Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

EstFish OÜ esitas 26.06.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. 15.08.2012 aruandes ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Olemasoleva põhivara kohesel realiseerimisel võiks selle väärtus olla ca 2000 €. Pankrotimenetluse kulusid võib konservatiivselt prognoosida ca 4300 €. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 04.09.2012 korraldatud kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde ja seletas, et osaühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes kajastatud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole, debitoorseid võlgnevusi on võimalik tasaarvestada, mistõttu neid ei saa arvestada varana, millest oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid, võlgniku varast pankrotimenetluse kulude katteks ei piisa. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlgnik, võlausaldajad või mõni kolmas isik ei tasu eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot ettemaksuna kohtu deposiiti, tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 04.09.2012 kohtumäärusega kohus kutsus võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid üles tasuma menetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude ettemaksu 3500 eurot 20.septembriks 2012. Vastav teade avaldati elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 04.09.2012. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku seisukohad ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on olemas pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 205 744,99 €, võlgnikule kuuluva põhivara (vallasasjad: töövahendid, mööbel, olme- ja kontorielektroonika) on suuremas osas juba soetatud kasutatuna, vara väärtuseks hindab ajutine haldur ca 2000 €, kuid suurema osa vallasasjade võõrandamise võimalus on nullilähedane. Võlgnikul on debitoorseid nõudeid EstFish Group OÜ-le 20 020,48 €, kuid samas on EstFish Group OÜ-l võlgniku vastu nõue summas 82 299 € ning seega on nõuded võimalik tasaarvestada. Tagasivõidetav või tagasinõutav vara puudub. Pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad.

2 (3)

Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab menetluse EstFish OÜ pankrotimenetluses pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuse ettevõte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab EstFish OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Ürgo Tikerpuu. Kulude jaotus Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 järgi mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine haldur taotleb määrata ajutise halduri tasuks x € (lisandub käibemaks summas x €) ja kulude suuruseks 155 € (lisandub käibemaks 31 €), mille ajutine haldur palub pankroti raugemise korral mõista välja pankrotiavara arvelt võlgnikult. Ajutise halduri tööaja arvestuse järgi on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks x tundi, tunnitasu x eurot, millest tulenevalt oleks ajutise halduri tasu kokku x eurot. Ajutise halduri kuludeks on vajalikud kulutused teabenõuetele, sidekuludele, kontoritarvetele, koopiate tegemisele, ruumide kasutamisele ja transpordikulu (2 x Tallinn-Pärnu-Tallinn, s.o 4 x 130 km) kokku summas 155 €. Ajutise halduri tasule ja kuludele lisandub käibemaks 20 % ning tasu ja kulud palub haldur välja mõista advokaadibüroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et taotletud tasu suurus ja tunnitasu määr x eurot vastavad ajutise halduri kvalifikatsioonile; ajakulu on proportsioonis asja keerukuse, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisu ja mahuga. Ajutise halduri esitatud kulud on vajalikud ja kulude suurus 155 € (+ käibemaks 31 €) põhjendatud. Võlgniku juhatuse liige tasu ega kulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu ja PankrS § 23 lg 1 alusel kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x € (lisandub käibemaks) ja hüvitatavate vajalike kulude suuruseks 155 € (lisandub käibemaks), mis mõistetakse välja võlgnikult.

Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.