Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21. september 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-17700
Tsiviilasi
AR’i hagi osaühingu H vastu osanike koosolekul vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja: AR (isikukood XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov; kostja osaühingu H (registrikood XXX, asukoht
XXX);
kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnustada osaühingu H 12.04.2011 toimunud osanike koosolekul vastuvõetud otsuse – valida osaühingu juhatuse liikmeks MM, isikukood XXX ning kanda vastav muudatus äriregistrisse. Avalduse kande tegemiseks esitab registripidajale osanik RK– tühisust.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.
2-11-17700 Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja on 15.04.2011 esitanud hagi kostja osaühing H vastu 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. 05.05.2011 on hageja edastanud kohtule täiendavad tõendid. 30.06.2011 määrusega on Harju Maakohus jätnud hagiavalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu. 05.07.2011 on hageja puudused kõrvaldanud. 07.07.2011 määrusega on kohus tsiviilasja menetlusse võtnud. 23.01.2012 määrusega on Harju Maakohus jätnud hagi läbi vaatamata, kuna 28.11.2011 toimunud OÜ H üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid üldkoosolekul osanikud, kelle osade suuruseks kokku on 100 %. Koosoleku otsusega on heaks kiidetud varasem otsus, millega kiideti heaks kostja juhatuse koosseis ajavahemikus 12.04.2011-28.11.2011. Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2012 määrusega tühistati Harju Maakohtu 23.01.2012 hagi läbivaatamata jätmise määrus. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kuna kostja juhatuse liikmeks valiti 12.04.2011 koosolekul MM ja 28.11.2011 toimunud koosolekul AV, siis on tegemist erinevate otsustega ja hilisemal koosolekul ei ole võimalik heaks kiit tühise otsuse alusel valitud juhatuse koosseisu, kuna tühisel otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi.
II Hageja nõue
2.Hagiavalduse kohaselt asutati kostja 2003.a. Kostja registrijärgseks põhitegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Kostjal on kaks osanikku – hageja ja RK. Kostja tegevust juhatab ja kostjat esindab suhetes kolmandate isikutega Jüri Roos. Harju Maakohtu registriosakonnale on esitatud avaldus, milles kostja palus teha kanne äriregistrisse, millega kustutatakse registrist juhatuse liige JR ja kantakse sisse uue juhatuse liikmena MM. Avaldusele lisati osanike 12.04.2011 toimunud koosoleku protokoll. Protokollist nähtub, et koosolekul osales üksnes osanik RK, kes otsustas juhatuse väljavahetamise. Hagejat 12.04.2011 koosolekule ei kutsutud. Hagejat ei teavitatud nimetatud koosoleku toimumisest ega päevakorrast. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 alusel kostja koosoleku tühisuse tuvastamist. Hageja leiab, et koosoleku otsus on tühine, kuna selle tegemisel on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja hinnangul ei ole kostja juhatus 12.04.2011 koosolekut kokku kutsunud ÄS § 171 lg 1 sätestatud korras. Osanik RK ei ole hagejat koosoleku pidamisest teavitanud ega hagejale koosoleku kokkukutsumise teadet edastanud. Hageja leiab, et koosolekust teavitamata jätmine kujutab endast osanike koosoleku
2-11-17700 kokkukutsumise korra jämedat rikkumist. Tulenevalt ÄS § 1721 ei olnud osanik RK õigustatud otsuseid vastu võtma. Kuna hagejat ei kutsutud 12.04.2011 koosolekule seaduses sätestatud korras, siis on koosolekul vastuvõetud otsus tulenevalt ÄS § 1771 lg 1 algusest peale tühine. 05.06.2011 on hageja selgitanud, et soovib tunnustada järgmiste kostja osanike 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsuste tühisust: JR volitused juhatuse liikmena lugeda lõppenuks tähtaja möödumise tõttu. Esitada äriregistripidajale avaldus JR kohta tehtud kande kustutamiseks; valida osaühingu juhatuse liikmeks MM, isikukood XXX ning kanda vastav muudatus äriregistrisse. Avalduse kande tegemiseks esitab registripidajale osanik RK.
III Kostja vastuväited
3.Kostja leiab, et esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmiseks. Kostja leiab, et hageja on isik, kes on õigustatud 12.04.2011 kostja otsust vaidlustama. Kostja hinnangul järeldub hageja nõudest, et hageja eesmärk on saavutada senise kande kehtivus. Kostja leiab, et selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik. Kostja 12.04.2011 otsusega loeti senise juhatuse liikme JR volituste tähtaeg möödunuks ja valiti osaühingule uus juhatuse liige. JR on osaühingu juhatuse liikmena kantud registrisse 20.02.2008 volituste tähtajaga kuni 19.02.2011. Kostja viitab Riigikohtu korduvale seisukohale, mille kohaselt juhatuse liikme volitused ei pikene automaatselt ja juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks on vajalik vastu võtta osanike otsus. Kostja leiab, et kuna juhatuse liikme JR ametiaeg juhatuse liikmena lõppes 19.02.2011 ja osanikud ei ole otsustanud tema ametiaja pikendamist, siis puudub äriregistril võimalus ja õigus senist olukorda taastada. Kostja leiab, et hageja soovib saavutada olukorda, kus juhatuse liikmena taastatakse senise juhatuse liikme JR volitused. Samuti leiab kostja, et hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada seeläbi, et kutsuda kokku uus koosolek. ÄS § 174 lg 3 kohaselt loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Hagejal on kaks osanikku: hageja, kellele kuulub osa nimiväärtusega 8 000 krooni ja RK, kellele kuulub osa nimiväärtusega 21 900 krooni. kohtumenetluse esemeks olnud otsuse poolt on hääletanud RK, kellele kuulub 219 osadega märgitud häältest, seega enamus. Eeltoodust tuleneb, et enamusosaniku seisukoht on määrav.
IV Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest tulenevalt kohus otsustab, on järgmised: äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
5.Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud hagi, milles soovib tunnustada järgmiste kostja osanike 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsuste tühisust: JR volitused juhatuse liikmena lugeda lõppenuks tähtaja möödumise tõttu. Esitada äriregistripidajale avaldus JR kohta tehtud kande
2-11-17700 kustutamiseks; valida osaühingu juhatuse liikmeks MM, isikukood XXX ning kanda vastav muudatus äriregistrisse. Avalduse kande tegemiseks esitab registripidajale osanik RK. Kostja vaidleb hagile vastu.
7.Hageja palub tuvastada kostja 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsuste tühisust tulenevalt asjaolust, et hagejat ei ole teavitatud koosoleku toimumisest ja sellega on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja 12.04.2011 toimunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud.
8.Hageja palub hagiavalduses tunnustada kostja 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsuse – JR volitused juhatuse liikmena lugeda lõppenuks tähtaja möödumise tõttu. Esitada äriregistripidajale avaldus JR kohta tehtud kande kustutamiseks – tühisust. Kostja hinnangul järeldub hageja nõudest, et hageja eesmärk on saavutada senise kande kehtivus. Kostja leiab, et selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik. Kostja 12.04.2011 otsusega loeti senise juhatuse liikme JR volituste tähtaeg möödunuks ja valiti osaühingule uus juhatuse liige. JR on osaühingu juhatuse liikmena kantud registrisse 20.02.2008 volituste tähtajaga kuni 19.02.2011. Kostja viitab Riigikohtu korduvale seisukohale, mille kohaselt juhatuse liikme volitused ei pikene automaatselt ja juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks on vajalik vastu võtta osanike otsus. Kostja leiab, et kuna juhatuse liikme JR ametiaeg juhatuse liikmena lõppes 19.02.2011 ja osanikud ei ole otsustanud tema ametiaja pikendamist, siis puudub äriregistril võimalus ja õigus senist olukorda taastada. Kostja leiab, et hageja soovib saavutada olukorda, kus juhatuse liikmena taastatakse senise juhatuse liikme JR volitused. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendis asunud seisukohale, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuid juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Põhikirjaga võib selline heakskiitmine olla ka välistatud. Sama seisukohta on Riigikohus hiljem avaldanud oma lahendites, mis on tehtud tsiviilasjades nr 3-2-74-08, 3-2-92-08, 3-2-1-99-08, 3-2-1-152-08 ja 3-2-1-97-11. Äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ H juhatuse liikme JR juhatuse liikme algusaeg on 20.02.2008 ja see kestab kuni 19.02.2011 (tl 52). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna OÜ H 12.04.2011 toimunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, siis on – JR volitused juhatuse liikmena lugeda lõppenuks tähtaja möödumise tõttu – tühine. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et nimetatud otsuse tühisus ei muuda JR juhatuse liikme ametiaja lõppu, kuna JR juhatuse liikme ametiaeg lõppes 19.02.2011.
9.Hageja palub hagiavalduses tunnustada kostja 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsuse – valida osaühingu juhatuse liikmeks MM, isikukood XXX ning kanda vastav muudatus äriregistrisse. Avalduse kande tegemiseks esitab registripidajale osanik RK–
2-11-17700 tühisust. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna leiab, et kostja osanikud on 28.11.2011 toimunud koosolekul heaks kiitnud 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsused. Tallinna Ringkonnakohus on 27.03.2012 kohtumääruses asunud seisukohale, et hilisemal koosolekul ei ole võimalik heaks kiita tühise otsuse alusel valitud juhatuse koosseisu, kuna tühisel otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja 12.04.2011 toimunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikuti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna OÜ H osanike 12.04.2011 toimunud koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, siis on tulenevalt ÄS § 1771 lg 1 12.04.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsus – valida osaühingu juhatuse liikmeks MM, isikukood XXX ning kanda vastav muudatus äriregistrisse. Avalduse kande tegemiseks esitab registripidajale osanik RK– tühine.
10.Muud menetlusosaliste seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi osaliselt rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, TsMS § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.