lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-4123/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 20.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-4123/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1191
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr. 2-12-4123

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGA. S.

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20.september 2012, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasi

A. S. S. E. B. P. V. L. võlgnevuse 18 286,02 euro ja lisanduva viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

Tsiviilasja hind

12 314,74 eurot Hageja: A. S. S. E. B. P. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx Hageja esindaja: P. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpost: Kostja: V. L. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx aadress – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Mõista välja V. L. S. E. B. kasuks 12.09.2006 sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi lepingu alusel 19 415 (üheksateist tuhat nelisada viisteist) eurot 98 senti , sealhulgas põhivõlg 12 314,74 eurot, intress 474,92 eurot ja viivis 6626,32 eurot.
2.Mõista välja V. L. S. E. B. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (0,03888 % päevas) põhinõudelt (12 314,74 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest 20.09.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni , kuid mitte rohkem, kui 12 314,74 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Määrata kindlaks V. L. A. S. -le S. E. B. Pank hüvitatavate menetluskulude suurus 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 23 senti.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

KAJA ESITAMINE

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 142 lg 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

1.Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale 20.02.2012 kätte toimetatud, need on vastu võtnud aadressil Pagari 6 Valga kostja V. L. 27). Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses (tl 3). TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidilepinguga kohustub üks isik (krediidiandja) andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 2/4

VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, s.o. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel 0,038 % päevas ehk 14% aastas.

3.Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise määraks oli lepingu järgi 14% aastas ehk 0,038 % päevas. Hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on kostja viivituses olnud 236 päeva. Seega peab kostja tasuma hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni viivist 1129,96 eurot (12 314,74 x 0,0388% x 236) ning kokku moodustab viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 6626,32 (5496,36 +1129,96) eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 14% aastas ehk 0,03888% päevas põhinõudelt (12 314,74 eurot) alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Arvestades kohtupraktikas väljakujunenud seisukohta, mille kohaselt viivise väljamõistmine põhinõuet ületavas ulatuses ei vasta VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttele mõistab kohus lisanduva viivise välja kuni põhinõude suuruseni.
4.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3) nimetanud oma menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu. Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka V. L. A. S. S. E. B. menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1278,23 eurot (tl 17). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1278,23 eurot välja mõista.
5.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3/4

Epp Tombak Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja