Tsiviilasi 2-12-12604
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
27.september 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-12604
Tsiviilasi
A. S. M. CR. K. võlgnevuse summas 165,52 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
89,47 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. S. M. C. xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: I. N. , A. S. M. E- post Kostja: R. K. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista R. K. . S. M. C. 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot 52 senti (sealhulgas võlgnetav laenusumma 63,91 eurot, intress 12,14 eurot, viivised summas 63,91 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot). 3.Jätta rahuldamata hageja nõue lisanduvate viiviste väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. 4.Välja mõista R. K. . S. M. C. 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti menetluskulude katteks. 5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 142 lg 2).
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja A. S. M. C. kostja R. K. , mille kohaselt andis hageja 30.12.2009.a. kostjale laenu summas 1000 krooni so 61,91 eurot 30 päevaks. Sellest tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 29. jaanuar 2010. Kostja ei ole laenu tagastamise kohustust täitnud ega teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 9 lg 1, 76 lg 1 ja 3, 94, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 102, 108 lg 1, 113 lg 1, 397 lg 1, 404 lg 1 taotleb hageja kostjalt kokku 165,52 euro väljamõistmist, millest võlgnetav laenusumma moodustab 63,91 eurot, intress 12,14 eurot, viivised 63,91 eurot ja meeldetuletuste saatmise tasu 25,56 eurot. Sissenõudmisele kuuluvat viivist on hageja vähendanud kuni põhinõude suuruseni. Hageja on esitanud nõude ka TsMS § 367 alusel kostjalt viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks alates hagi esitamisest - 28.märtsist 2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.29-30). Kostja R. K. hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 19.04.2012 (tl.33). 20.04.2012 on kostja saatnud kohtule vastuse elektrooniliselt, kuid kuna vastus ei olnud esitatud TsMS §-de 335 või 336 nõuete kohaselt (dokument oli allkirjastamata), andis kohus kostjale tähtaja kuni 24.maini 2012 korrektse, s.t allkirjastatud vastuse esitamiseks (kas kirjalikus vormis või
2 (4)
digitaalselt allkirjastatuna). Kuna kostja seda ei teinud, tuleb lugeda, et kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 63,91 eurot, intressina 12,14 eurot, ja viivised summas 63,91 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Seega kokku oleks hagejal alus nõuda kostjalt 165,52 euro väljamõistmist.
3 (4)
Kohus on seisukohal, et hageja nõue TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 26.10.2010 otsuses, s.o tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10. Hageja on küll viivise nõuet põhistanud, leides, et viivis on kohustuse täitmist tagav instrument. Hageja peab kostja edasiseks distsiplineerimiseks vajalikuks TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist. Kahju olemasolu põhinõuet ületavas ulatuses ei ole tõendatud. Hagis on hageja vähendanud viiviste nõuet lähtuvalt kohtupraktikast kuni põhinõude suuruseni. Eeltoodud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks lisanduva viivise väljamõistmist. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl.7). Seetõttu määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka R. K. hüvitatavad M. C. A. S. . Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et väljamõistetava viivise piiramine põhinõude suuruseni ei tingi menetluskulude osalist hageja kanda jätmist, kuna TsMS § 367 alusel esitatud nõue ei ole mõjutanud menetluskulude ( riigilõivu) suurust. Hageja poolt on hagi esitamisel tasutud riigilõivuna 63,91 eurot (tl.9). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 63,91 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.