Skuba Eesti OÜ hagi AS Silbet vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1227.59 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Skuba Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. september 2012
Menetlusosalised esindajad
RESOLUTSIOON
ja
Viru Maakohtu 15. detsembri 2011 otsus
nende Apellant (hageja): Skuba Eesti OÜ, esindaja advokaat Timo Kullerkupp Vastustaja (kostja): AS Silbet, esindaja volikirja alusel Mihhail Ossipov
1.Viru Maakohtu 15. detsembri 2011 otsus tühistada osaliselt, Skuba Eesti OÜ hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega Skuba Eesti OÜ hagi AS Silbet vastu rahuldada ja välja mõista AS-lt Silbet Skuba Eesti OÜ kasuks põhivõlg 1227.59 eurot ja viivis seisuga 24. september 2012 379,79 eurot ning alates 25. septembrist 2012 viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta AS Silbet kanda.
Muus osas jätta Viru Maakohtu 15. detsembri 2011 otsus muutmata.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Rahuldada Skuba Eesti OÜ hagi AS Silbet vastu ja välja mõista AS-lt Silbet Skuba Eesti OÜ kasuks põhivõlg 1227.59 eurot ja viivis seisuga 24. september 2012 379,79 eurot ning alates 25. septembrist 2012 viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 4.2 Jätta AS Silbet vastuhagi rahuldamata. 4.3 Jätta menetluskulud AS Silbet kanda. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Skuba Eesti OÜ (hageja) esitas hagi AS Silbet (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võla 19 207.56 kr (1 227.59 eurot) ja viivise 3024.67 kr (193.31 eurot) väljamõistmiseks. Hageja taotles ka jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tellis 2008. a augustis kostja hagejalt kui Renault Trucks esindajalt veoauto Renault Premium GR 8732 remonditeenust. Hageja esitas kostjale remonditeenuse ja hooldustööde eest kokku kuus arvet. Kostja tasus neist neli esimest summas 43 312,59 kr (2 768.18 eurot) ja tasumata on kaks viimast arvet kogusummas 19 207,56 kr (1 227.59 eurot). Vaatamata korduvatele nõudmistele kostja kahte viimast arvet tasunud ei ole. Hageja arvete aluseks olev nõue on tekkinud alljärgnevate tööde tellimisest kostja poolt: 1) raadio paigaldus, mootori diagnostika, mootori elektrijuhtmestiku kontroll, ABS andurite kontroll ja vea kõrvaldamine ning abisilla tõstemehhanismi remont, millele lisanduvad arves väljatoodud kasutatud materjalid; 2) vasaku tagatule vahetus, kabariittule pirnide vahetus ja tagaluugi lülitite remont, vea otsing, millele lisanduvad arves väljatoodud kasutatud materjalid. Kostja tellis nimetatud tööd ning tõi tööde teostamiseks veoauto hageja juurde. Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele ning kostja võttis hageja poolt teostatud tööd ka vastu. Pärast viimase tellimuse täitmist allkirjastas kostja esindaja tellimus-lepingul nr 968639 järgneva rea „autoremonditeenuse osutamise tingimustega ja tööde hindadega olen tutvunud ning sõiduki kätte saanud.“ Sellega kinnitas kostja tööde tegemist ja kättesaamist. VÕS § 644 kohaselt peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul. Tulenevalt
arvetest, kohustus kostja reklamatsioonid kauba ja tööde kohta esitama viie kalendripäeva jooksul. Kostja reklamatsioone ega pretensioone ei esitanud, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks, et veok anti kostjale üle puudusteta. Veok GR 8732 väljus hageja territooriumilt sõidukõlbulikuna. Veoki hilisemate puuduste ja kostja remonttööde vahel puudub seos. Veoki elektrisüsteem oli juba enne hagejapoolseid remonttöid omaalgatuslikult ümber ehitatud. Samuti olid hageja poolt esitatud pretensioonid seotud teiste veokil esinenud puudustega, mitte kostjalt tellitud töödega. Kostjalt tellitud tööde osas hagejal mingeid pretensioone polnud. Seega ei puutu kostja hiljem esitatud pretensioonid hagiavalduse nõudesse.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt pöördus kostja 2008. a augustis hageja poole veoauto GR 8732 Renault Premium ostueelseks läbivaatamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Hageja esindaja kinnitas, et veoauto on kasutuskõlblikus seisundis ning on vaja teha ainult hooldustööd. Pärast hooldustööde tegemist kutsus hageja kostja esindaja veoautot vastu võtma, kuid kostja esindajal ei õnnestunud autoga ära sõita, sest see ei onud tehniliselt korras. Samas oli kostja andnud hagejale üle sõidukorras veoauto. Hooldustööd kestsid hageja süül üle 2,5 kuu. Selle ajaga, mil kostjal puudus veoauto kasutamise võimalus, tekitas hageja kostjale kahju. Ka peale hooldustööde lõppu ei olnud veok tehniliselt korras. Kostja kutsus hageja esindaja vigasid kõrvaldama, kuid hageja esindaja ei suutnud seda teha ning veoauto seisab senini sõidukõlbmatuna kostja garaažis ning kostja ei saa seda kasutada äritegevuseks. Ka ei saanud kostja pärast kõiki hooldustöid sõita autoga tehnoülevaatusele, kuigi hageja esindaja oli lubanud, et auto läbib tehnoülevaatuse ilma probleemideta. Pärast hooldustöid on sõidukil järgmised puudused: abisilla tõstemehhanismi toru susiseb ja sild ei käi alla, hageja poolt vahetatud õli tase on normist kõrgem, aku korgid ei olnud kinni keeratud, tuts auto all oli avatud.
1.detsembril 2008 esitas kostja hagejale pretensiooni nr 7-2/1022 hooldustööde tegemise kohta ning keeldus hageja esitatud arvete tasumisest. Samuti esitas kostja hagejale nõude 53 100 kr (3 393.70 eurot) tasumiseks. Hageja kostja pretensioonile ei vastanud, kuid saatis kohale oma esindaja defektide kõrvaldamiseks. Kahjuks ei suutnud esindaja rikkeid kõrvaldada, kuid lubas seda siiski lähiajal teha. Kostja ja hageja esindaja leppisid kokku, et pärast veoauto rikete kõrvaldamist ja tehnoülevaatuse läbimist tasub kostja kaks viimast arvet summas 19 207,56 kr. Sellest teatas kostja kirjalikult 18. detsembri 2009 vastuses hageja saldoteatisele, kus lubas tasuda arve pärast hooldustööde puuduste kõrvaldamist. Hageja ei ole senini täitnud lubadust rikked kõrvaldada ja seega ei ole arve tasumise kohustus saabunud. Väär on hageja väide, et hageja ja kostja tunnistasid töö tehtuks ja vastuvõetuks. Kostja ei ole allkirjastanud ühtegi tööde vastuvõtu akti ega arvet. Kostja esitas pretensiooni kogu hooldustöö kohta, mitte ainult üksikute tööde kohta. Kuigi veok oli hooldustöödeks üleandmise hetkel sõidukõlblik, ei ole see pärast hageja juures hoolduses käimist tehniliselt korras. Kui veokiga sõita ei saa, ei oma tähtsust, kas ja milliseid üksikuid töid on veokile tehtud. Tasumise kohustus ei teki mitte väljastatud arvete, vaid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu alusel tehtud töö peab olema tehtud kvaliteetselt. Kostja ei tunnista hageja nõuet kuni puudused on kõrvaldatud ja veok sõidukorras, kuid on nõus tööde eest tasuma siis, kui veok saab tehniliselt korda.
3.29. märtsil 2011 esitas kostja vastuhagi, milles palus OÜ-lt Skuba Eesti AS Silbet kasuks välja mõista 2462,38 eurot. Vastuhagi asjaolude kohaselt tekitas Skuba Eesti OÜ kahju AS-le Silbet. Kahjus seisnes veoki soetamiskuludes, kuna veokit ei ole võimalik kasutada ja kasumit teenida. Ostetud veokit planeeris vastuhagi hageja kasutada ehitusmaterjalide vedudeks, kuid oli nüüd sunnitud tellima transporditeenust kolmandatelt isikutel. Vastuhagi hageja tasus tellitud transporditeenuste eest 77 056 kr (4 924.78 eurot). Seoses võimalike kuludega kütusele, kindlustusele, hooldus- ja remondikuludele ning autojuhi töötasule vähendas
vastuhagi hageja kahjunõuet 50% ja nõuab kahju hüvitamist summas 2462,38 eurot. Vastuhageja palus kohtul kohaldada tasaarvestust.
4.Skuba Eesti OÜ vaidles vastuhagile vastu, leides et vastuhagi on tõendamata.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 15. detsembri 2011 otsusega nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: 1) kostja tellis hagejalt veoauto Renault Premium GR 8732 remondi ja hooldusteenust perioodil august 2008 kuni november 2008; 2) kostja ei tasunud kahte viimast hageja poolt esitatud arvet: arve REM 6308171 summas 10 160,39 kr (649,37 eurot) ja arve nr 6308207 summas 9047,17 kr (578,22 eurot). Võlgnevuse summa kahe arve eest kokku on 1227,59 eurot; 3) pärast viimast hooldust sai kostja esindaja veoki hagejalt kätte ja sõitis sellega kostja asukohta; 4) sõiduk on registreeritud hageja nimele alates 25. septembrist 2008 (tl 68). Kostja väitis, et hagejalt tellitud hooldustööde käigus on veok muutunud sõidukõlbmatuks ning hageja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 mõttes. Maakohus selle väitega ei nõustunud. Kostja tunnistaja S.M. andis 14. juuni 2011 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et vaidlusalune veok veeti hageja juurde, sest autovõtmed olid varastatud ja süütelukku vahetada ise ei saanud. Kostja esindajad pukseerisid auto hageja juurde. Ühel korral pärast hooldust oli kostja sunnitud auto tagasi viima. Vist novembris sai kostja auto kätte, auto sõitis kostja asukohta normaalselt (tl 108). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt (tl 9-15, 156-158) võttis hageja sisuliselt omaks, et kostja veokil oli elektrisüsteem väga halvas korras ning veok võib olla sõidukõlbmatu ning veoki mehhanismid ei tööta just elektrijuhtmestiku lühise tõttu. Hageja väidab, et nimetatud probleemi selgitati kostjale, kuid kostja keeldus talle lahendusena pakutud kogu elektrijuhtmestiku vahetusest. Kostja eitas kohtuistungil nimetatud väidet (tl 158). Kohus on seisukohal, et hageja väide selle kohta, et kostjat teavitati vajadusest vahetada ära kogu veoki elektrijuhtmestik ning kostja esindaja keeldus sellest, on tõendamata. Kohtule esitatud arvest nr REM 6307907 nähtub, et kostja on tellinud hagejalt spidomeetri pistiku ühenduse korrastuse (tl 9), arvest nr REM 6307528 nähtub, et kostja on tellinud hagejalt augustis 2008, s.o juba enne veoki omandiõiguse ümbervormistamist ARK-s elektritööd-juhtmestiku korrastuse (tl 10), tellimuslepingust nr 968399 (tl 12) nähtub, et kostja tellis hagejalt
10.oktoobril 2008 mootori diagnostika, mootorijuhtmestiku kontrolli, ABS andurite kontrolli ja kõrvaldamise ning hageja on vastavalt arvele nr 6308171 ka nimetatud töid teostanud (tl 13). Kõik nimetatud tööd on üldiselt teadaolevalt seotud elektrisüsteemiga. Hageja tunnistaja kinnitusel võib ka arves nr 6308171 märgitud abisilla tõstemehhanismi rike tuleneda elektrijuhtmestiku lühisest (tl 157). Kohus leidis, et kostja vastuväited töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta on leidnud tõendamist (VÕS § 645 lg 1 p 2). Kohus leidis, et töövõtuleping on suunatud lepingus kokkulepitud töö täitmisele ning eelpool nimetatud arvetest nähtuvalt soovis kostja muuhulgas elektrisüsteemi korda tegemist, s.o lõpptulemusena sõidukorras veokit. VÕS § 641 lg 1 ja 2 p 1 ja 2 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi
siis, kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja sellest lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Hageja tunnistaja R.S. ütluste kohaselt teavitas kostja neid töö lepingutingimustele mittevastavusest telefonitsi ka enne 1. detsembrit 2008, kui esitas kirjaliku reklamatsiooni (tl 159) (VÕS § 644 lg 1). Tunnistaja R. S ütluste kohaselt saatsid nad viivituseta kostja juurde elektriku, kes fikseeris rikked, kuid ei saanud rikkeid kõrvaldada, sest auto oli paigaldatud garaaži juurde nii, et ei olnud võimalik auto kabiini avada. Kuna vaidlust ei ole selles, et töö parandamine on ebaõnnestunud, veok ei ole sõidukorras ja tehnilisi rikkeid ei ole hageja poolt mõistliku aja jooksul ära kõrvaldatud, on antud juhul tegemist töövõtulepingu olulise rikkumisega hageja poolt (VÕS § 647 lg 1). Maakohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendamist leidnud kostja õigus keelduda arve nr REM 6308171 tasumisest VÕS § 635 lg 1 ja 637 lg 3 alusel, sest puudub kokkulepitud tulemus (töö). Kohus leidis, et kostjal oli sama alusel (VÕS § 635 lg 1 ja 637 lg 3) õigus keelduda ka arve nr 6308207 tasumisest, sest ka vasaku tagatule vahetus-kabariittule pirnide vahetus, tagaluugi lülitite remont on seotud elektrisüsteemi korrasolekuga. Kostja on kinnitanud oma valmisolekut arved tasuda, kui eelpool nimetatud tehnilised rikked on kõrvaldatud ja auto on sõidukõlbulik. Eeltoodud põhjustel jättis maakohus Skuba Eesti OÜ hagi rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kuna vastuhagi jäi rahuldamata, polnud võimalik kohaldada ka tasaarvestust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Skuba Eesti OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei täida kaevatav maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1, TsMS § 438 lg 1, TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 232 lg 1 nõudeid. Kohtuotsuses on poolte seisukohad, tõendid ja asjakohased õigusaktid jäetud olulises osas tähelepanuta ja seetõttu on kohus jõudnud ebaõige otsuseni. Samuti puudub otsuses objektiivselt jälgitav kohtu selgitus, miks ta sellise otsuseni on jõudnud; 2) ei põhine tõenditel maakohtu seisukohad, et Skuba Eesti OÜ ei täitnud kohaselt Silbet AS tellimust ning kostja esitas tähtaegselt pretensiooni.; 3) ei seostu Silbet AS-i pretensioon Skuba Eesti OÜ poolt tehtud töödega. Kohus on tõendeid valesti hinnanud ning seega on ebaõige ka kohtu järeldus, nagu oleks tõendatud töö lepingutingimustele mittevastavus. Mitte ükski kostja esitatud pretensioonis väljatoodud asjaolu ei ole seotud tehtud töödega, mille eest Silbet AS-il arvete järgi tasumata on. Samuti ei nähtu kostja poolt algselt esitatud pretensioonist, et tal oleks vastuväiteid nende tööde osas, mille eest on tasumata ja, mis on hagis esitatud nõude aluseks. Elektrisüsteemi puuduste kohta esitatud väide on hilisem. Silbet AS esitas pretensiooni vaid järgmiste tööde osas: akumulaatori korgid kinni keeramata; „tuts“ on avatud; abisild toimib, aga susiseb mingi toru, abisild ei käi alla; hooldustööde läbiviimise aeg oli liiga pikk, millega tekitati AS-le Silbet kahju; veok ei läbinud tehnoülevaatust (kuigi Silbet AS polnud tellinud tehnoülevaatuse läbimist ning hagejal ka vastav teenus puudub) ; 4) on täielikult tõendamata Silbet AS väited, mille kohaselt oli tellimuseks „sõiduk korda“, sh kogu sõiduki elektrisüsteemi korrastamine. Skuba Eesti OÜ sellist teenust ei osuta. AS Silbet väitis esimest korda alles 16. juuni 2011 istungil, et nende poolt esitatud tellimuseks oli „sõiduk korda“. Asjas kogutud tõenditest (mh tunnistaja R. S ütlustest) on selgelt tuvastatav, et teenuse
osutamise raamistik oli selline, et Skuba Eesti OÜ tuvastas sõidukil vea ning seejärel esitas klient kas tellimuse vea kõrvaldamiseks või keeldus sellest; 5) ei ole Silbet AS tellinud ettevalmistust veoki tehnoülevaatuse läbimiseks ning nimetatud teenuse eest ei ole Silbet AS-ile ka arvet esitatud; 6) on kohus jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et vaidlusalusel arve-tellimuslepingul nr 968399 on toodud välja erinevad varuosad, mis on Silbet AS-i tellimusel Skuba Eesti OÜ poolt tööde käigus veokile paigaldatud. Silbet AS nimetatud varuosade eest tasunud ei ole. Arvel on toodud välja järgnevad tööd ja varuosad: 1) raadio ja raadio paigaldus; 2) diagnostika; 3) lambid, kaitse jne; 4) ABC pidurisüsteem. Isegi juhul kui kohus leidis, et kostja ei ole kohustatud tasuma põhjusel, et elektrisüsteem on korda tegemata, siis igal juhul on Silbet AS kohustatud tasuma paigaldatud varuosade eest, mis ei ole elektrisüsteemi rikkega seotud; 7) oli tellimusleping Skuba Eesti OÜ ja Silbet AS-i vahel sõlmitud abisilla tõstesüsteemide defekteerimiseks ja korda tegemiseks, mitte kogu elektrisüsteemi korda tegemiseks. Elektrisüsteemis korrastati vaid konkreetseid mootorijuhtmeid, mitte kogu süsteemi.
7.Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud veok pärast apellandi teostatud töid tehniliselt korras ning seisab senini vastustaja garaažis sõidukõlbmatuna. Apellandi tehtud töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 mõttes ning VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. OÜ Skuba Eesti ei täitnud ASi Silbet tellimust, vaatamata apellandile esitatud pretensioonile. Apellant ei ole mõistliku aja jooksul kõrvaldanud tehnilisi rikkeid ning veok ei ole käesoleva ajani sõidukorras. Antud juhul on tegemist töövõtulepingu olulise rikkumisega apellandi poolt vastavalt VÕS § 647 lg 1; 2) on VÕS § 635 lg ja 637 lg 3 tulenevalt vastustajal õigus keelduda arve tasumisest, kuna puudub kokkulepitud töö tulemus. Vastustaja kinnitab valmisolekut tasuda arved, kui veoki tehnilised rikked on kõrvaldatud ja auto on sõidukõlbulik; 3) esitas vastustaja tellimuse “sõiduk korda” ning apellant nõustus tellimusega seda aktsepteerides. Vastasel juhul oleks apellant võinud keelduda tellimust vastu võtmast ning avaldada, et veok ei ole remondikõlbulik. Vastustaja rõhutas apellandile, et veok peab olema ettevalmistatud tehnoülevaatuse läbimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada Skuba Eesti OÜ hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigusnorme, sh valesti jaganud pooltevahelist tõendamiskoormist ja vääralt hinnanud tõendeid. Nimetatud rikkumised on viinud maakohtu väärale otsusele. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel saab ringkonnakohus teha tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses.
9.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt veoauto GR 8732 Renault Premium hooldustöid perioodil august-november 2008. Tellimused töödeks esitas hagejale telefoni teel kostja töötaja (automehhaanik) S.M., kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Hageja esitas tehtud tööde eest tasumiseks kostjale kokku kuus arvet, millest kostja on tasunud neli esimest arvet kokku summas 43415.59 krooni. Kostja poolt on tasumata kaks viimast arvet
31.oktoobrist 2008 ja 6. novembrist 2008 kokku summas 19207.56 krooni (1227.59 eurot), mis osas on hageja esitanud nõude käesolevas asjas. Kostja sai sõiduki oma valdusesse tagasi
6.novembril 2008 ja sõitis sellega kostja asukohta. Nimetatud asjaolud on maakohtu poolt vaieldamatutena ka tuvastatud.
Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele ja kas kostja tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja väidab, et ta tellis hagejalt autoremonttööd selleks, et autoga saaks läbida tehnilise ülevaatuse. Auto tehnopassiga on kostja arvates tõendatud, et sõiduk tehnoülevaatust ei ole läbinud. Hageja kostja väidetega töö sisu kohta ja tasu mittesissenõutavuse osas ei nõustu. Hageja möönab, et sõidukil oli rikkis elektrisüsteem, kuid kostja ei soovinud elektrisüsteemi täishooldust tellida kõrge hinna tõttu. Seejärel toimus tööde teostamine viisil, et hageja tuvastas defekti ja seejärel leppis kostja esindajaga telefoni teel kokku, kas see viga parandada või mitte. Kostja võttis sõiduki ilma pretensioonideta 6. novembril 2008 vastu ja esitas hagejale 1. detsembril 2008 pretensiooni (lk 24).
10.Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Maakohus on tuvastanud, et hageja pidi tagama kostjale sõidukorras veoki, millel on muuhulgas ka korras elektrisüsteem ja teinud järelduse, et sellist tulemust hageja ei saavutanud. Maakohus tuvastas kokkuleppe sisu arvete alusel, millest nähtus muuhulgas ka kostja soov teha korda elektrisüsteem. Kostja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil (istungiprotokoll lk 2), et kõik tööd, mis on kajastatud arvetel, on tegelikkuses ka tehtud, kuid sellest ei ole abi, kuna auto ei sõida. Ringkonnakohus leiab, et kuigi poolte seletused kokkuleppe täpse sisu osas on küllaltki erinevad, on siiski võimalik tunnistajate S. M ja R. S ütluste alusel tuvastada poolte vahelise kokkuleppe põhiline sisu. Tunnistajad esindasid pooli lepingu sõlmimisel. Maakohtu seisukoht, et hageja võttis sisuliselt omaks, et sõiduki elektrisüsteem oli väga halvas olukorras, ei tõenda töövõtulepingus kokkulepitud tööde mahtusid. Seejuures viitab maakohus omaksvõtu osas tunnistaja R. S ütlustele, kelle ütlusi ei saa käsitleda poole omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus, arvestades kõiki hageja poolt esitatud arvetel kajastatud töid ja materjale, mille tellimist arvetel märgitud hinna eest kostja ei vaidlusta ning tunnistajate ütlusi, leiab, et kostja tellis hagejalt sõiduki remonttööd, mille tulemusena oleks sõiduk sihtotstarbeliselt kasutatav, st sõiduk peaks sõitma ja tõstemehhanism töötama. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kokkuleppe sisuks oli ka sõiduki valmisolek tehnoülevaatuse läbimiseks. Kostja on avaldanud ja tunnistaja S. M on andnud ütlusi, et tegelikult pärast remonti sõidukiga tehnoülevaatuses ei käidudki. Sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimine toimus 2008. aastal Teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 alusel, mille lisas nr 1 olid toodud pärast 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile kehtivad nõuded. Kostja ei ole pretensioonis ega ka kohtumenetluses konkretiseerinud oma väiteid viitega konkreetsetele puudustele, mis takistanuks tehnoülevaatuse läbimist pärast sõiduki remonttöid hageja juures ning mis oleks hageja pidanud kõrvaldama remonttööde käigus.
11.Kostja keskseks vastuväiteks on kohtumenetluses olnud see, et ta ei pea maksma osalt tegemata ja puuduliku töö eest. Tasumisest keeldumise alusena on kostja tuginenud VÕS § 111 lg-le 1. Kostja tugineb lisaks sisuliselt ka VÕS §-le 638, väites, et ta ei ole kohustatud aktides märgitud töid vastu võtma, kuna need ei ole valmis tööd selle paragrahvi esimese lause tähenduses ning ta ei ole tööd vastu võtnud. Kostja esitas vastuhagis hageja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, mille palus tasaarvestada hageja nõudega tema vastu, kuid selle nõude jättis maakohus rahuldamata ja kohtuotsus on selles osas jõustunud.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et seda, kas kostjal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus ei ole võtnud selgelt ja üheselt arusaadavalt seisukohta, kas kostja on töö vastu võtnud ja kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Samas on maakohus hagi rahuldamata jätmisel viidanud VÕS § 637 lg-le 3, millest saab teha järelduse, et maakohus ei pidanud hageja tasunõuet sissenõutavaks seetõttu, et töö ei ole valmis. VÕS § 638 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastuvõetud või loetakse vastuvõetuks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja andis sõiduki 6. novembril 2008 kostja töötajale (autojuhile) üle, kes andis töö vastuvõtmise kohta allkirja ja sõitis sellega hageja valdustest välja. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et autojuhil oli selline õigus. Seega on töö kostja poolt 6. novembril 2008 vastu võetud. Väär on kostja seisukoht (lk 22), et tehtud töö vastuvõtmise kohta peavad olema allkirjastatud aktid. Nimetatud nõue ei tulene seadusest. Pooled võivad küll töö vastuvõtmise korra lepinguga kokku leppida, kuid käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et poole oleksid suuliselt kokku leppinud töö vastuvõtmise täpse korra. Ka on kostja esindaja allkiri tellimus-lepingul nr 968639 käsitletav vastuvõtmise kinnitusena (lk 14 pöördel). Töövõtja tasunõue muutus VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks töö vastuvõtmisega. Kostjal tellijana oli töö vastuvõtmisel võimalik asi üle vaadata (VÕS § 637 lg 5). Maakohus on ekslikult kohaldanud töövõtja tasunõude sissenõutavuse hindamisel VÕS § 637 lg-t 3, mis antud juhul ei kohaldu, kuna kohaldub sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud eriregulatsioon.
12.Iseenesest ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi kolmandas lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui kostja ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1
tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10).
13.Maakohus ei ole asjas poolte vahelise tõendamiskoormise jaotamisel kohtuotsuse punktis 12 märgitust lähtunud. Kostja ei ole suutnud tõendada, et töövõtjapoolne täitmine ei olnud kooskõlas lepinguga, mistõttu tal puudub ka lepingu täitmise nõue ja õiguslik alus keelduda omapoolsest sooritusest VÕS § 111 lg 1 alusel. Asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 642 lg-tes 1 ja 3 sätestatud töövõtja vastutus, kuna kostja ei ole tõendanud, et töö mittevastavus oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko tellijale ülemineku ajal või tegemist oli sellise töö mittevastavusega, mis tekkis küll pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kuid mittevastavus tekkis töövõtja kohustuse rikkumisest tulenevalt. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lõige 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Nii tunnistaja S. M kui ka tunnistaja R. S ütluste kohaselt sai autoga 6. novembril 2008, kui kostja töö vastu võttis, sõita normaalselt. Samas ei tea kostjat lepingulistes suhetes esindanud tunnistaja S. M, kas autojuht, kes töö hagejalt novembris vastu võttis, ka töö üle vaatas ja erinevaid funktsioone kontrollis (näiteks kas abisild töötas või mitte). Vaidlust ei ole selles, et detsembris 2008, kui hageja esindaja käis sõidukit kostja juures üle vaatamas, ei olnud see sõidukõlbulik. Tunnistaja R. S ütluste kohaselt võis sõiduki seiskumise põhjuseks olla lühis elektrisüsteemis. Mis võis olla lühise põhjus ja millal see tekkis, asja materjalidest ei nähtu. Maakohtu istungil loobusid mõlemad pooled ekspertiisi läbiviimisest, kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid (näiteks asjatundja arvamust) sõiduki rikete põhjuste kohta. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja esindaja, et peale hageja ei ole ta sõidukit teistele asjatundjatele näidanud, mistõttu ei ole kolm ja pool aastat hiljem võimalik kindlaks teha, mis oli sõiduki seiskumise põhjus detsembris 2008. Kostja soovib oma vastuväiteid tõendada üksnes oma töötaja tunnistaja M ütlustega ja enda koostatud pretensiooniga, millest ei nähtu, et sõidukiga ei saa sõita. Olukorras, kus hageja kostja väidetega töö mittevastavuse kohta ei nõustu, nimetatud tõenditest ei piisa. Pretensiooni punkti 6 sisu (tuts auto all oli avatud) ei osanud kostja esindaja ringkonnakohtu istungil selgitada, mis osas on kostja töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel rikkunud VÕS § 644 lg 2 sätestatud oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija kohustust lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada.
14.Maakohus on seega ebaõigesti VÕS § 635 lg-t 1 ja § 637 lg-t 3 kohaldades leidnud, et kostjal on õigus talle esitatud arvete tasumisest keelduda, kuna puudub kokkulepitud tulemus (töö). Kostja on töö vastu võtnud, tasu nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjal puudub õiguslik alus keelduda töö eest tasumisest. Kostjalt tuleb tasu tehtud töö eest 1226.59 eurot VÕS § 635 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Võlausaldaja võib nimetatud määras viivist (seaduslik viivisintress) nõuda ka siis, kui viivises ei ole kokku lepitud. Viivist tuleb hageja põhinõudelt kuni kohtuotsuse tegemiseni välja mõista järgmise arvestuse alusel. Põhivõlg 578,22 eurot (arve nr 6308207):
-võlgnevus perioodil 13. november 2008- 30. juuni 2011, intress 8 % aastas (tegelikkuses on intress perioodil 13. november 2008 – 30. juuni 2009 kõrgem kui 8%, kuid hageja nõuab ka selle perioodi eest viivist 8 % aastas) kokku 959 päeva x 0,0219 % päevas x578.22eurot = 121,43 eurot; -võlgnevus perioodil 1. juuli 2011 – 31. detsember 2011, intress 8, 25 % aastas, kokku 180 päeva x 0,0226 % päevas x 578.22 eurot = 23,52 eurot; -võlgnevus perioodil 1. jaanuar 2012 – 24. september 2012, intress 8 % aastas, kokku 268 päeva x 0,0219 % päevas x 578.22 eurot= 33.94 eurot. Kokku arve nr 6308207 järgi viivis 24. september 2012 seisuga 121,43 + 23,52 eurot + 33,94 eurot= 178,89 eurot. Põhivõlg 649,37 eurot (arve nr 6308171): -võlgnevus perioodil 13. november 2008- 30. juuni 2011, intress 8 % aastas (seaduse kohaslet on intress perioodil 13. november 2008 – 30. juuni 2009 kõrgem kui 8%, kuid hageja nõuab ka selle perioodi eest viivist 8 % aastas) kokku 959 päeva x 0,0219 % päevas x 649.37 eurot = 136,38 eurot; -võlgnevus perioodil 1. juuli 2011 – 31. detsember 2011, intress 8, 25 % aastas, kokku 180 päeva x 0,0226 % päevas x 649.37 eurot = 26,41 eurot; -võlgnevus perioodil 1. jaanuar 2012 – 24. september 2012, intress 8 % aastas, kokku 268 päeva x 0,0219 % päevas x 649.37 eurot = 38,11 eurot. Kokku arve nr 6308171 järgi viivis 24. september 2012 seisuga 136,38 + 26,41 + 38,11 eurot = 200,90 eurot. Kokku väljamõistmisele kuuluv viivis 24. septembri 2012 seisuga 379,79 eurot. TsMS § 367 lg 1 alusel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
16.Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb TsMS § 161 lg 1 alusel jätta kõik poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.