muudab otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas ja otsus jääb muus osas muutmata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud 5% osas hageja kanda ja 95 % osas kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 4).

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.