Tsiviilasi nr.2-12-287
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20.september 2012, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasi
A. S. S. A. K. võlgnevuse 254,95 eurot ja lisanduva viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni
Tsiviilasja hind
127,50 eurot Hageja: A. S. S. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: S. EO. , postiaadress xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: A. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik
(TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole lisanduva viivise väljamõistmine põhinõuet ülatavas osas põhjendatud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on vähendanud hagi esitamise ajaks (28.12.2011) sissenõutavaks muutunud viivist -309,57 eurot selliselt, et kõrvalnõue (viivis) ei ületaks põhinõuet (127,50 eurot). Taotledes lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ei ole hageja nimetatud nõuet põhjendanud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mis on väljendatud 26.10.2010. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Hageja ei ole viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas).
Epp Tombak Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.