OÜ Realsten hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
80 661,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Realsten (registrikood 10935602), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
26.02.2026
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Salva Kindlustuse AS-ilt välja OÜ Realsten kasuks kahjuhüvitis 3675 eurot.
3.Mõista Salva Kindlustuse AS-ilt välja OÜ Realsten kasuks seisuga 02.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 404,29 eurot.
4.Mõista Salva Kindlustuse AS-ilt välja OÜ Realsten kasuks viivis kahjuhüvitiselt 3675 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2025 kuni kahjuhüvitise 3675 euro tasumiseni.
5.Jätta OÜ Realsten hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kahjuhüvitise 60 325 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 8417,06 euro osas rahuldamata.
6.Menetluskulud jätta 5,60 % ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda ja 94,40 % ulatuses OÜ Realsten kanda.
7.Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
1
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus
1.OÜ Realsten (edaspidi hageja) esitas 31.12.2024 Harju Maakohtule hagi Salva Kindlustuse AS-i (edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-1916650) hageja hagi R Ki (K) vastu 102 854,36 euro ja viivise saamiseks. Harju Maakohus jättis 13.04.2020 otsusega hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluses esindas hagejat lepinguline esindaja E N. Kuivõrd E Nil (N) ei olnud võimalik esitada hageja nimel kassatsioonkaebust Riigikohtusse, sõlmis hageja õigusabilepingu RMAB Holding OÜ-ga (edaspidi advokaadibüroo, kehtetu nimi Advokaadibüroo M- OÜ, registrist kustutatud). Advokaadibüroo nimel osutas õigusteenust vandeadvokaat R M (edaspidi vandeadvokaat). Õigusabileping on sõlmitud hageja esindamiseks Riigikohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-16650.
3.Riigikohtu menetlus möödus edukalt. Riigikohus tühistas alama astme kohtute lahendid ja saatis asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Pärast Riigikohtu lahendi avaldamist ei teavitanud vandeadvokaat kohut esindusõiguse lõppemisest, vaid jätkas hageja esindamist, sh võttis hageja nimel e-toimikus vastu dokumente. Harju Maakohus määras 14.09.2021 määruses hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti koos lisadega esitamiseks. Maakohtu 14.09.2021 määruse võttis hageja nimel e-toimikus vastu vandeadvokaat. Seega algas 14.09.2021 määruses hagejale määratud tähtaeg kulgema vandeadvokaadi poolt määruse vastuvõtmise tõttu. Vandeadvokaat ei informeerinud hagejat 14.09.2021 määruse vastuvõtmisest, tähtaegade kulgema hakkamisest ega edasisest menetlusest. Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-19-16650 hageja hagi läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei esitanud tähtaegselt (võttes arvesse vandeadvokaadi poolt 14.09.2021 määruse vastuvõtmise aega) vastavalt maakohtu 14.09.2021 selgituskirjale hagiavalduse tervikteksti koos lisadega.
4.11.03.2023 esitas hageja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Salva Kindlustuse AS-ile kahjuteatise seoses vandeadvokaadi tegevusest tingitud kahjuga. Vandeadvokaat OlaviJüri Luik selgitas, et ta üritab hageja nimel vaidlustada tsiviilasja nr 2-19-16650 läbi vaatamata jätmise ehk Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrust Riigikohtus, kuid peab selle eduperspektiivi väikeseks. Täidevavalt selgitas vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, et juhul kui Riigikohus ei muuda Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrust, tekib hagejale pöördumatu kahju, mille põhjuseks on vandeadvokaadi käitumine. Vandeadvokaat OlaviJüri Luik selgitas, et juhul, kui Riigikohus teeb negatiivse otsuse, taotleb hageja, et kostja advokaadibüroo ja vandeadvokaadi vastutuskindlustuse kindlustusandjana hüvitaks hagejale tekkinud kahju. Hageja esindaja vandeadvokaat
2
Olavi-Jüri Luik palus kostjal viivitamatult anda mistahes suuniseid seoses Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 kohtumääruse vaidlustamisega.
5.18.10.2023 edastas hageja kostjale Riigikohtu 18.10.2023 määruse. Hageja palus vastavalt 11.03.2023 kahjuteatele ja 18.10.2023 Riigikohtu lahendile kostjal hüvitada kohustus kohut sellest ka teavitada. Samuti on advokaadil, juhul kui Riigikohus saadab asja vandeadvokaadi poolt hagejale tekitatud kahju. Riigikohus selgitas 18.10.2023 lahendis muuhulgas: „Kui vandeadvokaadi käsund piirdub üksnes Riigikohtu menetlusega, on tal tagasi maa- või ringkonnakohtusse, kohustus maa- või ringkonnakohtule teatada, et tema on siiski ekslikult menetlusdokumendi advokaadile saatnud, on advokaadil kohustus juhtida volitus piirdus ainult kassatsioonimenetlusega. Õigusteenuse osa on advokaadi kohustus anda kohtule selget informatsiooni, kes on menetlusosalise esindajad. Kui advokaat ei ole kohut teavitanud, et tema esindusõigus piirdus üksnes kassatsioonimenetlusega, või kohus kohtu tähelepanu enda volituse lõppemisele. Juhul, kui esindusõigus ei olnud kohtu suhtes lõppenud, tuleb advokaadil menetlusdokument ise kliendile edastada ja teavitada viimast vajadusest korraldada enda esindamine või teha menetlustoiming. Sealjuures tuleb advokaadil juhtida kliendi tähelepanu sellele, et kui volitus oli kohtu suhtes veel kehtiv, loetakse menetlusdokument advokaadile kättetoimetamisega ka menetlusosalisele kehtivalt kättetoimetatuks ja see võib kaasa tuua nt kohtu määratud tähtaja kulgemise alguse. Seega juhul, kui kohut ei ole volituse lõppemisest teavitatud, tuleb esindajal igal juhul hoolitseda selle eest, et endine klient saaks menetlusdokumendid õigel ajal kätte ning jõuaks oma õiguste kaitsmiseks teha vajalikud toimingud. Eeltoodu tuleneb nii võlaõigusseaduse § 624 lg-st 1 kui sisuliselt ka TsMS § 225 lg-st 2“. Seega tuvastas Riigikohus tsiviilasja nr 2-19-16650 18.10.2023 lahendis vandeadvokaadi kohustuse rikkumise.
6.25.10.2023 vastas kostja hageja 18.10.2023 e-kirjale ning kinnitas, et kostja on võtnud hageja poolt esitatud kahjunõude menetlusse. Kostja palus nõude käsitlemiseks järgmist teavet ja dokumente: 1) hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendileping ja advokaadibüroo poolt hagejale nimetatud lepingu alusel esitatud arved. Kostja selgitas, et kuna vandeadvokaat tegutses esindajana kohtumenetluses, peab leping olema ka kirjalik. Kostja palus esitada ka arved, et oleks tuvastatavad tehtud toimingud ja töö maht, 2) vandeadvokaadi poolt Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus, 3) hageja poolt ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus, 4) ammendavalt teavet selle kohta, kellele maakohtu 14.09.2021 selgituskiri saadeti/e-toimikus nähtavaks tehti, 5) teavet selle kohta, kas keegi peale vandeadvokaadi sai e-toimikust teate selle kohta, et vandeadvokaat võttis maakohtu kirja vastu. Samuti teavet, kas e-toimik registreeris maakohtu kirja vastuvõtmisel ka menetlustähtaja ning kellele saatis e-toimik meeldetuletusi tähtaja määramise ja saabumise kohta. 22.12.2023 vastas kostja hageja 15.12.2023 e-kirjale ning selgitas, et enne kui kostja saab asuda sisulist seisukohta kujundama, tuleks mõningaid asjaolusid täpsustada. Kostja palus oma e-kirjas muuhulgas täiendavalt selgitada, kas kliendileping hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmiti kirjalikult ja kui sõlmiti, siis millal ning kes (poole esindajad) ja kuidas (kirjalikult, elektrooniliselt) kliendilepingu allkirjastasid. Lisaks palus kostja esitada kõik advokaadibüroo poolt hagejale kliendilepingu alusel esitatud arved.
7.05.01.2024 selgitas hageja kostjale, et fakt on, et kliendisuhe eksisteeris. Nimetatu nähtub nii esitatud vandeadvokaadi poolt 17.10.2024 esitatud kassatsioonkaebusest kui ka volitusest. Kirjaliku kliendilepingu mitteleidmine ei vabasta vandeadvokaati vastutusest.
3
Vandeadvokaat esindas faktiliselt lepingulise esindajana hagejat. Volikirjast on selgelt tuvastatav, et hageja väljastas selle 16.12.2020, s.o 1 päev enne vandeadvokaadi poolt kassatsioonkaebuse Riigikohtule koostamist ja 2 päeva enne selle esitamist. Antud töö eest advokaadibüroo arvet hagejale esitanud ei ole, kuid ka arve mitte esitamine ei vabasta advokaati vastutusest (vastutus lasub ka pro bono töö puhul). Hageja edastas kostjale ka tõendid vandeadvokaadi poolt hageja nimel ainsana 14.09.2021 määruse vastuvõtmise kohta. Viidatud tõenditest nähtub, et kuigi 14.09.2021 kohtunõue tehti nähtavaks etoimikus ka hagejale ja hageja teisele lepingulisele esindajale E N, siis kohtunõue toimetati kätte üksnes vandeadvokaadile. Vandeadvokaat kinnitas kohtunõude kättesaamist e-toimiku kaudu 07.10.2021. Kuivõrd vandeadvokaat kinnitas kohtunõude kättesaamist avalikus e-toimikus 07.10.2021, oli vastusnõude täitmise tähtajaks 28.10.2021. Riigikohus on 18.10.2023 määruses kinnitanud, et kohtud on õigesti tähtaja arvestamisel lähtunud 14.09.2021 määruse kättetoimetamisest vandeadvokaadile.
8.12.02.2024 palus hageja kostjalt vastust, kui kaugel on kostja otsuse tegemisega. Lisaks esitas hageja täiendava kahju tõendamiseks 12.02.2024 menetluskulude kindlaksmääramise määruse, kuna ka see on osa tekkinud kahjust, mille hüvitamist hageja taotleb. 27.02.2024 palus kostja hagejal taaskord selgitada, kas hageja ja advokaadibüroo vahel oli sõlmitud kirjalik kliendileping. Kostja selgitas, et hageja positsioon, mille kohaselt kliendisuhe eksisteeris ja seda kinnitavad muud dokumendid, on arusaadav. Kostja selgitas täiendavalt, et kui kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud, siis piisab, kui hageja kinnitab kirjaliku lepingu puudumist.
9.29.04.2024 edastas kostja vastuse hageja kahjuteatele. Kostja selgitas, et kostja ja advokaadibüroo vahel oli sõlmitud advokaatide kohustusliku kutsekindlustuse kindlustusleping (poliis nr XXX) kindlustusperioodiga 17.09.2021-16.09.2022 ning kindlustussummaga ühe juhtumi ja kogu perioodi kohta 64 000 eurot. Kindlustuslepingule kohaldusid kindlustustingimustena kostja kindlustuse üldtingimused KÜ-18 ja kostja advokaatide kohustusliku kutsekindlustuse tingimused AKT-15.11. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja on kindlustusjuhtumi korral kohustatud kindlustusandjaks. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kokkuvõtvalt oli kostja seisukoht, et hageja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Eelkõige ei ole hageja tõendanud seda, et 1) vandeadvokaat on oma kohustusi rikkunud, 2) hagejale on tekkinud kahju, 3) hageja kahju on põhjuslikus seoses vandeadvokaadi väidetava rikkumisega. Kostja selgitas, et hageja vastustest on ebaselge, kas hageja ja advokaadibüroo vahel oli nõuetekohane ja kehtiv kliendileping sõlmitud ning milline oli lepingu sisu. Seejuures viitas kostja AdvS § 55 lgle 4, mille kohaselt on keelatud suulise kliendilepingu sõlmimine kliendi esindamiseks kohtus. Lisaks viitas kostja, et hageja ei ole edastanud tõendeid, millest nähtuks hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingu sisu, sh advokaadi ülesanded ja advokaaditasuga seotud tingimused. Kostja hinnangul on nimetatut arvestades tõendamata, milliseid konkreetseid kohustusi pidid advokaadibüroo ja vandeadvokaat hagejat esindades täitma. Kostja selgitas, et hageja poolt 16.12.2022 vandeadvokaadile väljastatud volikirjast nähtub, et hageja volitas vandeadvokaati ennast esindama tsiviilasja nr 2-19-16650 kassatsioonimenetluses. Hageja nõude aluseks olev väidetav rikkumine toimus pärast kassatsioonimenetluse lõppu, st olukorras, kus hageja ja advokaadibüroo vaheline kliendisuhe ja sellest tulenevad vandeadvokaadi võimalikud kohustused olid samuti lõppenud. Kostja leidis, et vandeadvokaat ei saanud rikkuda lõppenud lepingust tulenevaid väidetavaid kohustusi.
4
10.Lisaks leidis kostja, et vandeadvokaadi poolset rikkumist ei saa järeldada ka Riigikohtu 18.10.2023 määrusest tsiviilasjas 2-19-16650. Täiendavalt märkis kostja, et viidatud Riigikohtu määrus on tehtud menetluses, milles vandeadvokaat poolena ei osalenud, s.t vandeadvokaadil puudus võimalus omapoolsette selgituste esitamiseks. Kostja leiab, et Riigikohus ei ole määruse tegemisel arvesse võtnud järgmiseid kostja hinnangul olulisi asjaolusid: 1) hagejal oli kogu menetluse ajal ka teine kehtivate volitustega esindaja E N, kes oli teadlik sellest, et vandeadvokaadi volitused lõppevad kassatsioonimenetluse lõppemisega, 2) E-toimikus oli hageja esindajana märgitud ka hageja juhatuse liige S P, kellel oli seetõttu e-toimiku kaudu juurdepääs kõigile kohtu poolt koostatud dokumentidele, 3) maakohtu 14.09.2021 kiri tehti e-toimikus nähtavaks nii S Ple (P) kui ka hagejale. Seega oli hagejal endal võimalik samuti selle kirjaga tutvuda ja tähtaja määramisest teada saada, 4) hageja ei saanud asja uuel läbivaatamisel loota sellele, et vandeadvokaat teeb hageja eest menetlustoiminguid. Hageja ja tema juhatuse liige S P olid teadlikud, et vandeadvokaadi volitused lõppevad kassatsioonimenetluse lõppemisel ning sellele järgnevas menetluses peab vajalike menetlustoimingute tegemise korraldama hageja ise oma teiste esindajate (S P ja E N) kaudu. Kostja osundas, et maakohus tegi hagi läbivaatamata jätmise määruse 10 kuud pärast Riigikohtu otsust, millega saadeti asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kostja hinnangul võib hageja väidetest järeldada, et selle 10 kuu jooksul ei tundud S P ja E N, kes olid mõlemad teadlikud vandeadvokaadi volituste lõppemisest, justkui vähimatki huvi menetluse seisu ja käigu vastu.
11.Lisaks märkis kostja enda seisukohas, et hageja kahjuna ei saa käsitleda tsiviilasjas nr 2-19-16650 R Ki vastu esitatud nõude äralangemist, kuna hagi läbivaatamata jätmine ei mõjutanud selle väidetava nõude kehtivust ega maksma pandavust. Hageja oleks võinud vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 hagi uuesti kohtusse esitada. Kostja rõhutas, et kahju, mille hüvitamist saaks hageja kostjalt teoreetiliselt nõuda, ei saa olla suurem kui advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussumma, s.o 64 000 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost vandeadvokaadi rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja selgitas, et juhul, kui käsitleda väidetava kahjuliku tagajärjena hageja poolt R Ki vastu esitatud nõude kaotamist (kostja hinnangul ei ole sellist tagajärge saabunud), peaks hageja põhjusliku seose olemasolu põhjendamiseks esile tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtub, et 1) hagejal oli R Ki vastu kehtiv ja põhjendatud nõue, 2) kui vandeadvokaat oleks maakohtu poolt määratud tähtajast hagejale teatanud, siis oleks hageja teinud vajaliku menetlustoimingu ja 3) kohtud ei oleks hagi läbi vaatamata jätnud, 4) menetluse jätkumisele oleksid kohtud hageja poolt R Ki vastu esitatud hagi rahuldanud ning 5) R K oleks hagi rahuldava kohtuotsuse täitnud. Kostja rõhutas, et hageja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtub samas, et põhjuslik seos hageja väidetava kahju ja vandeadvokaadi väidetava rikkumise vahel puudub. Eelkõige seetõttu, et maakohtu 14.04.2022 määruse kohaselt jäeti hageja hagi läbivaatamata, kuna hageja ei olnud 27.10.2019 R Ki vastu esitatud hagis esile toonud hagi rahuldamist võimaldavaid asjaolusid. Kostja rõhutas, et hageja poolt 27.10.2019 maakohtule esitatud hagi ei koostanud vandeadvokaat, mistõttu ei saa vandeadvokaat vastutada ka selle hagi puuduste ja nendest puudustest tingitud võimalike negatiivsete tagajärgede eest.
12.Hageja leiab, et ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole selge, kas hageja ja advokaadibüroo vahel oli nõuetekohane ja kehtiv kliendileping. Arusaamatu on, et kuidas mõjutab hageja nõude olemasolu asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostjale lisaks volikirjale kirjalikku kliendilepingut. Isegi kui pooltel ei ole vastavalt AdvS § 55 lg 4 nõuetele vastavat kliendilepingut, ei ole hageja ja advokaadibüroo vaheline
5
käsundusleping tühine. Hageja poolt vandeadvokaadile väljastatud volikiri on käsitletav kliendilepinguna ning käsundusleping on kehtiv. Asjakohatu on kostja väide, et vandeadvokaat ei saanud rikkuda lõppenust lepingust tulenevaid väidetavaid kohustusi. Kostja on vastuoluliselt selgitanud, et hageja ja advokaadibüroo vahel ei olnud kehtivat kliendilepingut, samas asunud väitma, et kliendisuhe oli vandeadvokaadi rikkumise hetkeks lõppenud. Volikirjast nähtub selgelt vandeadvokaadi töö sisu ja ulatus. Vandeadvokaat on ka ise selgitanud, et advokaadibüroo ja hageja vaheline kliendisuhe ei lõppenud esindamisega Riigikohtus, lõppes vaid vandeadvokaadile antud volitus.
13.Vandeadvokaat on rikkunud enda kohustusi, jättes kohtule teavitamata, et tema volitused seoses kohtumenetluse esitamisega olid piiratud vaid esindamisega Riigikohtus ning jätkates hageja nimel kohtumenetluse dokumentide vastuvõtmist, teavitamata sellest ja kohtumäärusest tulenevatest tähtaegadest hagejat. Vandeadvokaadi rikkumine viis hagejale kahju tekkimisena- 14.09.2021 määruse võttis vastu vandeadvokaat ning vandeadvokaadi poolt määruse vastuvõtmisest alates hakkas kulgema kohtu määratud tähtaeg. Samas ei täitnud vandeadvokaat kohtu korraldust tähtaegselt ega teavitanud hagejat tähtajast, jättis maakohus tsiviilasjas nr 2-19-16650 hageja hagi tähtaja möödumisel läbi vaatamata. Vandeadvokaadi rikkumist ei mõjuta asjaolu, et vandeadvokaadi volitused olid rikkumise hetkeks lõppenud. Vandeadvokaadi volitused kehtivad kohtu suhtes seni kuni pole teatatud volituste lõppemisest. Vandeadvokaat rikkus enda kohustusi jättes tarvitusele võtmata vajalikud meetmed kahju ärahoidmiseks. Vandeadvokaat ei hoolitsenud selle eest, et hageja saaks Harju Maakohtu 14.09.2021 selgituskirja õigel ajal kätte ning jõuaks oma õiguste kaitsmiseks esitada vajaliku hagiavalduse tervikteksti. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisest tekkinud kahju eest vastutab vandeadvokaat. Lisaks ei ole hagejal kohustust ise otsida e-toimikust dokumente, kuna hageja võib põhjendatult eeldada, et kui hageja on palganud enda esindamiseks lepingulise esindaja, siis e-toimikust dokumentide vastuvõtmisega ja hagejale edastamisega tegeleb lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja E N kontrollis pärast Riigikohtu 22.06.2021 otsust perioodiliselt tsiviilasjas nr 2-19-16650 seisu etoimiku kaudu. E Nile oli e-toimikule juurdepääs piiratud, siis ei nähtunud e-toimikus hageja lepingulisele esindajale mistahes tehtud täiendavaid menetlustoiminguid. E Nile ei olnud mh nähtav, kes on asja uuesti läbivaatav kohtunik tsiviilasjas nr 2-19-16650.
14.Hagejale on tekkinud vandeadvokaadi tegevuse tõttu järgmine kahju: 1) hagi läbivaatamata jätmisest tulenev kahju ehk kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses. Hageja nõudis R Kilt põhivõlga 49 899,68 eurot, tsiviilasja nr 2-18-5940 menetlusega seotud kahju 3015 eurot, viivist 49 899,68 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Lisaks palus hageja mõista R Kilt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest; 2) hagejalt tsiviilasjas nr 2-19-16650 välja mõistetud menetluskulud summas 3675 eurot. Seega on hagejale tekkinud kahju kokku summas 106 529,36 eurot. Vandeadvokaadile pidi olema ettenähtav, et juhul, kui vandeadvokaat ei teavita hagejat tähtaja saabumisest, mistõttu ei saa hageja oma õigusi kaitsta, siis jätab maakohus hagi läbi vaatamata ning hagejale tekib pöördumatu kahju. Kohustusliku advokaadi vastutuse kindlustuslepingu eesmärgiks on tagada advokaadibüroo klientidele kindlus, et advokaadi rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitab kliendile kindlustusandja. Kostja on vastuses selgitanud, et kahju, mille hüvitamist saaks hageja kostjalt teoreetiliselt nõuda, ei saa olla suurem kui advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussumma, s.o 64 000 eurot. Lähtudes nimetatust, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 64 000 eurot.
15.Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses vandeadvokaadi rikkumisega. Juhul kui vandeadvokaat oleks täitnud oma teavitamiskohustust, st teatanud kohtule volituste 6
lõppemisest pärast Riigikohtu menetluse lõppemist või teavitanud hagejat dokumendi vastuvõtmisest, ei oleks tähtaeg hakanud kulgema vandeadvokaadile kohtu 14.09.2021 selgituskirja kättetoimetamisest. Hagejal oleks olnud võimalik sellisel juhul korraldada hagiavalduse terviktesti esitamine kohtule, millisel juhul ei oleks jäänud hagiavaldus läbi vaatamata, kuna hageja oleks saanud järgida Riigikohtu 22.06.2021 juhiseid nõude tõendamiseks.
16.Kostja on käitunud hageja kahjuteate käsitlemisel vastuoluliselt. Kostja teavitas 25.10.2023 hagejat, et käsitleb hageja kahjujuhtumit, kuid vaikis seejärel sisuliselt 6 kuud. Kostja ei andnud hagejale mistahes suunised, kuid vaidles hageja kahjuteatisele 29.04.2024 vastuses täies ulatuses vastu. Tegemist ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas oleva käitumisega. Olukorras, kus kostja ei ole andnud hagejale mistahes suuniseid või viidanud võimalikele kahju vähendamise võimalustele (sh jättes arvestamata, et kostja oli kohustatud tasuma kahju vähendamisega seotud kulud) kahjuteatise menetlemise käigus, ei ole õigustatud kostja tuginemine vastuväidetele alles 19.04.2024 vastuses.
17.Kostja oleks pidanud tegema otsuse hageja kahjuteate kohta ühe kuu jooksul pärast kahjuteate saamist, s.t kahjuteate aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Riigikohus tegi tsiviilasjas nr 2-19-16650 hagi läbi vaatamata jätmise osas määruse 18.10.2023. Hilisemalt sellest kuupäevast alates ühe kuu jooksul oleks pidanud kostja tasuma hagejale kahjuhüvitise. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist hagi esitamise seisuga (02.01.2025) 8821,35 eurot. Hageja nõuab lisaks edasiulatuvat viivist alates 03.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
18.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
19.Kostja leiab, et hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses kirjeldatud nõudeid, kuna 1) kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, 2) hagejale ei ole kahju tekkinud, 3) hageja väidetava kahju ja R Me (M) väidetava rikkumise vahel puudub põhjuslik seos, 4) hagejale tekkis kahju hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu ning 5) hagejal ei ole kostja vastu viivisenõuet. Hagejal saab Advokaadibüroo M- OÜ vastu kahju hüvitamise nõue olla ainult juhul, kui hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ on sõlminud lepingu ja Advokaadibüroo M- OÜ on rikkunud sellest lepingust tulenevat kohustust. Seega peab hageja tõendama, et 1) lepingu sõlmimise hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ vahel, 2) selle lepingu sisu, sh nende kohustuste sisaldumise lepingus, mille rikkumist hageja hagis Advokaadibüroo M- OÜ ette heidab ja 3) lepingust tulenevate kohustuste rikkumise Advokaadibüroo M- OÜ poolt. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud.
20.Esiteks- Advokaadibüroo M- OÜ saanuks hagejaga kliendilepingu sõlmida oma esindusõiguslike juhatuse liikmete kaudu. R M ei ole kunagi olnud Advokaadibüroo MOÜ juhatuse liige. Väidetava kliendilepingu sõlmimise ajal (16.12.2020) oli Advokaadibüroo M- OÜ ainus juhatuse liige U T. Hageja ei ole seega tõendanud kehtiva kliendilepingu sõlmimist hageja ja Advokaadibüroo M OÜ-ga. Teiseks- hageja poolt 16.12.2020 R Mele antud volikiri ei ole käsitletav hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ vahel sõlmitud kliendilepinguna. Volitus on ühepoolne tehing (TsÜS § 67 lg 2 teine lause). Volitusest endast ei tulene esindajale kohustusi. Antud juhul on volituse allkirjastanud ainult hageja juhatuse liige S P. Advokaadibüroo M- OÜ ei ole volikirja allkirjastanud. Kolmandaks- AdvS § 55 lg 4 kohaselt peab kohtus esindamiseks sõlmitud kliendileping olema kirjalik. Hageja ei ole kirjalikku kliendilepingut kohtule esitanud. Hageja poolt seni 7
avaldatust võib järeldada, et kirjalikku kliendilepingut ei ole ka sõlmitud. Isegi juhul, kui nõustuda hagejaga selles, et kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa kliendilepingu tühisust, ei vabasta kirjaliku kliendilepingu puudumine hagejat lepingu sõlmimise fakti ja sisu tõendamise kohustusest. Eeltoodust nähtub, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada kliendilepingu sõlmimise hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ vahel. Seega on kliendilepingu sõlmimine tõendamata.
21.Kostja rõhutab täiendavalt, et isegi juhul, kui hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ oleks sõlmitud kehtiv kliendileping (millega kostja ei nõustu), oleks see leping hiljemalt 22.01.2021 lõppenud. Hageja poolt 16.12.2022 R Mele väljastatud volikirja kohaselt volitas hageja R Mt ennast esindama ainult tsiviilasja nr 2-19-16650 kassatsioonimenetluses. Tsiviilasja nr 2-19-16650 kassatsioonimenetlus lõppes 22.06.2021, kui Riigikohus tegi hageja kassatsioonkaebust rahuldava otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtusse. Hagi aluseks olevad R Me väidetavad rikkumised toimusid pärast kassatsioonimenetluse lõppu, st olukorras, kus hageja ja Advokaadibüroo M- vaheline väidetav kliendisuhe ja sellest tulenevad R Me võimalikud kohustused olid samuti lõppenud. Hageja nõude aluseks ei saa olla lõppenud kohustuste rikkumine. Primaarse vastuväitena tugineb kostja sellele, et kehtiv kliendileping puudub. Alternatiivselt, st juhuks, kui kohus kehtiva kliendilepingu olemasolu siiski tuvastab, tugineb kostja sellele, et kliendileping oli väidetavate rikkumiste toimumise ajaks lõppenud. Kliendilepingu sõlmimist ei tõenda ega saagi tõendada R Me väidetav kinnitus. Kostja selgitab, et hageja poolt kohtule esitatud kinnitust ei ole ilmselgelt koostanud R M ise. Lisaks ei ole R Mel kunagi olnud Advokaadibüroo M- OÜ esindamise õigust, mistõttu ei saa R M anda Advokaadibüroo M OÜ eest kinnitusi väidetava kliendilepingu sõlmimise asjaolude ja sisu kohta. 11.06.2024 seisuga ei saanud R M selliseid kinnitusi anda ka enda eest, kuna 06.04.2023 kuulutati välja R Me pankrot. Pankroti väljakuulutamisega kaotas R M õiguse teha tema kohustusi mõjutavaid (sh suurendavaid) tehinguid ja tahteavaldusi (PankrS § 35 lg 1 p-id 2 ja p 3). Seda arvestades puuduksid R Me väidetaval kinnitusel õiguslikud tagajärjed ka juhul, kui see kinnitus oleks tema koostatud. Juhul, kui eeldada R Me kinnituses sisalduvate väidete õigsust, siis on R M väidetavaid kohustusi rikkunud tahtlikult. Kohustuste tahtlik rikkumine ei ole eritingimuste punktidest 6.1., 6.2., 6.7.5. ja 8.5. tulenevalt kindlustusjuhtum. Kostjale jääb arusaamatuks R Me väidetaval kinnitusel rajanev hageja väide, mille kohaselt lõppes Riigikohtus esindamisega R Mele antud volitus, aga mitte kliendisuhe hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ vahel. Hageja enda väidete koheselt oligi volikirja näol tegemist kliendilepinguga. Seega hageja enda väidetest lähtudes lõppes koos volitusega ka kliendileping.
22.Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks hageja ja Advokaadibüroo M OÜ vahel väidetavalt sõlmitud kliendilepingu sisu, sh õigusteenust osutava advokaadi konkreetsed ülesanded ja kohustused. Kostja selgitab, et hageja poolt R Mele antud volitus Advokaadibüroo M- OÜ ja R Me kohustusi ei tõenda, kuna volituse näol on tegemist ühepoolse tehinguga, millest ei tulene advokaadibüroole ja advokaadile mitte ühtegi kohustust. R Me võimalikud kohustused hageja ees piirdusid tegelikult üksnes kassatsioonkaebuse allkirjastamisega. On ilmne, et kassatsioonkaebuse on tegelikult koostanud hageja esindaja jurist E N. Kostja osundab, et kassatsioonkaebust ei ole vormistatud ka Advokaadibüroo M- OÜ blanketile, kassatsioonkaebuse on Riigikohtule esitatud tähtsaadetisega ja kassatsioonikautsjoni tasus hageja eest hageja esindaja jurist E Ni tegevuskohaks olev äriühing XXX OÜ. Advokaadibüroo M- OÜ ei ole 8
kassatsioonkaebuse koostamise ja hageja Riigikohtus esindamise eest hagejale arveid esitanud ja hageja ei ole selliste teenuste eest advokaadibüroole ka mitte midagi maksnud. Eeltoodust nähtub, et R Me väidetavad ülesanded piirdusid kassatsioonkaebuse allkirjastamisega ning hageja sisulist esindamist kohtumenetluses jätkas jurist E N. Neid asjaolusid arvestades ei saa hageja R Mele ette heita hagiavalduses nimetatud rikkumisi. Olukorras, kus hagejal oli maakohtus asja uuel läbivaatamisel 2 kehtiva esindusõigusega esindajat (S P ja E N), kellest vähemalt üks (S P) omas e-toimiku kaudu juurdepääsu tsiviilasja materjalidele ning sai teateid e-toimikus hagejale nähtavaks tehtud dokumentide, sealhulgas ka maakohtu 14.09.2021 kirja kohta, ei saanud hageja eeldada ega nõuda, et asja uue läbivaatamisega seonduva menetlusteabe edastamist korraldab lõppenud volitustega R M. Hageja ei ole mh R Me süüd tõendanud. Eelnevale tuginedes on kostja seisukohal, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Seega on täitmata hageja poolt kostja vastu esitatud nõude rahuldamise peamine eeldus.
23.Kostja leiab, et hagejale ei ole hageja poolt väidetud kahju tekkinud. Esiteks- hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal oli ka tegelikult R Ki vastu kehtiv ja maksma pandav nõue summas 102 854,36 euro. Teiseks- hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et R K on maksevõimeline, st R Kil on piisavalt vara hageja väidetava nõude rahuldamiseks. Kolmandaks- hagi läbi vaatamata jätmine ei mõjutanud hageja väidetava nõude kehtivust ega maksma pandavust. Hageja vara ei ole hagi läbivaatamata jätmise tõttu R Ki vastu suunatud nõude väärtuse võrra vähenenud. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, miks hageja käsitleb tsiviilasjas nr 219-16650 hagejalt välja mõistetud menetluskulusid hagejale tekkinud kahjuna. Olukorras, kus puuduvad tõendid, millest nähtuks, et hagejal oli ka tegelikult R Ki vastu kehtiv, perspektiivne ja maksmapandav nõue, ei ole hagejalt välja mõistetud menetluskulude näol tegemist hageja kahjuga. Hageja oleks pidanud R Ki menetluskulud hüvitama ka siis, kui menetlus oleks jätkunud. Hageja tegeliku kohustuse täitmise kulu ei ole hageja kahju. Hageja enda väidetest lähtudes on lepinguks hageja poolt R Mele antud volikiri hageja esindamiseks Riigikohtu menetluses. Seda arvestades ei olnud R Mel mitte mingisugust põhjust ette näha seda, et ta peab juhul, kui asi saadetakse maakohtusse tagasi, maakohtus mingisuguseid toiminguid tegema või kohustusi täitma. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, miks hageja leiab, et hageja väidetav kahju on hõlmatud R Me poolt väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga.
24.Lisaks puudub põhjuslik seos. Hageja väidetav kahju oleks R Me väidetava rikkumisega põhjuslikus seoses üksnes juhul, kui teavitamiskohustuse R Me poolse täitmise korral ei oleks väidetav kahjulik tagajärg saabunud. R Me tegevusetusel hageja poolt R Ki vastu esitatud nõudele ei olnud mitte mingisugust mõju, kuna see nõue oleks igal juhul rahuldamata jäänud. Hageja juhatuse liikmele S Ple oli edastatud teave nii tsiviilasjas nr 219-16650 13.09.2021 toimunud istungi kui ka maakohtu 14.09.2021 kirja kohta. Seega oli hageja teadlik, et maakohus on alustanud asja uut läbi vaatamist ja nõuab hagejalt hagiavalduse tervikteksti esitamist. Samal ajal oli hagejale teada ka see, et R Me volitused on lõppenud ja R Mel puudub seetõttu nii õigus kui ka kohustus hageja eest maakohtu poolt soovitud menetlustoiminguid teha. Sellele vaatamata jättis hageja maakohtus saabunud teabele reageerimata ja hagiavalduse tervikteksti esitamata. Seega on hageja väidetav kahju tekkinud hageja enda tegevusetuse tagajärjel. E Nil pidi igal juhul hiljemalt 2022. aasta veebruarismärtsis tekkima kohustus pöörduda kohtule poole ja uurida menetluse seisu ja arutada hagejaga menetluse kiirendamise taotluse esitamise küsimust. E N jättis need kohustused täitmata. Seda arvestades on hageja väidetav kahju põhjuslikus seoses E Ni tegevusetusega. Hagejal puudus asja uuel läbivaatamisel mistahes alus
9
eeldada, et e-toimikust võtab dokumente vastu ja edastab hagejale R M. Tähtaegade arvutamine ei nõua mistahes erioskusi. Samuti oli hagejal võimalik selgituste saamiseks pöörduda oma lepingulise esindaja jurist E Ni poole. Eelnevale tuginedes on kostja seisukohal, et hageja väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses R Me väidetavate rikkumistega.
25.Hageja väidetava kahju põhjuseks on hageja juhatuse liikme S P ja lepingulise esindaja E Ni tegevusetus. Kui maakohus leiab, et need asjaolud ei välista põhjuslikku seost R Me väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel, siis palub kostja kohtul nende samade asjaolude alusel tuvastada, et hageja väidetava kahju põhjuseks on hagejast endast tulenevad asjaolud ja riskid. Hageja ei ole kohtuväliselt kostja vastu nõuetekohast kahju hüvitamise nõuet esitanud. Hageja on küll kostjale teatanud võimalikust kahju tekkimisest ning nõudnud üldsõnaliselt väidetava kahju hüvitamist, kuid hageja ei ole avaldanud väidetav kahju konkreetset koosseisu ega nimetanud kahju suurust. Väidetava kahju ja oma arvatava nõude suuruse avaldas hageja esmakordselt alles hagiavalduses. Seda arvestades saab hageja VÕS § 113 lg 2 tulenevalt kostjalt viivist nõuda alates hagi esitamisest 30.12.2024. Kostja palub hagi osalise või täieliku rahuldamise korral kohtuotsuses märkida, et hageja viivisenõue kokku ei ole suurem kui kohtuotsusega rahuldatud põhinõude summa. Hagi läbivaatamata jätmine ei tekitanud hagejale mitte mingisugust kahju, kuna hagi läbivaatamata jätmise tõttu hageja vara ei vähenenud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
28.TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
29.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest ja kohus saab need TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel lugeda tuvastatuks: 1) Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-16650 oli hageja OÜ Realsten hagi R Ki vastu 102 854,36 euro ja viivise saamiseks; 2) hagejat esindas tsiviilasjas nr 2-19-16650 maa- ja ringkonnakohtus lepinguline esindaja E N ja Riigikohtus vandeadvokaat R M; 3) Riigikohus tühistas tsiviilasjas nr 2-19-16650 alama astme kohtute lahendid ja saatis asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule; 4) Harju Maakohus määras 13.09.2021 selgituskirjas hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti koos lisadega esitamiseks (õige kuupäev 13.09.2021, mitte poolte viidatud 14.09.2021, dtl 23); 5) Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskirja võttis e-toimikus hageja nimel vastu vandeadvokaat R M; 6) vandeadvokaat R M ei teavitanud hagejat 13.09.2021 selgituskirja vastu võtmisest ja kohtu märgitud tähtaegade määramisest; 7) hageja ei täitnud Harju
10
Maakohtu 13.09.2021 selgituskirjas märgitud kohtunõudeid; 8) Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-19-16650 14.04.2022 määrusega hageja hagi läbi vaatamata; 9) Harju Maakohtu 14.04.2022 määrus jõustus Riigikohtu määrusega 18.10.2023; 10) vandeadvokaat R Mel oli Salva Kindlustuse AS-iga sõlmitud advokaatide kohustusliku kutsekindlustuse kindlustusleping (poliis nr xxx); 11) 11.03.2023 ja 12.02.2024 esitas hageja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik kostjale kahjuteatise vandeadvokaadi tegevusest tingitud kahjuga; 12) 29.04.2024 edastas kostja vastuse hageja kahjuteatele, hageja nõuet ei tunnistanud ning vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu.
30.Kohus leiab, et poolte vahel on vaidlus, kas vandeadvokaat R Me ja hageja vahel oli sõlmitud õigusabiteenuse leping ja mis on selle sisu, kas lepingu olemasolu korral on vandeadvokaat R M lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kas kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju, kas kahju oli ettenähtav ja hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kas kohustuste rikkumine ja kahju on põhjuslikus seoses, kas toimunud on kindlustusjuhtum ning kas ja millises ajast alates tuleb kostjal tasuda viivist.
31.Hageja kui kahjustatud isik on esitanud kostja kui kindlustusandja vastu kahju hüvitamise nõude kindlustusvõtja vandeadvokaat R Me tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja nõude aluseks kindlustusandja vastu on võlaõigusseaduse (VÕS) § 521 lg 1, mille kohaselt võib kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis.
32.Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS 521 lg 1 alusel tekib kahjustatud isikul sättes ettenähtud seadusest tuleneva kohustusega ühinemise tõttu kahju hüvitamise nõue kindlustusandja vastu juhul, kui kahjustatud isikul eksisteerib kahju hüvitamise nõue kindlustusvõtja vastu. VÕS § 521 lg-s 1 ettenähtud otsenõude puhul ei ole tegemist iseseisva nõude tekkimise alusega, vaid selle nõude tekkimine eeldab kahju hüvitamise nõude olemasolu kahjustatud isiku ja kindlustusvõtja vahelises suhtes. Nõue kindlustusandja vastu on kindlustusvõtja vastu eksisteeriva nõudega aktsessoorne, st kehtib ainult juhul ja ulatuses, milles kahjustatud isik saab nõuda kahju hüvitamist kindlustusvõtjalt (Juuraveeb.ee, võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, VÕS § 521 kommentaarid, p 3.1.2.).
33.Kohus leiab, et selleks, et hinnata, kas kostja kindlustusandjana vastutab hageja poolt esitatud nõude täitmise eest, tuleb esmalt hinnata, kas hagejal on nõue kindlustusvõtja vandeadvokaat R Me vastu. Arvestades, et hagejal on kahju hüvitamise nõue, tuleneb kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg-st 1. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
34.Advokaadi vastu käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb hinnata, kas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457, p 13): − käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja VÕS § 115 lg 1); − ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav; − käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); 11
− kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Lepingu olemasolu
35.Tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul kohtu ette toodud asjaoludel põhinevalt esmalt kontrollida, kas vandeadvokaadi R Me ja hageja vahel oli sõlmitud käsundusleping õigusabiteenuse osutamiseks.
36.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. AdvS § 55 lg 4 kohaselt peab advokaat suulise lepingu sõlmimisest teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimiseks kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.
37.VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
38.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 punktis 40 selgitanud järgmist: „Kolleegium selgitab, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Sellisel juhul ei ole advokaadibüroos töötav advokaat, keda advokaadibüroo pidaja kasutab kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks, ise lepingulises suhtes advokaadibüroo kliendiga. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt loetakse eelnimetatud lepinguliste suhete korral advokaadi tegevus õigusteenuse osutamisel advokaadibüroo pidaja tegevuseks. Samas sätestab AdvS § 47 esimene lause, et advokaadibüroo pidaja ja advokaat vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest solidaarselt. AdvS § 47 mõtteks on kolleegiumi arvates sätestada advokaadi vastutuse erialus, mis paneb õigusteenuse osutamise lepingu täitmisel advokaadi vastutama selle lepingu täitmise eest VÕS § 115 lg 1 alusel advokaadibüroo kui õigusteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. /.../ Eeltoodust tulenevalt loeb seadus advokaadi tegevuse advokaadibüroo tegevuseks ning juhul, kui advokaadibüroo pidaja vastutab kliendile õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest, vastutab temaga solidaarselt (AdvS §st 47 tulenevalt) ka advokaat, kelle tegevus tõi TsÜS § 132 lg 1 järgi kaasa advokaadibüroo vastutuse.“
39.Pooltel puudub vaidlus, et vandeadvokaat R M töötas Advokaadibüroos M- OÜ-s ning vandeadvokaat esindas hagejat tsiviilasjas nr 2-19-16650 Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamisel. AdvS § 55 lg 4 keelab kliendi kohtus esindamiseks kliendilepingu suulise sõlmimise ning näeb ette kohustusliku vormi kohtus esindamiseks õigusabilepingu sõlmimiseks, kuid hageja ei ole tõendanud, et hagejal oli kliendina vastavalt AdvS § 55 lgle 4 sõlmitud advokaadibüroo pidajaga M- kirjalik kliendileping. Hageja on hagiavalduses avaldanud, et hageja ei leidnud kirjalikku kliendilepingut (dtl 4, p 15). Seega loeb kohus
12
tuvastatuks, et hageja ja advokaadibüroo vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku kliendilepingut vastavalt AdvS § 55 lg-le 4.
40.Kliendilepingu kirjalikus vormis sõlmimise esmaseks eesmärgiks on kliendi ja advokaadi kaitse juhtumite korral, kui kliendi esindamisega seoses tekib küsimus advokaadi vastutusest või distsiplinaarvastusest, kuid selle eesmärgiks ei ole kaasa tuua kliendilepingu tühisust (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-1913771, p 11). Tallinna Ringkonnakohus on 17.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-101527 punktis 13.3. leidnud järgmist: „TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb AdvS § 55 lg 4 eesmärgist teisiti. Riigikohus on sedastanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (19. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13 teine lõik). Puudub mõistlik põhjus hinnata advokaadibüroo kliendi kasuks tehtud kliendilepingu muudatuse vorminõude eesmärki teisiti. AdvS § 55 lg 4 eesmärk on tagada selgus advokaadibüroo kliendisuhetes, mitte aga mõjutada advokaadi ja kliendi vaheliste kokkulepete kehtivust. Järelikult ei ole eespool p-s 10 tuvastatud kokkulepe TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine.“
41.Kohus leiab, et kuigi käesoleval juhul ei ole tõendatud hageja ja advokaadibüroo vahel kirjaliku kliendilepingu sõlmimine, ei tähenda, et poolte vahel puudus kliendileping. Hageja ja advokaadibüroo kliendilepingu olemasolu saab tõendada ka muude tõenditega kui kirjalik kliendileping. Pooltel ei ole vaidlust, et vandeadvokaat R M esindas hagejat Riigikohtus tsiviilasjas nr 2-19-16650. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on väljastanud 16.12.2020 volikirja (dtl 85). Kohtu hinnangul ei asenda volikiri kirjalikku kliendilepingut, kuivõrd see on tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 mõttes ühepoolselt, kuid tõendab siiski poolte vahel lepingu sõlmimist ja vandeadvokaadi kohtus esindamise õigust. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kliendileping ning see ei ole tühine. AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud vorminõude eesmärk ei ole lugeda advokaadibüroo ja kliendi vaheline kokkulepe tühiseks selle vorminõude täitmata jätmise tõttu.
42.Volikirja alusel on võimalik muuhulgas tuvastada, mis oli kliendilepingu esemeks oleva töö sisu ja maht. Volikirja kohaselt volitas hageja vandeadvokaati esindama hagejat Riigikohtus seoses hageja kassatsioonkaebusega Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2020 kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-19-16650, koos kõigi õigustega, mis on seadus ette näinud kassaatorile, sealhulgas õigusega kassatsioonkaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul piirdus vandeadvokaadile antud volitus hageja esindamisega Riigikohtus. Pärast Riigikohtu menetlust ei olnud volikirja kohaselt vandeadvokaadil õigust hagejat kohtumenetluses esindada. Samas omab käesoleval juhul volikirjas märgitud vandeadvokaadi ülesannete maht tähendust eelkõige vandeadvokaadi ja hageja sisesuhtes, mitte nn välise volituse korral. Vaidlust pole, et vandeadvokaat esindas hagejat Riigikohtus ning ei teatanud pärast Riigikohtu menetlust maakohtule enda volituste lõppemisest. Sellises olukorras kohaldub TsÜS § 127 lg 1, mille kohaselt kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tegemist on nn välise volitusega ning sellel on praktiline tähendus juhul, kui esindajale antud volitus lõpeb sisesuhte lõppemise tõttu (TsÜS § 125 lg 2 p 8). TsÜS § 127 lg 1 kohaselt loetakse volitus 13
hoolimata selle lõppemisest kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni esindatav ei ole volitust kolmandale isikule või avalikkusele tehtud tahteavaldusega tagasi võtnud või kuni esindatav ei ole volituse lõppemisest kolmandale isikule või avalikkusele teatanud (Juuraveeb.ee, tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, § 127 kommentaarid, p 3.1.).
43.Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd vandeadvokaat esindas hagejat kohtumenetluses, ei lõppenud TsÜS § 127 lg 1 kohaselt kohtu suhtes vandeadvokaadi volitus seni kuni kohtule ei teatatud vandeadvokaadi volituste lõppemisest. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegium 09.06.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09 punktis 17: „Seega juhul, kui kohtumenetluses lepingulise esindaja volituse aluseks olev leping lõppeb, kehtib lepingulise esindaja volitus kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Pärast seda, kui menetlusosaline või esindaja on kohtule volituse lõppemisest teatanud, osaleb menetlusosaline menetluses isiklikult.“ Kohus viitab, et sama põhimõte on sätestatud tsiviilkohtumenetlusega seotud protsessivolituse jaoks TsMS § 225 lg-s 1, mille kohaselt kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. TsMS § 225 lg 4 sätestab, et esindatav võib esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud.
44.Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-16650 nähtub, et volikiri, mille kohaselt volitati vandeadvokaati hagejat esindama ainult Riigikohtu menetluses, esitati tsiviilasjas esmakordselt alles määruskaebemenetluses (dtl 37, p 29). See tähendab, et kuni selle ajani olid vandeadvokaadi volitused maakohtus kehtivad ning tal oli õigus võtta hageja nimel vastu menetlusdokumente, mh maakohtu 13.09.2021 selgituskiri. Vandeadvokaati tuleb käsitleda hageja lepingulise esindajana maakohtus pärast Riigikohtus toimunud menetlust tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Lepingu rikkumine
45.Hageja leiab, et vandeadvokaat rikkus enda kohustusi, kui ta ei teavitanud hagejat tsiviilasjas nr 2-19-16650 Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskirjast ja kohustusest esitada kohtule hagiavalduse terviktekst. Kostja vastuväite kohaselt piirdusid vandeadvokaadi kohustused Riigikohtus esindusõiguse teostamisega ning edasi kandis hageja ise riisikot menetlusdokumentide kättesaamise ja neile tähtaegselt vastamise eest. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt ei rikkunud vandeadvokaat lepingust tulenevat kohustust Harju Maakohtus tsiviilasja uuel läbivaatamisel.
46.Kohus leiab, et järgnevalt tuleb anda hinnang sellele, kas vandeadvokaat on antud juhul rikkunud õigusteenuse osutamisel AdvS § 44 lg 1 p 2, VÕS § 620 lg 1 ja 2 ning VÕS § 624 lg 1 hoolsus- ja teabekohustust.
47.VÕS § 76 lg-st 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. AdvS § 44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. AdvS § 40 lg 2 kohaselt peab õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid.
48.VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja 14
peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.
49.Kohus tuvastas eelnevalt, et kuigi hageja väljastatud volikirja alusel ei olnud vandeadvokaadil volitusi hageja esindamiseks maakohtus ning need olid lõppenud Riigikohtu menetlusega, kehtisid vandeadvokaadi volitused TsMS § 225 lg 1 ja TsÜS § 127 lg 1 alusel maakohtu suhtes edasi ka pärast Riigikohtu menetlust. Kohtu suhtes vandeadvokaadi volituste edasikehtivuse tõttu oli vandeadvokaadil õigus teha menetlustoiminguid hageja eest, mh võtta vastu menetlusdokumente. Samas kehtis talle samal ajal AdvS § 44 lg 1 p-is 2, VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS § 624 lg-s 1 sätestatud hoolsus- ja teabekohustus.
50.Vandeadvokaat oli kohustatud hagejat teavitama õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Käesoleval juhul oli vandeadvokaat kohustatud informeerima hagejat sellest, et talle on kätte toimetatud Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskiri, avaldama hagejale selgituskirja sisu ning teavitama, et hagejale on määratud kohustus esitada hagi terviktekst vastavaks kuupäevaks. Vandeadvokaat oleks pidanud hagejat informeerima mh sellest, et tema poolt selgituskirja vastu võtmisega hakkas kulgema hagejale määratud tähtaeg. Vaidlust ei ole selles, et ta seda ei teinud, mistõttu jättis Harju Maakohus 14.04.2022 määrusega hagi läbi vaatamata. Sellega jättis vandeadvokaat täitmata ettenähtud teabekohustuse. Kohus leiab, et teabekohustuse täitmata jätmise tõttu ei ilmutanud vandeadvokaat enda tegevuses vajalikku hoolsust, mis oleks ära hoidnud hagejale negatiivse tagajärje saabumise, s.o hagi läbivaatamata jätmise. Õigusteenust osutava vandeadvokaadi esmane kohustus on kliendi huvide eest seismine. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuivõrd pooltel ei ole kirjalikku kliendilepingut, ei ole võimalik hinnata, kas vandeadvokaat on enda kohustusi rikkunud. Kohus märgib, et vandeadvokaadi hoolsus- ja teavituskohustus tuleneb seadusest ning kehtib sõltumata sellest, kas need on sätestatud kirjalikus kliendilepingus või mitte.
51.Kohus leiab, et vandeadvokaat rikkus enda hoolsus- ja teabekohustust mh sellega, et ta ei teavitanud maakohut õigeaegselt enda volituste lõppemisest. Vandeadvokaat oleks pidanud kohut volituste lõppemisest teavitama pärast Riigikohtu menetluse lõppemist tsiviilasja nr 2-19-16650 maakohtusse tagasi saatmisel. Riigikohtu saatis tsiviilasja nr 219-16650 maakohtusse uueks läbivaatamiseks tagasi 22.06.2021 määrusega (dtl 14). Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrusest tsiviilasjas 2-19-16650 nähtub, et volikiri, mille kohaselt volitati vandeadvokaati hagejat esindama ainult Riigikohtu menetluses, esitati tsiviilasjas esmakordselt alles määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei saanud olla teadlik vandeadvokaat R Me esindusõigusega seotud piirangutest ning võis lähtuda eeldusest, et hageja lepinguliseks esindajaks on jätkuvalt vandeadvokaat R M. Seega oleks maakohus õigeaegse teavitamise järel saanud vandeadvokaadi volituste lõppemisega arvestada. Praegusel juhul maakohtul teave vandeadvokaadi volituste lõppemisest puudus.
52.Tsiviilasjas nr 2-19-16650 leidis Riigikohus 18.10.2023 määruses, et: „isegi juhul, kui kohut ei ole volituse lõppemisest teavitatud, tuleb esindajal igal juhul hoolitseda selle eest, et endine klient saaks menetlusdokumendid õigel ajal kätte ning jõuaks oma õiguste
15
kaitsmiseks teha vajalikud toimingud. Eeltoodu tuleneb nii võlaõigusseaduse § 624 lg-st 1 kui sisuliselt ka TsMS § 225 lg-st 2“ (dtl 44-45, p 13). Seega oleks vandeadvokaat pidanud praegusel juhul täitma teabe- ja hoolsuskohustust isegi juhul, kui ta teadis enda kliendilepingu ja volituste lõppemisest.
53.Tõendatud ei ole, et tsiviilasjas nr 2-19-16650 hagejat maa- ja ringkonnakohtus esindanud jurist E N oleks kohut teavitanud enda volituste lõppemisest. Samuti ei ole E Ni esindusõigus lõppenud TsMS § 225 lg 1 teise lause alusel, kuivõrd E N ei olnud advokaat. Seega oli tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus hagejal 2 lepingulist esindajat TsMS § 224 mõttes. Samas ei välista kohtu hinnangul vandeadvokaadi hoolsus- ja teabekohustust asjaolu, et maa- ja ringkonnakohtu menetluses oli hageja esindajaks ka E N. Kohtute infosüsteemi kohaselt toimetati tsiviilasjas nr 2-19-16650 Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskiri kätte üksnes vandeadvokaat R Mele (dtl 25). Põhjendatud ei ole kostja väide, et E N või hageja oleks pidanud olema teadlikud Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskirjast. Tõendatud ei ole, et E N või hageja oleksid kohtu selgituskirja kätte saanud muul moel ning nad olid kohtunõudest teadlikud. TsMS § 321 lg 1 teise lause järgi piisab menetlusdokumendi kättetoimetamisest üksnes vandeadvokaadile. Arvestades, et Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskiri toimetati kätte vandeadvokaadile, pidi teabe hagejale esitama vandeadvokaat. AdvS § 44 lg 1 p 2 mõttes näeb seadus ette, et initsiatiivi lepingulise esindaja ja esindatava suhtes on kohustatud haarama lepinguline esindaja (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.06.2010 otsus asjas 3-4-1-5-10, p 50).
54.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vandeadvokaat rikkus hagejale tsiviilasjas nr 2-19-16650 õigusteenuse osutamisel AdvS § 44 lg 1 p-is 2, VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS § 624 lg-s 1 sätestatud hoolsus- ja teabekohustust. Kohtu hinnangu ei ole rikkumine VÕS § 103 järgi vabandatav. Kahju, põhjuslik seos
55.Hagi kohaselt on hagejale tekkinud järgnev kahju: 1) hagi läbivaatamata jätmisest tulenev kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses s.o põhivõlg 49 899,68 eurot, tsiviilasja nr 2-185940 menetlusega seotud kahju 3015 eurot, viivis 49 899,68 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Lisaks palus hageja mõista R Kilt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest (27.10.2019); 2) hagejalt tsiviilasjas nr 2-19-16650 välja mõistetud menetluskulud summas 3675 eurot.
56.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
57.Kohus leiab, et hagejale ei ole tekkinud hagi tsiviilasjas nr 2-19-16650 läbivaatamata jätmisest tulenevat kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses. Hageja nõue jäi vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu tsiviilasjas nr 2-19-16650 läbi vaatamata, kuid käesoleval juhul ei ole teada, kas hageja nõue oleks R Ki vastu kuulunud rahuldamisele või mitte. Õige ei ole hageja väide, et praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, kas ja
16
millises ulatuses oleks haginõue lõpplahendis rahuldatud või mitte (dtl 278, p 20). Kahju oleks saanud hagejale käesoleval juhul tekkida juhul, kui saaks tõsikindlalt väita, et hageja nõue R Ki vastu oleks kuulunud rahuldamisele. Sellisel juhul oleks hageja jäänud hagi läbi vaatamata jätmise tõttu ilma sellest, mida ta oleks hagi rahuldamise korral R Kilt saanud.
58.Kohtu hinnangul seisneb hagejale kahjuliku tagajärje saabumine selles, et tema hagi jäeti vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu tsiviilasjas nr 2-19-16650 läbi vaatamata, kuid kohtu hinnangul ei võimalik automaatselt selle väärtuseks ja hageja kahjuks pidada R Ki vastu esitatud nõude ulatust. Juhul, kui oleks kindlasti teada, et hageja nõue R Ki vastu ei kuuluks rahuldamisele, ei oleks võimalik rääkida hagejale kahju tekkimisest. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuet R Ki vastu kohus kontrollinud. Praegusel juhul kahju tekkimise jaatamisel saaks hageja nõue R Ki vastu sisuliselt rahuldatud (vähemalt osaliselt), ilma et oleks teada, kas see tsiviilasjas nr 2-19-16650 oleks rahuldamisele kuulunud.
59.Sõltumata tsiviilasjas nr 2-19-16650 14.04.2022 määruse jõustumisest 18.10.2023, ei kaasne hagi läbivaatamata jätmisel nõude ulatuses hagejale kahju, kuivõrd esmaseks õiguskaitsevahendiks on võimalus pöörduda uuesti kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Eeltoodut ei väära hageja väide, et uue hagiavalduse esitamisel oleks hagejale kaasnenud täiendav ajakulu ning täiendavad menetluskulud. Täiendav ajakulu ja menetluskulu oleks paratamatult kaasnenud hagejale ka tsiviilasjas nr 2-19-16650 juhul, kui kohus oleks hageja nõude R Ki vastu uuesti läbi vaadanud. Põhjendamatud on hageja väited selles osas, et ta jäi ootama kostja juhiseid tekkinud olukorra lahendamisele ning seetõttu aegus hageja nõue. Kohus märgib, et hagejat esindas läbirääkimistes kostjaga vandeadvokaat (dtl 40, 47, 49) ning hageja oleks pidanud arvestama sellega, et tal tuleks esitada uus hagi kohtusse enne hagi aegumistähtaja saabumist. Arvestades, et hageja ei esitanud uut hagi enne nõude aegumist, lasub vastutus eelkõige hagejal endal. Hageja ei ole esile toonud väiteid selle kohta, et ta ei saanud uut hagi esitada. Hageja oleks pidanud uue hagi esitama eelkõige olukorras, kus kostja ei esitanud enda vastust hageja kahjunõudele oodatust kiiremini.
60.Seega leiab kohus, et hagejale ei ole kahju tekkinud hagi tsiviilasjas nr 2-19-16650 läbivaatamata jätmisest tulenevat kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses. Selles ulatuses ei saa hageja VÕS § 521 lg 1 alusel nõuet esitada kostja kui kindlustusandja vastu. VÕS § 521 lg 1 esmane eeldus on, et kahjustatud isikul on kahju hüvitamise nõude olemasolu kindlustusvõtja vastu.
61.Samas leiab kohus, et hagejalt tsiviilasjas nr 2-19-16650 kostja kasuks 12.02.2024 määrusega (jõustus 06.03.2024) välja mõistetud menetluskulud 3675 eurot (õigusabi) on siiski käsitletavad hüvitamisele kuuluva kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hagejale menetluskulude tekkimine pidi 14.09.2021 kohtunõude tähtaegselt täitmata jätmisel olema TsMS § 3401 lg 2 alusel vandeadvokaadile ettenähtavad. Vandeadvokaat pidi aru saama, et kui hagi ei esitata, siis jäetakse TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda ning tal tekib selletõttu kahju. 14.04.2022 määrusega jättis kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, mis on hagi läbi vaatamata jätmisel kohalduv erinorm. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mida hageja pidi hagi läbi vaatamata jätmise tõttu reaalselt kandma. Menetluskuludega seonduv kahju on hõlmatud ka rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ning vandeadvokaadi tegevus on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga.
62.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt väljamõistetud menetluskulusid saaks hagejale tekkinud kahjuna käsitleda üksnes juhul, kui tsiviilasja nr 2-19-16650 menetluse jätkumise korral (st juhul, kui hagi pole läbi vaatamata jäetud) oleks hagi täielikult rahuldatud ning kõik menetluskulud (sh R Ki menetluskulud) oleks R Ki kanda jäetud. 17
Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole teada, kas hageja nõue R Ki vastu oleks kuulunud rahuldamisele või mitte, mistõttu on põhjendatud lähtuda tekkinud olukorrast ja sellest, et menetluskulud on hagi läbi vaatamata jätmise tõttu hagejale reaalselt välja mõistetud. Kindlustusandja vastutus
63.Kohus leidis eelnevalt, et vandeadvokaat R M vastutab VÕS § 115 lg 1 alusel hagejale kahju tekitamise eest 3675 euro ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et vandeadvokaadil oli kindlustusvõtjana kohustuslik vastutuskindlustus sõlmitud kostja kui kindlustusandja juures. Seega saab hageja kui kahjustatud isiku nõude alus kostja kui kindlustusandja vastu tuleneda VÕS § 521 lg-st 1.
64.VÕS § 510 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja vastutuskindlustuse puhul täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 521 lg 1 kohaselt võib kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis. VÕS § 522 lg 1 kohaselt peab kahjustatud isik teatama kindlustusandjale kahe nädala jooksul kindlustusandjast teadasaamisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusjuhtumist ning kindlustusvõtja vastu nõude esitamisest ja viivitamata kindlustusvõtja vastu hagi esitamisest.
65.Kostja poolt kehtestatud „Advokaatide kohustusliku kutsekindlustuse tingimused“ (dtl 116 jj, edaspidi tingimused) punkti 3.1. kohaselt on kindlustatud esemeks kindlustusvõtja tsiviilvastutus kolmandate isikute eest, mille tekkimise aluseks on süüline tegu (tegevus või tegevusetus) kutsekohustuste täitmisel advokaadibüroo nimel õigusteenuse osutamisel. Tingimuste punkti 3.2. kohaselt täidab kindlustusandja vastavalt käesolevatele tingimustele kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada otsene varaline kahju (edaspidi kahju), mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) oma kutsetegevusega kindlustusperioodi jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel ja kannab kindlustusvõtja poolt õigusabile tehtud mõistlikud kulud. Tingimuste punkti 11.5. kohaselt kehtib kindlustuskaitse nõuetele, mis esitatakse kindlustusvõtja vastu kindlustusperioodil või kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kindlustusjuhtum toimus kindlustusperioodi jooksul.
66.Tingimuste punkti 6.1. kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodi jooksul toiminud kindlustusvõtja kutsetegevuse raames õigusteenuse osutamisel hooletusest või raskest hooletusest tulenev kohustuste rikkumine, mille tagajärjel on kindlustusvõtjal tekkinud kahju hüvuitamise kohustus. Tingimuste punkti 6.2. kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kutsetegevuse raames kohustuse tahtlik rikkumine, mille tagajärjel on kindlustusvõtjal tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Punkti 6.6. kohaselt on kindlustusvõtja kutsetegevusena käsitletav advokaadi poolt õigusteenuse osutamine advokatuuriseaduses sätestatud tingimustel. Punkti 6.7. kohaselt on kindlustusjuhtumiga käesolevate tingimuste mõistes tegemist ainult siis, kui samaaegselt esinevad/on täidetud alljärgnevad tingimused: 1) kahju on tekkinud kindlustusvõtja tegevusest kindlustatud kutsetegevuse raames; 2) nõue on esitatud käesolevate tingimuste punktis 11.5. sätestatud tähtaja jooksul; 3) nõude aluseks olnud kindlustusvõtja kohustuse rikkumine toimus kindlustusperioodil; 4) esineb põhjuslik seoses kindlustusvõtja kutsetegevuse raames toimunud süülise teo ja tekkinud kahju vahel; 5) kindlustusvõtja on kahju põhjustanud hooletuse või raske hooletuse tõttu ja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt õigusaktidele (punktid 6.7.1.-6.7.5.). Punkti 6.8.
18
kohaselt loetakse ühest ja samast kindlustusvõtja kohustuse rikkumisest tulenevad kõik nõuded üheks kindlustusjuhtumiks.
67.Kohus leiab, et selleks, et saaks jaatada kostja kui kindlustusandja vastustust, tuleb kontrollida, kas praegusel juhul on tegemist tingimuste punkti 6.7. mõttes kindlustusjuhtumiga ning täidetud tingimustes märgitud eeldused.
68.Kohus tuvastas, et vandeadvokaat oli hageja lepinguliseks esindajaks ja tema volitused kehtisid tsiviilasjas nr 2-19-16650 pärast Riigikohtu poolt tsiviilasja tagasi saatmist maakohtusse. Tegemist oli vandeadvokaadi kutsetegevusega advokaadibüroo nimel õigusteenuse osutamisel tingimuste punkti 3.1. mõttes. Kohus tuvastas, et vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu tekkis hagejale tsiviilasjas nr 2-19-16650 otsene varaline kahju 3675 euro ulatuses. Pooltel ei ole vaidlust, et nõue on esitatud tingimuste punktis 11.5. sätestatud tähtaja jooksul ja nõude aluseks olnud kindlustusvõtja kohustuste rikkumine toimus kindlustusperioodil. Seega on täidetud tingimuste punkti 6.7. kolm esimest eeldust.
69.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas esineb põhjuslik seoses kindlustusvõtja kutsetegevuse raames toimunud süülise teo ja tekkinud kahju vahel ning kindlustusvõtja on kahju põhjustanud hooletuse või raske hooletuse tõttu ja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt õigusaktidele. Kohus leiab, et kohtul tuleb tingimuste kohaselt täiendavalt tuvastada, kas vandeadvokaat on pannud toime süülise teo ning vandeadvokaat vastutab kahju tekkimise eest hooletusest või raskest hooletusest või tahtlikult VÕS § 104 mõttes.
70.VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-te 3, 4 ja 5 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
71.Kohus leiab, et vandeadvokaat on kahju põhjustanud raske hooletuse tõttu. Vandeadvokaat on jätnud järgimata käibes vajaliku hoole olulisel määral. Vandeadvokaat kui kõrgete õigusalaste teadmistega professionaal, peab aru saama, et juhul, kui ta võtab kohtu poolt menetlusdokumendi vastu, milles on määratud kohtu poolt menetlusosalisele tähtaeg, on kohtunõude täitmata jätmisel tagajärjed ning eelkõige menetlusosalise jaoks, keda vandeadvokaat esindab. Vandeadvokaat ei käitunud hagejale õigusteenuse osutamisel õigeaegselt ning asjatundlikult, jättes kohtu 13.09.2021 selgituskirjas märgitud tähtaegadest hagejat informeerimata ning kohtule teatamata enda volituste lõppemisest. Vandeadvokaadi tegevusetus tõi hagejale kaasa hagi läbi vaatamata jätmise ning kahju menetluskulude osas, s.o 3675 euro ulatuses. Vandeadvokaadi esmane ülesanne on enda kliendi huvide tagamine, kuid vandeadvokaat ei taganud enda kliendi parimaid huve. Vandeadvokaat on kinnistuskirjas (dtl 120) tunnistanud, et ta unustas ning ei teatanud hagejale ekslikult maakohtu poolt asja uuel läbivaatamisel määratud tähtajast. Kohus leiab, et vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu ei jõudnud hageja teha tsiviilasjas nr 2-1916650 vajalikke toiminguid enda õiguste kaitsmiseks. Vandeadvokaat on kahju tekitanud raskest hooletusest VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et vandeadvokaat on tekitanud kahju tahtlusega, s.o ta tahtlikult soovis seda, et hageja hagi jäetakse läbi vaatamata ning hagejale tekiks kahju menetluskuludega seoses.
72.Kohus leiab, et täidetud on tingimuste punktis 6.7. sätestatud neljas ja viies eeldus, s.o esineb põhjuslik seoses kindlustusvõtja kutsetegevuse raames toimunud süülise teo ja tekkinud kahju vahel ning kindlustusvõtja on kahju põhjustanud raske hooletuse tõttu ja
19
vastutab kahju tekitamise eest vastavalt õigusaktidele. Seega esines kindlustusjuhtum ning kostja kui kindlustusandja peab kahju 3675 eurot hagejale kui kahjustatud isikule hüvitama. Viivis
73.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist (seisuga 02.01.2025) ning viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
74.Kohus leidis eelnevalt, et hageja nõue on kostja vastu põhjendatud 3675 euro osas. Harju Maakohtu 12.02.2024 määrusega rahuldati R Ki avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti hagejalt välja R Ki kasuks menetluskulud 3675 eurot (dtl 89). Hageja esitas kostjale nõude kahju 3675 euro hüvitamiseks 12.02.2024 (dtl 96).
75.VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
76.Arvestades, et hageja teatas enda 3675 euro suurusest nõudest kostjale 12.02.2024, tuleb viivist VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestada alates 12.02.2024. Kohus võtab viivise arvestamisel aluseks viivisekalkulaator.ee ning mõistab viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja perioodi 12.02.2024 kuni 02.01.2025 eest 404,29 eurot (perioodil 12.02.2024-30.06.2024 oli seadusjärgse viivise suuruseks 175,72 eurot, perioodil 01.07.2024-31.12.2024 226,32 eurot ja perioodil 01.01.2025-02.01.2025 2,25 eurot). Kohus määrab hageja nõudel, et viivist tuleb kostjal tasuda 3675 eurolt alates 03.01.2025 kuni kahjuhüvitise 3675 euro tasumiseni. Menetluskulud
77.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
78.Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
79.Kohus rahuldas hageja nõude 5,60 % ulatuses [(4079,29 / 72 821,35) x 100]. 94,40 % ulatuses jäi hagi rahuldamata. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb 5,60 % ulatuses jätta kostja kanda ja 94,40 % ulatuses hageja kanda.
80.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
81.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab maakohus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
82.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
20
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
21
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.