lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-55205/18

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-55205/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsÜS § 86 lg 1, 2Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-55205/21Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.08.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-14-20220/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.septembril 2012.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-55205

Tsiviilasi

BigBank AS hagi ABC L OÜ ja TF vastu tagastamata krediidisumma 1.108,17 €, intressi 27,88 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 990,83 €, võla sissenõudmisega seotud kulu 89,46 € ning alates 14.02.2012 viivise 0,25 % päevas tagastamata krediidisummalt kuni nõude täitmiseni väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Hageja BigBank AS (rk 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006), esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ) Kostja ABC L OÜ (rk XXX, asukoht XXX Kostja TF(ik XXX, elukoht XXX või XXX) Kostjate esindaja Marko W

Hagihind

1108,17 eurot

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 28. augustil 2012.a.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista ABC L OÜ-lt ja TF solidaarselt BigBank AS kasuks 2216,34 (kaks tuhat kakssada kuusteist eurot ja 34 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 1108,17 eurot, intress on 27,88 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud on 89,46 eurot ja hagi esitamise ajaks 13.02.2012.a. sissenõutavaks muutunud viivis on 990,83 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 34Tarbija
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 5Seaduse dispositiivsuse põhimõte
VÕS § 65 lg 1Solidaarvõlgnikud
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Välja mõista ABC L OÜ-lt ja TF solidaarselt viivist 0,25 % päevas põhivõlast 1108,17 eurot alates 14.02.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kohtuotsuse p-des 2 ja 3 väljamõistetud viivis ei või ületada põhivõla 1108,17 eurot suurust. Menetluskulude jaotamine.
5.Jätta Bigbank AS-i menetluskulud täies ulatuses ABC L OÜ ja TF kanda.
6.Jätta ABC L OÜ ja TF menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

1.BigBank AS esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt ABC L OÜ-lt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 01.12.2011.a tehti võlgnikule makseettepanek, mis on kätte toimetatud 05.12.2011.a. 19.12.2011.a esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. 06.02.2012.a määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule.
2.BigBank AS esitas 13.02.2012.a. Harju Maakohtule hagi ABC L OÜ ja TF vastu tagastamata krediidisumma 1.108,17 €, intressi 27,88 €, sissenõutavaks muutunud viivise 990,83 €, võla sissenõudmisega seotud kulu 89,46 € ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks 0,25 % päevas tagastamata krediidisummalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja ABC L OÜ 16.09.2010 krediidilepingu nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 3195,58 eurot. Lepingu järgi oli kostja ABC L OÜ kohustatud maksma hagejale intressi 12% krediidisummast ühe aasta kohta. Bigbank AS ja TF vahel sõlmiti 16.09.2010.a. käendusleping. Kostjatel oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.10.2010.a, millist kohustust kostjad korduvalt rikkusid. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjatele muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema.
3.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: koopia hageja ja põhivõlgniku vahel 16.09.2010 sõlmitud krediidilepingust maksegraafiku ja lepingu

sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimustega ning leping ülesütlemise hetkel kehtinud üldtingimustega; koopia Bigbank AS ja TF vahel 16.09.2010.a. sõlmitud käenduslepingust, koopiad hageja poolt 24.11.2010 ja 29.12.2010 kostjatele saadetud meeldetuletuskirjadest, koopia hageja poolt 18.02.2011 kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatusest, koopia hageja poolt 25.03.2011 põhivõlgnikule saadetud lepingu ülesütlemisavaldusest ja käendajale saadetud nõudekirjast, koopia hageja poolt kehtestatud hinnakirjast, viivise arvestuse, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poolt esitatud arvest, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve tasumist tõendavast maksekorraldusest. Kostjate osaline hagi õigeksvõtt ja vastuväited viivisenõudele.

4.Kostjad tunnistavad hageja ees põhivõlgnevust 1108,17 eurot, intressi summas 27,88 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulusid summas 89,46 eurot ja on seisukohal, et nad on kohustatud tasuma hagejale ka riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt summas 47,93 €.
5.Kostjad on nõus tasuma hagejale viivist 8 % aastas tasumata põhivõlast 1108,17 €, mitte aga 91,25 % aastas nagu nõuab hageja. Kostjad on seisukohal, et krediidileping on nii suure viivise tõttu viiviste osas tühine tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 sätestatust, sest see on heade kommetega vastuolus. Pooled ei ole kostjate sõnul kokku leppinud aastast viivisemäära 91,25 % nagu hageja kostjatelt nõuab. Kostjad leiavad ka, et kuna nemad ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks ning nad tunnistasid oma võlga, kuid ilma alusetute viivisteta, siis oleks võinud asja lõpetada ka kiirmenetluses, millest tulenevad taotlevad nad vastavalt TsMS § 168 lg 6 sätestatule jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
6.Oma vastuväidete tõendamiseks esitasid kostjad 19.12.2011.a kostja 1 poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite, 13.03.2012.a intressimäära avaldamise teated ja 15.02.2012.a kostja 1 poolt kompromissi pakkumine. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
7.Hageja on seisukohal et kuivõrd tegemist on krediidilepinguga, siis VÕS § 401 tähenduses saavad pooled kokku leppida (VÕS § 5) omavahelistes õiguslikus suhtes kohaldatavas viivisemääras ilma seadusest tulenevate piiranguteta. Krediidilepingu üldtingimuste p 10.1. kohaselt tuleb viivist tasuda vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostjatele lepingu sõlmimisel tutvustatud hinnakirja kohaselt on viivise määraks 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast, selle arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Poolte vahel sõlmitud viivise kokkulepe sisaldub krediidilepingus, on seaduslik ja kehtiv ning see tuleb täies ulatuses kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et antud asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 86, sest käesoleval juhul ei esine nimetatud seadusesättes sätestatud asjaolusid. Poolte vahel kokkulepitud viivis 0,25% tagastamata krediidisummast aastas ei saa olla vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna esiteks, viivise rakendumine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kuidagi kahjustada. Võlgnik oleks saanud nimetatud viivist vältida lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmisega. Teiseks, Riigikohus on tunnistanud, et viivisekokkulepe suuruses kuni 1% võlgnetavalt summalt päevas ei saa olla vastuolus heade kommetega. Antud asjas on aga

viivise suurus ülaltoodust neli (4) korda väiksem ehk 0,25% päevas. Antud asjas on tegu tavalise krediidilepinguga VÕS § 401 lg 1 tähenduses. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused vastuolus heade kommetega ja tühised, kuna krediidilepingu on kostjana sõlminud majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Samuti juhib hageja kohtu ja kostjate tähelepanu asjaolule, et hageja on niigi juba kostjate vastu esitatud viivise nõuet vähendanud. Hagi esitamise hetkel ehk 13.02.2012 seisuga oli kostjate sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata viivise summaks 1 374.13 eurot, kuid hageja nõudis kostjatelt sellest ainult 990,83 euro tasumist ehk sisuliselt 30% vähem. Kohtuotsuse põhjendused.

8.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostjad võtsid hagi osaliselt õigeks, kuulub hagi osaliselt rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 100, mis sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4, mis sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles ja p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kui võlgnik on kohustust rikkunud, VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt eeltoodud sätetest ning asjaolust, et kostjad võtsid osaliselt hagi õigeks, kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele põhivõlg 1108,17 eurot, intress summas 27,88 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 89,46 eurot.
9.Viivisenõue osas asub kohus seisukohale, et see ei ole heade kommete vastane nagu kostjad ekslikult leiavad. Nimetatud seisukohta põhjendab kohus järgmisega: TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 p 2, millele tuginevad kostjad, sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas siis kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadustest, sõltuvussuhtes, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega tuleb tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning sellele lisaks peab üks tehingu pooltest olema teinud tehingu oma erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sellise asjaolu tõttu (sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-49-11). Tõendamiskohustus lasub üldjuhul TsMS § 230

lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb, väljaarvatud tarbijakrediidilepingute puhul, milleks käesolev krediidileping ei ole, sest tegemist ei ole tarbija poolt sõlmitud lepinguga (VÕS § 34 ja VÕS § 402). Tulenevalt asjaolust, et ABC L OÜ väide, et krediidileping hagejaga sõlmiti erakorralisest vajadusest tingituna, on paljasõnaline ja tõendamata ning kostjad ei ole tõendanud ka seda, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ei ole poolte vahel sõlmitud krediidileping viiviste osas tühine heade kommete vastasuse tõttu nagu kostjad ekslikult leiavad.

10.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kostjatelt nõutav viivis 0,25 % päevas tähtaegselt tasumata võlakohustuselt ei ole ülemääraselt suur. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas, mis vastavalt VÕS § 113 lg 1 3. lausele on lubatav. Asjaolu, et pooled on kokku leppinud viivise maksmise kohustuses on tõendatud krediidilepingu lisaks oleva üldtingimuste p-s 9.1. tehtud viitega hageja hinnakirjale, mis hageja väidetel on välja pandud nende kontoris. Kostjad vastupidist tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist alates krediidilepingu ülesütlemisest 25.03.2011.a. kui kostjate kõik kohustused hageja ees muutusid sissenõutavaks. Hagi esitamise aja seisuga oli hageja väidetel kostjate viivisevõlg hageja ees 1374,13 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja oleks viivise valesti välja arvestanud. Viivise aastamäär 91,25 % tuleneb viivise päevamäära 0,25 % korrutamisest 365 päevaga aastas. Tulenevalt asjaolust, et hageja on kostjatelt nõutavat viivisemäära vähendanud 990,83 euroni , kuulub viivis kostjatelt väljamõistmisele nimetatud summas. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust võib hageja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagetava viivise suurust kokku tuleb piirata põhivõla suurusega, sest hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud oma õigust saada põhivõlast suuremat viivist.
11.TF kohustus kanda solidaarset vastutust ABC L OÜ-ga hageja ees tuleneb poolte vahel 16.09.2010.a. sõlmitud käenduslepingust. VÕS § 142 lõigete 1 ja 4 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Menetluskulude jaotamine.
12.Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostjate vastu, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 168 lg 6 sätestatut, sest kostjad ei ole kogu hagi koheselt õigeks võtnud, mis oleks osundatud seadusesätte kohaldamise aluseks.

Tsiviilasja hinna määramine.

13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostjate vastu oli 1108,17 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval