Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja M. M. 18. novembril 1997 aastal õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank õppelaenulepingu nr S000030363. Lepingu alusel kanti laenusaaja kontole

23 000 krooni (1469, 97 eurot) kolmes osas: 18.11.1997. a 10 000 krooni, 22.01.1999. a 6500 krooni, 02.02.1999. a 6500 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 30 lõikest 1, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele HaS sätteid. Juhindudes HaS § 364 ja lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma graafiku alusel. 07.03.2004 edastas pank M. M. ́le palve tasuda juba olemasolev võlgnevus. Kuna laenusaaja ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 362 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. 30.04.2004 saatis hageja kostjale õppelaenuvõlgnevuse teatise, milles informeeris kostjat nõudeõiguse üleminekust AS-ilt Hansapank hagejale ning andis kostjale tähtaja võlgnetava summa tasumiseks. Teatis nõudeõiguse üleminekust edastati kostjale ka 08.06.2005. aastal. 16.06.2005 edastas kostja hagejale taotluse maksegraafiku kohaldamiseks, et tasuda oma õppelaenulepingust tulenev võlgnevus osamaksetena. Hageja rahuldas kostja taotluse ning koostas maksegraafiku. 29.05.2007 teavitas hageja kostjat maksegraafiku mittetäitmisest ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 962, 53 eurot, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 29.05.2004 kuni 19.07.2011. a kogunenud summas 245, 28 eurot. Seisuga 14.08.2012 on hageja nõude suuruseks 962, 53 eurot, mis tuleneb põhivõlast 717, 25 eurot ning intressist summas 245, 28 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista välja 962, 53 eurot. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

II KOSTJA VASTUS

Kostja vastuse kohaselt ta hagiavaldust ei tunnista. Tegemist on aegunud nõudega. Nõue muutus sissenõutavaks juba 2004 aastal. Kostja leiab, et hageja oleks saanud ja pidanud võlgnevuse väljamõistmist taotlema õigeaegselt. Kuna seda ei tehtud, on tegemist aegunud nõudega. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Kostja palub tunnistada nõue aegunuks ja lõpetada menetlus. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Nimetatud korda on pooltele selgitatud 16.augusti 2012 kohtumääruses 2-11-34052. Arvestades hagi hinda 962, 53 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab et kostja esindaja aegumise taotlus tuleb lahendada vaheotsusega. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Praeguses vaidluses taotles kostja hagi aegumise kohaldamist. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 järgi ainult hagi aegumist. Hageja nõuab kostjalt 1997 a-l sõlmitud laenulepingu alusel väljamakstud õppelaenu ja tasumata intressi maksmist, mille hageja tasus kostja eest 2004 a-l pangale, samuti täiendava intressi maksmist. Õppelaenude andmist reguleerib õppetoetuste ja õppelaenu seadus (ÕÕS). See jõustus ÕÕS § 40 lg 1 järgi üldiselt 1. septembril 2003, ÕÕS §-d 30 ja 31 aga sama seaduse § 40 lg 2 järgi 1. septembril 2004. ÕÕS-ist tuleneb, et vaidlusalusele laenulepingule ning hageja tagasinõudele tuleb kohaldada haridusseadust (HaS). Enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Laenuleping on tüüpiline kestvusleping, st. leping, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kuigi laenuleping ja selle lisad sõlmiti ning laen kanti kostjale üle enne

seadusjärgse lepingulise nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes ning uus võlausaldaja astub senise asemele. Riik täitis laenusaaja kohustuse 20.04.2004 (tl. 29). Haridusseaduses nõude aegumise kohta erisätteid ei ole ja seega tuleb asi lahendada kehtiva TsÜS alusel. Sisuliselt on õppelaen tavaline tsiviilõiguslik laenuleping, mille eripäraks on soodusintress (intressivahe katab riik) ja riigipoolne tagatus krediidiasutuse ees (RKTKo 3-2-1-178-10 p 20). Teine kiri võlgnevuse kohta saadeti hageja poolt kostjale 08.06.2005, kostja palus 16.06.2005 kirjaga uue maksegraafiku koostamist (tl. 32), mis koostati 30.06.2005, kuid mida kostja ei allkirjastanud (tl. 34). TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb ja algab aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intressi maksmises, tagatise andmises või muus teos. Koos põhivõla aegumise, peatumise või katkemisega peatub või katkeb ka intressinõude aegumine. Kohtu arvates on tegemist nõude tunnustamisega kostja poolt, olenemata sellest, et kostja maksegraafikut hiljem ei allkirjastanud. Kostja avaldusest selgub et, kostja ei ole suuteline tasuma kogu võlgnevust korraga ning palub võimalust tasuda võlgnevus ositi. Kohus leiab, et kostja on oma teadmist võlast ja tahet võlgnevus tasuda selgelt ja arusaadavalt väljendanud. Järelikult katkes aegumine 16.06.2005 ja algas uuesti järgmisel päeval, so. 17.06.2005 kell 00.00. Kuna hagejale läks üle panga nõue kostja vastu laenulepingu alusel, ei tekkinud hagejal seaduse alusel uut nõuet kostja vastu. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumisega. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS §-de 146 lg 1 ja 147 lg 1 esimese lause järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Järelikult aegus hageja nõue kostja vastu 17.06.2008 kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 21.07.2011, st. pea kolm aastat peale aegumistähtaja lõppu. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada kümneaastast nõude aegumist ettenägevat TsÜS § 146 lg-t 4. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis viitaks aegumise peatumisele. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega puudub vajadus intressinõude aegumist eraldi käsitleda. Eelneva põhjal on hageja nõue kostja vastu tervikuna aegunud ja hagi tema vastu tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata TsMS § 449 lg 2 kohaselt on vaheotsus edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. TsMS § 449 lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo-d 3-2-1-101-07 p 11 ja 3-2-1-131-07 p 12).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik Marge Tamme /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.