BMOÜ hagi AS’u ja AG’i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2484,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BMOÜ (registrikood XXX; asukoht: XXX); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Siim Roode, advokaat Kaido Künnapas (AB MAQS Law Firm; asukoht Rotermanni 8, Tallinn 10111; telefon: 6676440; e-post: [email protected] Kostja I: AS (isikukood XXX; aadress hagiavalduse järgi: XXX; elukoht rahvastikuregistri järgi: XXX);
Menetluse liik
Kostja II: AG OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt AS`ult ja AG OÜ-lt solidaarselt hageja BMOÜ kasuks välja 2 484 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend neli) eurot ja 12 senti.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostjate vastu 02.11.2011.a hagiavalduse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2991,77 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kanti 2005.a hageja äriregistrisse ärinimega BMOÜ. Hageja tegeleb muuhulgas autokatalüsaatorite utiliseerimise teenuse osutamisega. Hageja tegutseb sama ärinime all alates 2009.a ja hageja veebikeskkonna aadressiks oli ja on XXX.
3.14.01.2011.a registreerisid kostja AS ja AI domeeninime XXX. Teine kostja AG OÜ tegutses hagejaga samal tegevusalal ning asus kasutama kahte samaaegselt toimivat domeeninime – XXX.
4.Hageja tõi välja, et AS oli seotud kostjaga AG OÜ, kuna AS oli Keskkonnaametile 25.01.2011.a esitatud taotluse kohaselt ettevõtte jäätmekäitluse eest vastutav isik. Samuti on AS ema T S AG OÜ juhatuse liige.
5.13.06.2011.a esitas hageja Domeenivaidluste Komisjonile vaidlustuse, milles palus kostja AS poolt registreeritud ja teise kostja poolt kasutatud domeeninime üle anda hagejale. Kostjatel puudus õigustatud huvi domeeninime kasutamiseks ning tegemist oli kõlvatu konkurentsiga. 12.08.2011.a tegi Domeenivaidluste Komisjon otsuse nr 11-1a-267, millega rahuldas hageja taotluse anda domeeninimi hagejale üle. Komisjon luges tõendatuks, et kostjal AS puudus igasugune õigustatud huvi domeeninime registreerimiseks ja AG OÜ-le kasutada andmiseks. Seega oli kostjate tegevus õigusvastane.
6.Domeenivaidluste Komisjoni poole pöördumise tõttu kandis hageja õigusabikulusid summas 2991,77 eurot, mis koosneb esindaja tasust summas 2301,53 eurot ja riigilõivust summas 690,24 eurot. Tegemist on hagejale tekitatud kahjuga.
7.Hageja leidis, et kostjad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Domeeninime registreeris kostja AS, seda aga kasutas faktiliselt kostja AG OÜ oma tegevuse reklaamimiseks. Hagejale tekitati kahju kostjate ühise tegevuse tulemusena ja kostjate eesmärgiks oli ebaausa konkurentsieelise saamine. Kumbki kostjatest oleks saanud vältida hageja poolt Domeenivaidluste Komisjoni poole pöördumist. Kostjad tekitasid hagejale oma tegevusega kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes. Hageja püüdis kostjate õigusvastast tegevust lõpetada ja vältida kahju tekitamist enne Domeenivaidluste Komisjoni poole pöördumist, esitades kostjatele nõudeavalduse, mida aga kostjad vastu ei võtnud. Kostja AG OÜ ei reageerinud hageja nõudeavaldusele registrijärgse asukoha kaudu. Kostjate tegevus oli õigusvastane. Hageja esitas kostjate vastu deliktilise nõude VÕS § 1045 lg 1 punktide 5, 7 ja Lk (14)
8 alusel. Kostjad rikkusid hageja omandist, põhjustades hagejale otsest varalist kahju õiguste kaitsmiseks tehtud kulutuste näol. Kostjate õigusvastase tegevuse lõpetamiseks sai hageja pöörduda ainult Domeenivaidluste Komisjoni poole.
8.Kohtule 18.11.2011.a esitatud hagiavalduse täienduses märkis hageja, et mõlemad kostjad panid õigusvastase teo toime ühiselt ning kooskõlastatult. Kostja AS ei kuulunud AG OÜ juhtorganite liikmete hulka, kuid AS ema T S on kostja AG OÜ juhatuse liige ja pidi otsustama, kas kostja AG OÜ veebileht avaldatakse domeeninime XXX all. AS saab olla oma tegevuse eest vastutav VÕS § 137 või § 138 alusel. AS registreeris domeeni ja andis selle kasutada AG OÜ-le. Domeenivaidlusest komisjonis võttis osa aktiivselt AS, põhjendades seal selgelt AG OÜ tegevust.
9.Vastates kostjate seisukohtadele leidis hageja oma 09.01.2012.a menetlusdokumendis, et kostja AG OÜ tegevuseks on metallijäätmete kokkuost ja sealhulgas autokatalüsaatorite kokkuost, mis on ohtlik jääde. Kui ettevõtte põhitegevusala on jäätmete käitlemine, võib eeldada, et selle eest vastutavat isikut (ehk AS ) kasutatakse pidevalt oma majandustegevuses. Veebilehe avamine ei ole otsus, mida saaks teha tavatöötaja, mistõttu sellise otsustuse pidi tegema kostja AG OÜ juhatuse liige T S . Kui T S seda väidetavalt otsustanud ei ole, sai seda teha kostja AS AG OÜ huvides.
10.Hageja rõhutas, et ta pöördus enne Domeenivaidluste Komisjonile avalduse esitamist mõlema kostja poole palvega lõpetada domeeninime ebaseaduslik kasutamine ning kõlvatu konkurentsi osutamine. Kostjad aga hageja nõuet ei tunnistanud ning jätkasid hageja õiguste rikkumist kuni komisjon otsustas domeeninime üle anda. Kostja AG OÜ kohustuseks oleks olnud tagada posti kättesaamine tema juriidiliselt aadressilt. Komisjoni pöördumine ei oleks olnud vajalik, kui kostjad oleksid vabatahtlikult õiguste rikkumise lõpetanud, mida kostjad ei teinud. Seega ei olnud Domeenivaidluste Komisjoni poole pöördumine hageja poolt vabatahtlik. Hagejal puudus seadusest tulenev kohustus kasutada kõige odavamat teenust oma õiguste kaitseks. Perspektiivika avalduse koostamiseks tuli selles välja tuua kõik tähtsust omavad õiguslikud põhjendused ja faktilised asjaolud. Õigusbüroode tegevuse üle puudub igasugune kvaliteedialane järelevalve. Kostja on ekslikult järeldanud, et hageja on advokaadibüroole tasunud sama teenuse eest kaks korda. Hageja leidis, et kostjad ei ole oma süü puudumist tõendanud ja pidas ebatõenäoliseks, et hagejaga samal tegevusalal tegutsev kostja AG OÜ ei teadnud midagi hageja veebilehest XXX.
11.10.02.2012.a esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad. Kostja AS poolt Domeenivaidluste Komisjonile esitatud vastusest nähtub, et tema eesmärgiks oli domeeninime XXX kasutamine AG OÜ huvides. AS vastuses on märgitud, et XXX oli lehekülje XXX üleminekuleheks ja selline domeeninimi registreeriti välisklientide jaoks. Seega on kostja selgelt tunnistanud, et domeeninimi registreeriti kostja AG OÜ huvides. Kuigi AG OÜ ei olnud domeenivaidluses menetlusosaline, oli ta sellest vaidlusest teadlik. Domeenivaidluste Komisjon on hagejale selgitanud, et vastavalt vaidluste lahendamise reglemendile saadetakse vaidlustusavaldus domeeni registreerijale, kelleks antud juhul oli kostja AS. Seetõttu ei edastatud vaidlustusavaldust otse AG OÜ . Täiendavalt tõi hageja välja, et ta nõustub kostjate väidetega seoses sisendkäibemaksuga ning palus uueks hagi hinnaks lugeda 2608,17 eurot, kuivõrd hageja vähendas oma nõuet.
12.Hageja esitas kohtule oma lõplikud seisukohad 10.04.2012.a. Hageja pidas ebatõenäoliseks, et T S u poeg ei teavitanud oma ema ettevõtte jaoks tehtavatest ärilistest toimingutest. T S ul lasus hoolsuskohustus, mistõttu ta pidi olema kursis enda poolt juhitud
Lk (14)
ettevõtte tegevusega, sh reklaamiga. Kostja AG OÜ ei ole millegagi tõendanud, et ta ei olnud teadlik tema poolt juhitava ettevõtte veebilehe kättesaadavusest XXX kaudu. Kostjad on ka käesolevas menetluses tegutsenud kooskõlastatult ja esitanud samasisulisi vastuväiteid.
13.WHOIS andmebaasi kohaselt oli AS domeeninime registreerija, mitte AI. AS osales poolena ka domeenivaidluste komisjonis ega vaidlustanud domeeninime registreerimist enda poolt. Kostja AS oma 08.03.2012.a vastuse punktis 2 tunnistanud, et ta oli domeeninime registreerijaks.
14.Hageja märkis, et jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 2 kohaselt muudetakse ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi, kui muutub vastutav isik. Seega on nimetatud isik jäätmekäitleja tegevuses oluline ja tegemist ei ole ühekordse koostööga. Kostja AG OÜ väited nõudeavalduse mitte kättesaamise kohta ei ole asjakohased. Kui ettevõtte juhataja on visanud ära olulise posti, on ta rikkunud hoolsuskohustust. Hageja rõhutas, et domeeninime kaudu tehti kättesaadavaks kostja AG OÜ veebileht ning tähtsust pole sellel, kas kasutati suunamisteenust. Kostjad on hagejat vaidluse lahendamisel ignoreerinud, kuigi hageja esindaja on ühendust võtnud ka telefoni teel.
15.Hageja rõhutas, et domeeninime registreerimisel ei kontrollita, kas see rikub kellegi varasemaid õigusi või mitte, vaid selline kohustus lasub domeeni registreerida soovival isikul endal. Täiendavalt vähendas hageja oma nõuet lõivult tasutud käibemaksu osas.
KOSTJATE VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
16.Kostja AG OÜ vastas hagiavaldusele 18.12.2011.a ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et ta ei olnud Domeenivaidluste Komisjonis toimunud vaidluse menetlusosaliseks. Kuni hagiavalduse esitamiseni ei olnud kostja üldse teadlik domeeninime XXX registreerimisest AS poolt. Isik ei saa olla vastutav menetluskulude eest, kui ta menetlusosaline ei ole.
17.Kostja AS tegevus domeeninime registreerimisel ei ole omistatav kostjale AG OÜ. Hageja ei ole tõendanud, et kostja AG OÜ oleks kostjat AS kasutanud oma majandustegevuses. Kostjate vahel sõlmiti tööleping alles 01.07.2011.a. ning AS tööülesannete hulka ei kuulu domeeninimede registreerimine ega reklaamitegevus. Asjaolu, et AS oli jäätmekäitluse eest vastutav isik, ei tähenda, et kostja oleks teda pidevalt oma majandustegevuses kasutanud. AS nimetamine jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks toimus pärast kostjale etteheidetava teo tegemist ehk pärast domeeninime registreerimist 14.01.2011.a. Ekslik on hageja arusaam, nagu oleks kostja AS tegevus omistatav kostjale AG OÜ, kuna viimase juhatuse liige on AS lähisugulane.
18.Kostja AG OÜ juhatuse liige T S ei ole domeeninime XXX registreerimise ega kasutamisega seoses mingeid otsuseid vastu võtnud. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Samuti leidis kostja, et domeeninime registreerimine oli õiguspärane tegu ning Domeenivaidluste Komisjoni otsuses ei ole kostjate õigusvastase teo toimepanekut tuvastatud. Hageja kandis õigusabikulusid aga vabatahtlikult, mistõttu ei ole tegemist hageja kahjuga. Kostja leidis, et hageja ei saagi deliktilist vastutust reguleerivate normide alusel nõuda kohtuvälises menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kostja ei ole ka hageja nõudeavaldust kätte saanud. Isegi kui hageja kulusid õigusabile saaks lugeda hageja kahjuks, ei ole hagejal käibemaksu osas kahju tekkinud, kuna sisendkäibemaks kuulub tagastamisele.
Lk (14)
19.Kostja AS esitas vastuse hagiavaldusele 19.12.2011.a ning vaidles samuti hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole domeeni registreerimisel toime pannud õigusvastast tegu, vaid registreeris domeeni kooskõlas EIS Domeenireeglitega. Domeeninime registreerimist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et hagejal oli domeeninimega sarnane ärinimi. Kostja ei ole rikkunud hageja omandit ega muud sarnast õigust. AG OÜ ei ole kostjat AS kasutanud pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole õigusabikulude kandmise tõttu kahju saanud, kuna ta kandis kulusid vabatahtlikult. Kohtueelses menetluses kantud kulusid üldjuhul ei hüvitata. Kohtueelseid vaidlusi läbivaatavad organid lahendavad lihtsaid asju ja puudus vajadus kanda õigusabikulusid. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Ka õigusabi kasutamisel ei ole hageja järginud kahju vältimise ja vähendamise kohustust, kuna hageja oleks saanud advokaadi asemel kasutada odavamaid õigusbüroo teenuseid.
20.Samuti leidis kostja AS, et hagejal puudus vajadus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks Domeenivaidluste Komisjoni poole. Hageja ei ole pöördunud otse kostja AS poole. Kostja ei teadnud, et hageja kasutab domeeninime XXX.
21.Ühtlasi leidis kostja, et õigusabikulud ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Hageja on esitanud komisjonile vaid ühe vaidlustusavalduse, mille koostamise eest ta maksis kahekordselt summas, mis on võrdne kostja poole kuupalgaga. Tasutud käibemaksu osas hagejal kahju ei tekkinud.
22.Kostja AG OÜ poolt kohtule 08.03.2012.a esitatud seisukohtades on leitud, et AS ei teavitanud kostjat AG OÜ-d domeeninime registreerimisest ega vaidluse lahendamisest komisjonis. Domeeninime suunamine AG OÜ virtuaalserverile pidi olema lühiajaline. AS on kostjale AG OÜ teatanud, et soovis hiljem tellida oma serveri teenuse ja katkestada domeeninime suunamise AG OÜ serverile. Kuna suunamine oli lühiajaline ega olnud AG OÜ-le kahjulik, jättis AS sellest teist kostjat teavitamata.
23.Kostja AG OÜ väitis, et tema ei olnud teadlik domeeninime registreerimisest 14.01.2011.a ega sellest, et AG OÜ veebileht oli kättesaadav domeeninime XXX kaudu. Makseid selle lehega seoses AG OÜ tasunud ei ole. Domeenime registreerimisega seotud arve tasus AI
24.Kostja AG OÜ kinnitas, et ta on ohtlike jäätmete käsitluslitsentsi omav ettevõte, mille puhul on litsentsi andmise tingimuseks vastutava isiku määramine, kes peab vastama jäätmeseaduse § 100 lõikes 5 sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele. Muid nõudeid seadus ei kehtesta vastutavale isikule, millest tulenevalt ei pea vastutav isik olema jäätmekäitleja töötaja ega isik, keda jäätmekäitleja pidevalt kasutab oma majandus- või kutsetegevuses. Artjom S on läbinud koolitused. Ta andis oma nõusoleku vastutavaks isikuks määramiseks, kuid tal ei olnud sellega seoses lepingulisi kohustusi AG OÜ ees. Tegemist oli ühekordse koostööga.
25.Kostja AG OÜ ei osanud selgitada, millisel põhjusel ei jõudnud temani hageja poolt kostja juriidilisele aadressile postitatud nõudekiri. Kostja eeldas, et see läks kaotsi koos rämpspostiga. Samuti leidis kostja, et domeeninime registreerimisel ei ole kasutatud hageja ärinime, kuna domeeninime kirjapilt oli erinev. Kostja eitas kõlvatu konkurentsi osutamist. Kostja AG OÜ ei ole kasutanud domeeninime XXX, vaid ta kasutab lehekülge XXX, Domeeninime XXX suunamine kostja domeeninimele toimus ilma kostja teadmata ja ilma tema nõusolekuta.
26.Kostja AS esitas kohtule täiendavad seisukohad 08.03.2012.a. Kostja AS kordas sisuliselt kostja AG OÜ vastuväiteid. Kostja leidis täiendavalt, et veebilehte XXX ei ole kunagi olnud,
Lk (14)
registreeriti vaid sellenimeline domeeninimi. Veebilehe loomiseks oleks pidanud tellima virtuaalserveri teenuse, mida ei tellitud, vaid kasutati nn aliase ehk suunamise teenust, mille eest ei pidanud maksma lisatasu. Kostja suunas domeeninime kostja AG OÜ lehele, kuna selle omanik oli kostjale tuttav. Kostja süü on välistatud, kuna ta ei teadnud, et hageja omab eesõigust nimele XXX. Kostja ei käitunud hooletult, kuna domeeninime registreerimine oli kooskõlas reeglitega.
27.Kohtule 09.03.2012.a esitatud menetlusdokumendis tõi kostja AG OÜ välja, et hageja poolt tasutud lõivust on samuti võimalik käibemaks maha arvata.
28.Kohtule 09.04.2012.a esitatud lõplikes seisukohtades jäi kostja AG OÜ oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja ei ole tõendanud, et domeeninime registreerimise ajal kasutas kostja AS oma majandustegevuses või et domeeninime registreerimine oli seotud kostja majandustegevusega. Hageja ei ole tõendanud, et AS oleks domeeninime registreerinud. Tõendamata on hageja väited domeeninime kasutamiseks kostja AG OÜ teenuste reklaamiks ja kõlvatu konkurentsi osutamiseks. Kõlvatu konkurentsiga seotud küsimusi Domeenivaidluste Komisjon ei lahenda. Vaidlust pole selles, et kostja ei saanud enne kohtuvaidluse algust kätte hageja nõuet ning hageja ei ole kostja poole pöördunud e-posti või telefoni teel.
29.Kostja AS esitas oma lõplikud seisukohad kohtule 09.04.2012.a ning leidis, et domeeninime registreerimine oli õiguspärane vaatamata sellele, et see oli hageja ärinimega sarnane. Domeenireeglid ei keelanud sarnase nime registreerimist. Domeeninime registreerimine ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole kostja tahtlust tõendanud. Kantud õigusabikulude suurust tuleb analüüsida VÕS § 139 alusel. Vaidlustusavalduse koostamisele tehtud kulud ei ole põhjendatud. Kulud seoses nõudeavalduse koostamisega AG OÜ-le ei ole üldse seotud vaidluse lahendamisega Domeenivaidluste Komisjonis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on tervikuna põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
31.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kanti äriregistrisse 2005.a ning hageja tegutseb alates 2009.a ärinime BMOÜ all; 2) hageja ja kostja AG OÜ tegutsevad samadel tegevusaladel ning on konkurendid; 3) hageja kasutab domeeninime XXX; 4) 14.01.2011.a registreeriti domeeninimi XXXX; 5) kostja veebileht XXX oli samaaegselt kättesaadav ka domeeninime XXX kaudu; 6) 13.06.2011.a esitas hageja Domeenivaidluste Komisjonile vaidlustuse, milles palus domeeninime XXX üle anda hagejale; 7) Domeenivaidluste Komisjonis osales menetluses domeeninime registreerijana kostja AS;
XXX omaniku ja
8) 12.08.2011.a tegi Domeenivaidluste Komisjon otsuse nr 11-1a-267, millega rahuldas hageja taotluse anda domeeninimi hagejale üle; 9) kostja AS on kostja AG OÜ ainsa juhatuse liikme ja osaniku T S u poeg;
Lk (14)
10) AG OÜ teatas Keskkonnaametile 25.01.2011.a, et AS on nimetatud ettevõttes jäätmekäitluse eest vastutav isik.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on rikkunud hageja õigusi domeeninime XXX registreerimisel ning kas või milline roll oli kummalgi kostjal nimetatud domeeninime registreerimisega seoses. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt nende õigusabikulude hüvitamist, mida hageja kandis seoses domeeninime XXX vaidlustamisega.
33.Hageja nõudis oma esialgses hagiavalduses kostjatelt solidaarselt 2991,77 euro väljamõistmist, mis koosnes õigusabikuludest summas 2301,53 eurot ja Domeenivaidluste Komisjonile tasutud lõivust summas 690,24 eurot. Menetluse käigus vähendas hageja esmalt oma nõuet selle käibemaksu võrra, milline sisaldus õigusabikulude nõudes, mille tagajärjel vähendas hageja nõuet 2608,17 euroni. Seejärel vähendas hageja oma nõuet ka Domeenivaidluste Komisjonile tasutud lõivu käibemaksu võrra ning hageja nõude lõplikuks suuruseks jäi 2484,12 eurot, milline on käesoleva tsiviilasja hind.
34.Hageja leidis, et õigusabikulud ja tasutud lõiv kujutasid endast hagejale tekitatud kahju. Hageja oli sunnitud nimetatud kulusid kandma, et vaidlustada kostjate poolt õigusvastaselt registreeritud domeeninimi. Mõlemad kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, kuna domeeninime registreeris kostja AS, kuid seda kasutas faktiliselt kostja AG OÜ oma tegevuse reklaamimiseks. Mõlemad kostjad oleksid saanud vältida vaidluse lahendamist Domeenivaidluste Komisjonis, kuna hageja saatis kostjatele enne komisjoni pöördumist nõudeavalduse ning rääkis kostjatega telefoni teel. Postiasutuse vahendusel saadetud nõudeavaldustele kostjad hoiutähtaja möödumisel järgi ei läinud, kuigi kostja AG OÜ oli kohustatud tagama posti kättesaamise oma registrijärgselt aadressilt. Hageja leidis, et kostjad rikkusid tema omandit. Kahju suuruse osas leidis hageja, et tal puudus seadusest tulenev kohustus kasutada kõige odavamat õigusteenust ning perspektiivikas avaldus komisjonile pidi olema sisuliselt ja õiguslikult igati põhistatud. Õigusbüroode tegevuse üle puudub igasugune kvaliteedialane järelevalve. Hageja pidas ebatõenäoliseks, et kostja AG OÜ ei teadnud midagi domeeninime registreerimisest ega selle seotusest kostja enda veebilehega.
35.Mõlemad kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostja AG OÜ leidis, et kuna tema ei olnud Domeenivaidluste Komisjonis menetlusosaliseks, puudub tal kohustus hüvitada selle vaidlusega seotud menetluskulusid. Kuni hagiavalduse esitamiseni ei olnud kostja AG OÜ üldse teadlik domeeninime XXX registreerimisest. Kostja AS tegevus kostjale AG OÜ-le omistatav ei ole ning AG OÜ ei ole kasutanud AS pidevalt oma majandustegevuses. Kostja AS oli küll jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks AG OÜ-s, kuid tegemist oli ühekordse tegevusega. Tööleping AS ja AG OÜ vahel sõlmiti pool aastat pärast domeeninime registreerimist.
36.Mõlemad kostjad leidsid hagiavaldusele vastu vaieldes, et domeeninime XXX registreerimine oli õiguspärane tegu, kuna see vastas domeenireeglitele. Domeeninime registreerimist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et hagejal oli domeeninimega sarnane ärinimi. Samuti leidsid kostjad, et kohtueelses menetluses kantud kulusid ei saagi deliktilise nõude alusel nõuda. Kohtueelseid vaidlusi läbivaatavad organid lahendavad lihtsaid asju ja puudus vajadus kanda õigusabikulusid. Hageja kandis õigusabikulusid vabatahtlikult. Hageja oleks saanud kasutada oluliselt odavama õigusbüroo teenuseid. Hageja kantud õigusabikulud on liialt suured ja põhjendamatud. Domeeninime suunamine kostja AG OÜ veebilehele oli lühiajaline, mistõttu kostja AS sellest teist kostjat ei teavitanudki. Samuti leidsid kostjad, et domeeninime registreerimisel ei ole kasutatud hageja ärinime, kuna domeeninime kirjapilt oli erinev. Kostja AG OÜ eitas kõlvatu konkurentsi osutamist.
Lk (14)
37.Käesoleva vaidluse lahendamisel peab kohus esmalt vajalikuks anda hinnangu küsimusele, kas domeeninime XXX registreerimine oli õiguspärane tegu või mitte. Seejärel hindab kohus, kas või milline kostja võib olla teo toimepaneku eest vastutav. Viimaks annab kohus hinnangu küsimusele, kas hageja kahjunõue kostjate vastu on põhjendatud ja tõendatud. XXX
38.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, milliste kohaselt oli domeeninime registreerimine õiguspärane pelgalt seetõttu, et see vastas kehtivatele domeenireeglitele ning oli märgitud reeglite kohaselt võimalik. Kohus leiab, et domeeninime registreerimine on õiguslikult neutraalne toiming ning ainuüksi domeeninime registreerimise faktist tulenevalt ei omanda domeeninime registreerija täiendavaid õigusi domeenina registreeritud tähise kasutamiseks. Eesti Interneti SA poolt kehtestatud domeenireeglite p 3.2.3 näeb ette, et domeeninime ei registreerita, kui see on identne juba mõne kehtiva registreeringuga domeeninimega. Seega kontrollitakse domeeninime registreerimisel vaid selle registreerimise tehnilist võimalikkust ja seda, et uus domeeninimi ei oleks identne mõne varasema domeeninimega. Domeeninime registreerimisel ei kontrollita seda, kas registreerimistaotluse esitanud isikul on olemas õiguslik alus soovitud tähise kasutamiseks. Domeenireeglite punktist 3.4.3. tuleneb üheselt, et kuivõrd Eesti Interneti SA teostab domeeninime registreerimisel üksnes kas informatiivse- või tehnilise iseloomuga toiminguid, ei kontrolli Eesti Interneti SA mitte ühelgi juhul, kas domeeninime registreerimisega või domeeninime mis tahes viisil või eesmärgil kasutamisega rikutakse kolmandate isikute õigusi, sh intellektuaalomandist tulenevaid õigusi.
39.Analoogilise kohtuvaidluse lahendamisel on Riigikohus (RK TKo 30.01.2006.a nr 3-2-14-06, p 48) asunud selgele seisukohale, et domeeninime registreerimine ei anna sellele iseenesest kaubamärgi staatust ega muid uusi õigusi registreeritud nimele. Domeeninime registreerimine on põhimõtteliselt õiguslikult neutraalne toiming ja registreerimisel ei kontrollita kolmandate isikute õigusi nime suhtes. Riigikohus on leidnud (samas, p 49), et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Näiteks mõjutab domeeninimi Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Seega on domeeninimi kohtu hinnangul selliseks tehniliseks tööriistaks, millel on ettevõtja jaoks olemas väärtus, kuna see võimaldab ettevõtjal ennast paremini reklaamida. Olukorras, kus üks ettevõtja registreerib enda nimele konkurendi ärinime sisaldava domeeninime, võib selgelt tegemist olla kõlvatu konkurentsiga, kuna konkurendi ärinime kasutamine enda huvides võimaldab ettevõtjal end konkurendi maine abil reklaamida.
40.Konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 kohaselt on keelatud kõlvatu konkurents. Kõlvatuks konkurentsiks loetakse KonkS § 50 lg 1 p 1 alusel ebaausat äritegevust, heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid, sealhulgas eksitava teabe avaldamist, avaldamiseks esitamist või tellimist. Eksitavaks teabeks loeb sama seaduse § 51 lg 1 ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Eksitava teabe avaldamine on KonkS § 51 lg 2 alusel keelatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et eksitava teabe avaldamine domeeninime vahendusel võib kujutada endast konkurentsiseaduse rikkumist (RK TKo 30.01.2006.a, nr 3-2-1-4-06, p. 19, 20).
41.Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (millega Eesti Vabariik on ühinenud) artikkel 8 kohustab konventsiooniga ühinenud riike kaitsma ärinimesid. Eestis reguleerib ärinimede kaitset äriseadustik (ÄS), mille § 7 järgi on ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. ÄS § 15 lg 1 kohaselt on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Ärinimi peab olema välja toodud ettevõtja kodulehel Internetis (ÄS § 15 lg 2, redaktsioonis, mis kehtis kuni 12.11.2011). Lk (14)
42.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et tähis BM kujutab endast hagejale kuuluvat ärinime. Hagejal on oma ärinime kasutamisele ainuõigus ning hagejal on õigus keelata kõikidel kolmandatel isikutel oma ärinime kasutamine või selliste tähiste kasutamine, mis on hageja ärinimega eksitavalt sarnased. Vaidlus puudub ka selle üle, et domeeninimena registreeritud tähis XXX erineb hageja ärinimest vaid ühe tähe võrra – hageja ärinimes on sõna „metal“ puhul kasutatud sõna inglisekeelset vormi, domeeninimes aga sama sõna eestikeelset vormi. Foneetiliselt on tegemist identsete tähistega. Kohus leiab, et domeeninimes XXX on selgelt kasutatud hageja ärinime vaatamata sellele, et esineb ühetäheline erinevus. Seesugune erinevus jääb tavatarbijale märkamatuks ning tähise häälduse osas erinevus puudub. Ühetäheline erinevus on domeeninime registreerijale loonud tehnilise võimaluse selline nimi registreerida, kuid vaatamata domeeninime registreerimisele ei ole kumbki kostja esile toonud ühtegi asjaolu või õiguslikku põhistust, millest tulenevalt oli neil õigus domeeninimes kasutada hageja ärinime. Hageja ei ole oma ärinime kasutamiseks kostjatele luba andnud, millest tulenevalt on hageja ärinime kasutamine domeeninimes selgelt õigusvastane tegu.
43.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks, kui sellega rikuti kannatanu omandit või muud sellega sarnast õigust. Kohus leiab, et hageja ärinime õigustamatu kasutamisega tekitatud kahju on eeltoodud sätte alusel õigusvastane. Järgmiseks asub kohus analüüsima, kas või millise kostja tegu võib endast kujutada õigusvastast tegu.
44.Kostjate vastuväited selle kohta, kas või milline roll oli neil hageja ärinime sisaldava domeeninime registreerimisel, on olnud mõneti vastuolulised. Kostja AS tunnistas oma esialgses vastuses kohtule 18.12.2011.a (toimiku lk 85), et ta on domeeninime registreerinud, kuid tegi seda kooskõlas domeenireeglitega. Hiljem on kostja AS 08.03.2012.a vastuses kohtule (toimiku lk 162) väitnud, et ta ise domeeninime ei registreerinud, vaid seda tegi AI ning kostja sai domeeninime omanikuks registreerija vahetumisel. Registreerija vahetumisel tegutses kostja AS enda nimel. Kostja AG OÜ on 09.04.2012.a vastuväidetes (toimiku lk 197) asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud domeeninime registreerimist kostja AS poolt.
45.Kohus leiab, hinnates kogumis käesolevas asjas kogutud tõendeid, et mõlema kostja seotus domeeninime XXX registreerimise ja kasutamisega on leidnud tõendamist. WHOIS andmebaasist (toimiku lk 11) nähtub, et kostja AS oli üheks domeeni XXX registreerijaks. Eesti Internet SA operatsioonide osakonna juhataja MH11.01.2012.a selgituse kohaselt (toimiku lk. 135) saadab domeenivaidluste lahendamise komisjon vaidlustusavalduse domeeni registreerijale ja tema kontaktisikutele. Samuti oodatakse vastust nimelt registreerijalt. Eeltoodu tõttu saadeti domeeni XXX vaidlustusavaldus nimelt AS . Viidatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et domeeninime XXX registreerijaks ja omanikuks oli kostja AS.
46.Kostja AG OÜ veebilehe väljavõttest (toimiku lk 18-19) nähtub, et see avanes samasisulisena domeeninimede XXX ja XXX ning kostja tegeles hagejaga võrreldes samal tegevusalal. ZMOÜ e-kirjast 17.02.2012.a (toimiku lk 153-154) nähtub, et domeeninimi XXX suunati suunamisteenuse „Alias“ vahendusel kostja AG OÜ veebilehele. ZMOÜ on kinnitanud, et kui suunamise teenus tellitakse domeeni omanikuks mitteoleva isiku poolt, siis küsitakse suunamiseks kinnitust e-kirja teel. Vastuseks kohtu järelpärimisele teatas ZMOÜ (toimiku lk 222-225), et kuigi domeeni XXX esmakordset registreerimist taotles MTÜ Ingerman Foundation, oli 12.03.2011.a esitatud domeeni omanikuvahetuse taotlus ning domeen on üle antud kostjale AS . Aliase kaudu on domeeninimi suunatud virtuaalserverile adsv.ee ning Aliase tellimus viitab seotusele ettevõttega AG OÜ. Eelnimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et faktiliselt kasutas domeeninime XXX oma majandustegevuses reklaamimiseks kostja AG OÜ. Domeeninime suunamine kostja AG OÜ veebilehele sai faktiliselt olla võimalik ainult kostja AG OÜ nõusolekul. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei
Lk (14)
andnud nõusolekut sellise suunamise tegemiseks, kuigi kohus selgitas kostjale 09.01.2012.a pöördumises (toimiku lk 110-111) oma väidete tõendamise kohustust.
47.Domeenivaidluste Komisjoni 12.08.2011.a otsusest (toimiku lk 13-16) tuleneb, et komisjonis on hageja vaidlustusavaldusele vastanud kostja AS, kes on põhistanud oma vastuses hoopis kostja AG OÜ õigust domeeninime kasutamisele. Kosja AS on leidnud, et kuna AG OÜ tegeleb metalli kokkuostuga, toimib registreeritud domeeninimi XXX kostja AG OÜ ametliku kodulehekülje üleminekuleheküljena. Komisjon on otsuses leidnud, et kostja ehk domeeninime registreerija ei ole oma õigust domeeni registreerimisele sisuliselt põhistanud. Komisjon on selgitanud, et domeeninime registreerimise faktist endast ei tulene registreerijale õigust või huve nime kasutamiseks. Kuivõrd kostjal domeeninime kasutamiseks õigustatud huvi puudus, on hageja vaidlustusavaldus rahuldatud.
48.Kostja AG OÜ ja kostja AS vahel sõlmitud töölepingu kohaselt (toimiku lk 80-82) on kostja AS asunud ettevõttesse tööle alates 01.07.2011.a kokkuostja ja ohtlike jäätmete spetsialisti ametikohale. Kostja T S on Keskkonnaametile 25.01.2011.a saadetud kirjas (toimiku lk 20) teatanud, et peab ennast ettevõtte uueks omanikuks ning jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks on AS.
49.Eelnimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja AG OÜ kasutas kostjat AS pidevalt oma majandustegevuses. Vaatamata kostjate vastuväidetele on üheselt tõendatud, et kostja AS oli kostja AG OÜ töötaja alates 01.07.2011.a ning seega oli ta nimetatud ettevõtte töötaja Domeenivaidluste Komisjonis toimunud vaidluse ajal. Domeenivaidluste Komisjonis on AS sisuliselt esindanud kostja AG OÜ huve. Kostja AS oli alates 25.01.2011.a AG OÜ jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks ning kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostja AG OÜ väidetega, mille järgi oli tegemist vaid ühekordse sündmusega. Jäätmeseaduse § 99 lg 1 järgi on ohtlike jäätmete käitluslitsents selline tegevusluba, mis tõendab ohtlike jäätmete käitleja pädevust ja tehnoloogia sobivust selliste jäätmete käitlemiseks oma majandus- ja kutsetegevuses. Ohtlike jäätmete käitluslitsents antakse Keskkonnaameti poolt kuni viieks aastaks (jäätmeseaduse § 99 lg 2). Seega tuleneb jäätmeseadusest, et ohtlike jäätmete käitlejal peab jäätmete käitlemiseks vajalik pädevus olemas olema kogu selle aja jooksul, mille jaoks on talle väljastatud litsents. Kui jäätmekäitluse eest vastutav isik muutub, tuleb muuta ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi (jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 2). Jäätmeseaduse alusel pidi AS olema ohtlike jäätmete eest vastutavaks isikuks kostja AG OÜ juures kogu käitluslitsentsi kehtivuse aja jooksul. Vastutava isiku muutumisel tuli esitada Keskkonnaametile taotlus andmete muutmiseks. Kostja AG OÜ ei ole väitnud, et AS oli nimetatud ettevõttes ohtlike jäätmete käitlemise eest vastutavaks isikuks vaid lühiajalise perioodi jooksul. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks litsentsi kehtivuse ajal esitanud veelkordselt Keskkonnaametile taotluse vastutava isiku muutmiseks. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja AG OÜ kasutas kostjat AS pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses alates 2011.a jaanuarist ning seda sõltumata sellest, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud alles 01.07.2011.a.
50.TsÜS § 133 lg 1 näeb ette, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. TsÜS § 133 lg 2 näeb ette, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kostja AS`u ülesanded ja kohustused kostja juures olid otseselt seotud kostja AG OÜ põhilise majandustegevuse ehk ohtlike Lk (14) 10
jäätmete käitlemisega. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, milliste kohaselt ei saanud kostjale AG OÜ-le olla teada kostja AS tegevus, kuna viimase ülesanded ei seondunud reklaamiga. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (toimiku lk 80-82) järgi asus ta tööle kokkuostja ja ohtlike jäätmete spetsialisti ametikohale. Domeeninime XXX kaudu avaldati informatsiooni kostja AG OÜ põhitegevuse ehk katalüsaatorite kokkuostu kohta. Seega oli domeeninime kaudu avaldatav informatsioon kohtu hinnangul otseselt seotud nende kohustuste ja ülesannetega, milliste täitmiseks kasutas kostja AG OÜ kostjat AS , mistõttu tuleb kostja AS teadmised domeeninime registreerimise ja kasutamisega seoses lugeda kostja AG OÜ teadmisteks. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja AS ema T S on kostja AG OÜ ainus juhatuse liige ja osanik. Kirjeldatud olukorras peab kohus ebausutavateks ja põhistamatuteks kostja AG OÜ väiteid, nagu oleks nimetatud kostja domeeninime XXX registreerimisest ja seotusest tema enda veebilehega saanud teada alles kohtumenetluse raames. Käesolevas menetluses on kohus juba lugenud tõendatuks, et domeeninime XXX suunamine kostja AG OÜ veebilehele sai toimuda ainult nimetatud äriühingu nõusolekul. Arvestades kostjate omavahelisi seoseid ning tuginedes TsÜS §-le 133 loeb kohus tõendatuks, et kostja AG OÜ oli täielikult teadlik kõigist asjaoludest, mis seondusid domeeninime XXX registreerimise ja kasutamisega.
51.Kohus asub ühtlasi seisukohale, et tegutsedes hagejaga samal tegevusalal, ei saanud kostjale AG OÜ-le olla teadmata hageja ärinimi ning veebilehe XXX olemasolu. Isegi juhul, kui kostjad hageja ärinimest teadlikud ei oleks olnud, lasus kostjatel enne domeeninime registreerimist ja selle kasutamisele asumist kohustus iseseisvalt kontrollida, kas tähise kasutamisel ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Kohus leiab, et kuna tegemist oli konkurentidega, siis registreeriti domeeninimi XXX ilmselt selleks, et kostja AG OÜ saaks tarbijatele eksitavat informatsiooni avaldades tegeleda kõlvatu konkurentsiga. Tarbijad, kes sisestasid Interneti keskkonnas hageja ärinime ekslikult (kasutades sõna „metall“ eestikeelset varianti), sattusid hoopis hageja konkurendi kodulehele, kus neile pakuti samasugust teenust. Konkurendi ärinime sellisel viisil ära kasutamine ei saa kohtu hinnangul olla heade kommetega kooskõlas olev tegevus.
52.VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Nimetatud isikute omavahelistes suhetes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab (VÕS § 137 lg 2). Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole võimalik tuvastada, kas kostja AS registreeris domeeninime XXX kostja AG OÜ korraldusel või tegi ta seda omal algatusel, võimaldades seejärel ettevõttest kostjal domeeninime kaudu tegeleda kõlvatu konkurentsiga. Kuivõrd kummagi kostja konkreetne tegevus hageja ärinime õigustamatul kasutamisel ei ole selgelt tuvastav, vastutavad mõlemad kostjad hageja ees solidaarselt. Solidaarvastutus VÕS § 137 alusel järgneb nii siis, kui kahju tekitajad vastutavad tekitatud kahju eest samal alusel, kui ka siis, kui kahju tekitajate vastutus põhineb erinevatel alustel. VÕS § 137 kohaldamiseks on oluline ainult see, et kahju tekitajad vastutaksid sama kahju tekitamise eest.
53.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et talle kostjate poolt tekitatud kahju seisneb hageja poolt kantud õigusabikuludes, milliste kandmine oli vajalik kostjate õigusvastase tegevuse lõpetamiseks. Kirjeldatud olukorras on kahju tekkinud kohtu hinnangul seetõttu, et registreeriti hageja ärinime rikkuv domeeninimi XXX, mida asuti kõlvatu konkurentsi eesmärgil kasutama. Seega ei ole kummagi kostja tegevus kahju tekitamisel otseselt eristatav, kuid kostjate õigusvastase tegevuse lõpetamiseks oli vajalik ärinime rikkuva domeeninime üleandmine hagejale, mis õnnestus hagejal alles Domeenivaidluste Komisjoni poole
Lk (14) 11
pöördumise tagajärjel. Kirjeldatud olukorras on mõlemad kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest.
54.Järgmiseks kohus analüüsib, kas hagejale tekitatud kahju puhul esineb põhjuslik seos kostjate poolt toime pandud tegudega ning kas hageja poolt nõutud kahju suurus on tervikuna põhjendatud või mitte.
55.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hüvitatava kahju liigid määratleb VÕS § 128. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Hageja ei ole kostjate vastu esitanud kahju nõuet tulenevalt kõlvatu konkurentsi rikkumisest, vaid hageja soovib kostjatelt hüvitist seoses nende kuludega, mida hageja kandis domeeninime XXX ebaseadusliku kasutamise lõpetamiseks.
56.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, milliste kohaselt kohtueelses menetluses kantud kulusid ei hüvitatagi ning hageja kandis õigusabikulusid vabatahtlikult. Hageja ärinime rikkuva domeeni kasutamise lõpetamiseks puudusid hagejal muud võimalused peale Domeenivaidluste Komisjoni poole pöördumise. Domeenide registreerimise ja ärinimede kasutamisega seotud vaidlused on õiguslikud vaidlused ning nende lahendamine eeldab õigusteadmisi. VÕS § 128 lg 3 sätestab sõnaselgelt, et kahju tekitamisega seoses kantud ning samuti sellega seotud nõude esitamiseks kantud kulud kuuluvad otsese varalise kahju hulka. VÕS § 128 lg 3 ei sätesta piirangut, mille kohaselt ei hüvitata kannatanule neid kulusid, mida ta kandis seoses kohtuvälise nõude esitamisega või seoses nõude esitamisega kohtueelsele vaidlusi lahendavale organile. Seega on kostjate sellesisulised vastuväited põhjendamatud. Samuti ei ole põhjendatud kostja AG OÜ väide, mille kohaselt ei pea nimetatud kostja hagejale kahju hüvitama, kuna ta ei olnud Domeenivaidluste Komisjonis menetlusosaliseks. Hageja nõuab kostjatelt ka selle kahju hüvitamist, mis tekkis seoses tekkinud olukorra õigusliku kindlakstegemisega ning kostjatele kohtuvälise nõude esitamisega. Samuti on kohus käesolevas asjas tuvastanud, et domeeninime XXX kasutas kostja AG OÜ ning kostja AS esindas Domeenivaidluste Komisjonis kostja AG OÜ huve.
57.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, milliste kohaselt tuleks antud sätte alusel kahju hüvitist vähendada, kuivõrd hageja oleks pidanud advokaadi teenuste asemel kasutama mõne odavama õigusbüroo teenuseid. VÕS § 128 lg 3 näeb ette mõistlike kulude hüvitamist. Õigusvaidluse tekkimisel ei saa kohtu hinnangul lugeda mõistlikuks vaid õigusbüroo poole pöördumist, kuna õigusbüroode tegevuse üle puudub kvaliteedialane järelevalve. Õigusvaidluse puhul kvalifitseeritud advokaadi poole pöördumine on mõistliku isiku seisukohalt lähtudes täiesti põhjendatud. Kostjad ise ei ole välja toonud ega tõendanud, millises mahus oleks õigusteenus mõnes õigusbüroos olnud advokaadi teenusest oluliselt odavam, kuid sama kvaliteediga. Samuti ei ole kostjad välja toonud, et konkreetselt hageja poolt kasutatud advokaaditeenuse hind oleks tavapärasega võrreldes olnud ebamõistlikult kõrge. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, milliste kohaselt Lk (14) 12
kandis hageja õigusabikulusid vabatahtlikult. Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et kostjad ei teinud ühtegi sammu selleks, et lahendada tekkinud vaidlust vabatahtlikult ja väljaspool vaidluste lahendamiseks ette nähtud ametlikku korda. Mõlemad kostjad olid teadlikud Domeenivaidluste Komisjonile vaidlustusavalduse esitamisest, kuid vaatamata sellele vaidlesid kostjad avaldusele vastu ega teinud midagi vaidluse kiiremaks ja kohtuväliseks lahendamiseks. Kirjeldatud olukorras puudub alus VÕS § 139 kohaldamiseks, kuna ei esinenud asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus järeldada, et osa õigusabikulusid oleks kantud puhtalt hagejast tulenevate asjaolude tõttu.
58.Kohus on ühtlasi seisukohal, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate tegevusega. Kui kostjad ei oleks registreerinud ja kasutanud domeeninime XXX, ei oleks hagejal tulnud pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole selleks, et olukorda õiguslikult selgitada, koostada kostjatele nõudeavaldusi ning Domeenivaidluste Komisjonile vaidlustusavaldust. Äriseadustikus sätestatud ettevõtja ainuõigus tema ärinimele sisaldab endas ettevõtja kaitseõigust kõigi kolmandate isikute vastu, kes tema ärinime ilma loata kasutavad. Sellise kohustuse eesmärgiks on ära hoida ka kahju, mida ettevõtja peab kandma selleks, et esitada nõudeid kolmandate isikute vastu oma ärinime kaitsmiseks. Käesolevas asjas on hageja pidanud kandma kulusid oma ärinime kaitsmiseks, mida ta ei oleks pidanud tegema siis, kui kostjad ei oleks hageja ärinime ilma loata kasutanud. Seesuguses olukorras on kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude esitamine hageja poolt põhistatud ja põhjusliku seose olemasolu on tuvastatud.
59.Kohus ei nõustu kostjate seisukohtadega, milliste kohaselt ei saanud kostjad kulusid ära hoida, kuna nad ei teadnud midagi hageja nõudest nende vastu. Käesolevas asjas kogutud tõenditest (tähtkirja väljastusteated, ümbrikud, toimiku lk 30-37) nähtub, et kostjatele korduvalt saadetud kirjad tagastati hagejale, kuna kostjad ei läinud neile postiasutusse hoiutähtaja jooksul järgi. Seega tegi hageja kõik endast oleneva selleks, et välistada vaidlust Domeenivaidluste Komisjonis, kuid see ei õnnestunud asjaoludel, milliste eest hageja vastutust kanda ei saa. Kostja AG OÜ ise väitis vaid seda, et ta ilmselt viskas tähitud kirjade saatmise teated ära, pidades neid rämpspostiks. Seesuguse käitumise korral ei saa kostja hagejale ette heita viimase poolt õigusabikulude vabatahtlikku kandmist, kuna kostja ei kandnud mõistliku ettevõtjana hoolt selle eest, et kirjad temani registrijärgsel aadressil jõuaksid. TsÜS § 69 lg 2 näeb ette, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ja selle sisust teadlik, vaid oluline on see, et saajal tekiks mõistlik võimalus sellega tutvuda (RK TKo 19.12.2005, nr 3-2-1-156-05, p 10). Eeltoodu alusel tuleb lugeda hageja tahteavalduse kostjale AG OÜ-le vaidluse vabatahtlikuks lahendamiseks kättesaaduks vaatamata sellele, et kostja hageja pöördumistele postiasutusse järgi ei läinud.
60.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja poolt õigusabikuludena tasutud summa oli põhjendamatult suur. Hageja poolt Domeenivaidluste Komisjonile esitatud vaidlustusavaldusest (toimiku lk 22-29) nähtub, et avaldus oli mahukas ning õiguslikult põhistatud. Hageja poolt kohtule esitatud arvest nr 20110331 ja sellele lisatud tööde kirjeldusest (toimiku lk 38-39) nähtub, et hageja esindaja on hagejale osutanud õigusabi kokku 7,20 tunni ulatuses, andes muuhulgas hinnangu juhtumine ning koostades nõudeavalduse kostja vastu. Maksekorraldusest (toimiku lk 40) nähtub, et esitatud arve on tasutud. 17.04.2011.a nõudeavaldusest kostjatele nähtub, et nimetatud nõudeavaldus oli tõepoolest koostatud hageja lepingulise esindaja poolt (toimiku lk 105-107) ning oli õiguslikult põhistatud. Hageja poolt kohtule esitatud arvest nr 20110520 ja sellele lisatud tööde kirjeldusest (toimiku lk 41-42) nähtub, et hagejale on muuhulgas osutatud 3 tundi
Lk (14) 13
õigusabi kaebuse koostamiseks domeenivaidluse lahendamiseks. Antud arve on maksekorralduse kohaselt tasutud (toimiku lk 43). Täiendavalt on hagejale vaidlustusavalduse koostamiseks ja komisjonile esitamiseks osutatud õigusabi 6,20 tunni ulatuses, mis nähtub arvest nr 20110552 ja sellele lisatud tööde kirjeldusest (toimiku lk 44-45). Ka nimetatud arve on tasutud (maksekorraldus toimiku lk 46). Maksekorraldusest (toimiku lk 48) nähtub ühtlasi, et hageja tasus vaidlustusavalduse esitamisel Domeenivaidluste Komisjonile lõivu summas 690,24 eurot, milline summa sisaldas käibemaksu. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja esindaja poolt osutatud õigusabi teenuse maht on olnud proportsionaalne võrreldes teostatud tööde sisu ja keerukusega. Kohus leiab, et hinnates pooltevahelise vaidluse sisu ja kostjate soovimatust lahendada vaidlust ilma Domeenivaidluste Komisjoni poole pöördumiseta, on hageja poolt kantud kulud olnud põhjendatud ja mõistlikud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 2 484, 12 eurot.
61.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (14) 14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.