Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septemberil 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-11-43381
Tsiviilasi
OÜ Julianus Inkasso hagi VE vastu võla, viivise saamiseks
Hagihind Menetlusosalised ja nende
85,71 eurot Hageja: OÜ Julianus Inkasso (registrikood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: VE(isikukood XXX, elukoht XXX). Lihtmenetlus, kostja ärakuulatud
esindajad
Menetluse liik
Jätta rahuldamata OÜ Julianus Inkasso hagi VE vastu võla 85,71 € ja viivise 85,70 € väljamõistmiseks ning jätta OÜ Julianus Inkasso ning VE menetluskulud OÜ Julianus Inkasso kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada kaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud, nõue AS EM ja kostja vahel sõlmiti 24.11.2002.a. leping nr. XXX, 02.10.2000.a. leping nr. XXX ja 14.02.2007.a. leping nr. XXX, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/ või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Vastavalt AS EM lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS EM loovutas 30.09.2010.a kostjavastase nõude põhisummas 104,88 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Täpsustatud avalduses märkis, et tema nõude aluseks ei ole enam kostja ja RE AS vahel 02.10.2000 sõlmitud liitumisleping nr XXX (lk 74). Hagejale on loovutatud nõue summas 1641 krooni ehk 104,88 eurot. Hagejale loovutatud nõudesumma moodustab järgmiste arvete järgmistest summadest: 01.01.2009 arve summas 1000 krooni, 02.12.2008 arve summas 400 krooni ning 01.11.2008 arve summas 233,58 krooni. 01.01.2009 arvel kajastatud summa 1000 krooni aluseks on 14.02.2007 liitumisleping nr. XXX lisaks olev soodushinnaga müügileping, millega kostja sai endale mobiiltelefoni Nokia 2600 Classic soodushinnaga. Kostja ei täitnud oma kohustusi korrektselt ning kliendisuhe lõppes enne 18 kuu täitumist. 02.12.2008 arve summas 400 krooni moodustab mõlema liitumislepingu alusel vastavalt liitumislepingus kokkulepitud paketitasude hindadest. 01.11.2008 arve summas 241 krooni moodustab arvestuslikult mobiiltelefoni nr. XXX kasutamiseks sõlmitud liitumislepingu nr. XXX alusel osutatud mobiilsideteenuste summadest. Pärast nõude loovutamist on AS EE teavitanud hagejat kahest kostja võla katteks tehtud maksest, s.o 11.10.2010 summas 6,39 eurot ning 08.11.2010 summas 12,78 eurot. Seega on kostja võlg 85,71€. Kostja viivitus perioodi 18.01.2009-11.11.2011 eest on 104,83 eurolt 161,57 €. Hageja palub kosjalt välja mõista põhivõlg 85,71€ ja viivised põhivõla ulatuses 85,71 €. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Tõendid: liitumislepingud XXX, XXX, XXX; arved nr XXX-XXX; üldtingimused; nõude loovutamise teatis; EEAS kinnituskiri, liitumislepingu nr XXX lisa. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistab, et oli EE mobiilsideteenuste eest võlgu ega tasunud esitatud arveid õigeaegselt. Seetõttu loovutas EE nõude 2009a. Lindorff Eesti AS-ile, mitte aga Julianus Inkasso OÜ-le. Kostja leppis Lindorff Eesti AS-iga suusõnaliselt kokku, et tasub võlgnevuse osade kaupa 100-500 krooni kuus. Maksegraafikut kirjalikult kokku ei lepitud. Kostja arvates on kummaline, et Lindorffile loovutatud nõue vahepeal E tagasi läks ning hagiavaldusele on lisatud ilma allkirjata lehekülg, mis annab teada nõude üleminekust E Julianus Inkassole. EE nimetatud dokumente väljastanud ei ole ning kinnitas, et nõue on loovutatud Lindorffile. Oma 23.04.2012 vastuses on kostja märkinud, et ta on nõus tasuma E põhivõla 85,71 € kohtuväliselt ilma Julianus Inkasso vahenduseta ning 24.05.2012 kirjas märkis, et on nõus tasuma märgitud põhivõla kohtuväliselt hagejale, kuna E kinnituse kohaselt on võlg 85,71 €. Ärakuulamisel selgitas aga, et ei ole siiski Julianus Inkasso OÜ-le midagi võlgu ning EEAS ega Lindorff Eesti AS ei ole talle teatanud, et nõue oleks mingis osas Lindorff Eesti AS-i poolt EEAs-le tagasi loovutatud. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. TÕENDID: võlateatis, maksekorraldused, EEAS-i kinnituskiri, maksekokkulepe nr. 00485443. 2 (5)
Kohtu põhjendused Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse asjaga, on kohus kogunud ise tõendeid. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Järgnevalt kontrollib kohus nõude loovutamise asjaolusid. Hageja nõue põhineb AS EM ja kostja vahel sõlmitud lepingutest nr XXX ja XXX (hageja ei tuginenud lepingule nr XXX) tulenevatest kohustustest ja hagetav nõue (väiksemas ulatuses) moodustab arvetest nr XXX 01.01.2009 summas 1000 krooni nr XXX 02.12.2008 (lk 28) summas 400 krooni nr XXX 01.11.2008 arve summas 233,58 krooni Hageja poolt kohtule esitatud teatisega 30.09.2010 (lk 45) on EEAS teatanud kostjale, et ta on loovutanud nõude summas 1641,00 kr kostja vastu Julianus Inkasso OÜ-le. Teatisest ei nähtu, millistest lepingust ja millistest üksikutest kohustusest tuleneva nõude kostja vastu on EEAS hagejale loovutanud. Hageja esitatud kinnituskirjast 12.04.2012 (lk 76) nähtuvalt on EEAS kinnitanud, et ta on loovutanud 30.09.2010 hagejale nõude kostja vastu summas 104,88 € koos viiviste ja kõrvalnõuete õigusega ja et see tuleneb kõikidest EEAS-ga sõlmitud lepingutest, lisadest ja sideseadmete müügilepingutest ning et võlanõue kostja vastu oli Lindorff Eesti AS menetluses 17.02.2009-29.09.2010. Kostja poolt kohtule esitatud EEAS kinnituskirjast 19.04.2012 (lk 84) nähtuvalt on EEAS loovutanud lepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõude summas 318,98 kr (4990,95 kr) koos viiviste ja kõrvalnõuete õigusega Lindorff Eesti AS-le. Võrreldes kahte esitatud kinnituskirja (hageja poolt saadetud ja kostja poolt saadetud), mis on koostatud vaid 7 päevase vahega, leiab kohus, et EEAS on loovutanud hagetavatest lepingutest (nr XXX, XXX) tuleneva võlanõude kostja vastu nii Lindorff Eesti AS-le kui Julianus Inkasso OÜ-le, samas ei nähtu neist kirjadest, millise konkreetse kohustuse täitmata jätmisest tulenev võlanõue on neile loovutatud. Kui vaadelda kostja esitatud nn Lindorff Eesti AS-i maksekokkuleppe pakkumist (lk 85, 02.06.09), milles võlausaldajana tegutseb kreeditor Lindorff Eesti AS (vt vastav rida kokkuleppel), siis nähtub sellest, et kostja võlg tema ees oli 4991 kr, millele lisanduvad viivised, kokkuleppe tasu, nõudekulud. Vaadeldes hageja poolt kohtule esitatud arveid nr XXX3 (5)
XXX (lk 27-31), millest sisalduvate kohustuste täitmata jätmisest moodustub hageja väidetel nõue kostja vastu, siis nähtub neist, et seisuga 01.01.2009 pidi kostja tasuma EEAS-le 4991,11 (lk 27, hiliseim arve nr XXX, vt rida „kuulub tasumisele“), seega sisuliselt sama summa, mis on kajastatud Lindorff Eesti maksekokkuleppes ja EEAS 19.04.12 kinnituskirjas, millega teavitas nõude loovutamisest Lindorff Eesti AS-le (318,98 €). Seega viidatud pakkumist ja arveid ning EEAS teadet kostjale 30.09.2010 (nõude loovutamise üldsõnaline teade kostjale) kogumis hinnates leiab kohus, et nii Lindorff Eesti AS kui Julianus Inkasso OÜ (hageja) nõudis/nõuab kostjalt ühe ja sama kohustuse (samadest lepingutest tulenevad kohustused samade arvete järgi) täitmist, ehkki hageja nõuab seda vaid väiksemas ulatuses. EEAS vastustusest 13.06.2012 nr 1-1/111 ja selle lisast kohtu päringule nähtub, et EEAS loovutas lepingutest nr XXX, 104711 ja selle alusel kostjale väljastatud arvete nr XXX, XXX, XXX, XXX järgsed nõuded kostja vastu kokku 318,98 € (4990,95 kr) koos viivisega 223,21 € Lindorff Eesti AS-le. Sellisest nõude loovutamisest Lindorff Eesti AS-le teavitas EEAS kirjaga ka kostjat 23.12.2009 (kohtu kogutud tõend, lk 100-102) ning informeeris kostjat, et ta loovutas nõude kostja vastu Lindorff Eesti AS-le 18.02.2009. Viidatud 4 –st arvest kolme viimase (XXX, XXX, XXX) järgi nõuab hageja osa võla tasumist kostjalt. Hinnates EEAS-i vastust 13.06.2012 kohtule, kostja esitatud EEAS-i kinnituskirja 19.04.12, Lindorff Eesti AS maksekokkuleppe pakkumist, leiab kohus, et EEAS loovutas kogu nõude, mis tal oli kostja vastu seisuga 01.01.2009 4990,95 kr Lindorff Eesti AS-le. Ehkki EEAS kirjast ja lisast nähtuvalt tegutses Lindorff Eesti AS EEAS-ga sõlmitud lepingu alusel võlgade sissenõudmise teenusega, on EEAS ise kinnitanud nii kohtule kui kostjale, et ta on võlanõude, mis tal oli kostja vastu, loovutanud täies ulatuses Lindorff Eesti AS-le. Ülalpool tuvastas kohus, et nii Lindorff Eesti AS nõudis ja Julianus Inkasso OÜ nõuab kostjalt samadest alustest tekkinud kohustuse täitmist. EEAS-i teate 30.09.2010 (lk 45) järgi on nõue kostja vastu loovutatud hagejale 30.09.2010, kuid sama nõue kostja vastu on loovutatud EE13.06.12 kirja kohaselt juba 18.02.2009 Lindorff Eesti AS-le. Eeltoodu alusel leiab kohus, et EEAS on loovutanud sama nõuet kostja vastu 2 korda ning seega on õige kostja väide, et tegelikult oli nõue loovutatud juba varasemalt Lindorff Eesti AS-le. VÕS § 164 lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nõue, mille EEAS loovutas 30.09.2010 hagejale, on hilisem ja ei kehti seega kostja suhtes, sest nõude loovutus Lindorff Eesti AS-le on toimunud varem. Seega ei ole hageja saadud nõude järgi asunud senise võlausaldaja asemele VÕS § 164 lg 2 järgi kostja suhtes. Asjaolu, et Lindorff Eesti AS nõudis kostjalt sisse 233,27 € ja ülejäänud jäi sisse nõudmata, ei tähenda, et osa nõudest oleks jäänud Lindorff Eesti AS-le loovutamata. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et teda ei ole ei EEAS ega Lindorff Eesti AS informeerinud sellest, et mingi nõudeosa oleks EEAS-le tagasi loovutatud. Kohtul puudub alus kostja seletustes kahelda, sest mitte üheski nõude loovutamise teates, mis on saadetud kostjale, ei ole viidet sellele, et osa nõudest oleks jäänud kostja vastu Lindorff Eesti AS-le kas loovutamata või oleks Lindorff Eestile loovutatud nõudest mingi osa EEAS-le tagasi loovutatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole kohane võlausaldaja ning tal ei ole lepingust tulenevat nõudeõigust VÕS § 76 lg 1, §101 lg 1, § 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist kostjalt ning täitmisega viivitamise korral viivist. Hagi jääb seetõttu rahuldamata.
4 (5)
Kohtul puudub seetõttu vajadus anda hinnangut muudele tõenditele ja poolte sisulistele väidetele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1, 2 (kuni 30.06.12 keht. red.) sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks põhinõude väärtus 85,71 eurot.
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.