Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-20220
Tsiviilasi
TF kaebus Tallinna kohtutäitur Kairi Kummi 05.05.2014 otsusele täiteasjades nr 048/2013/1940 ja nr 048/2013/1826 Harju Maakohtu 29.08.2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TF määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) TF (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX), lepinguline esindaja Marko Woronowicz Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm (Tornimäe 7-016, 10145 Tallinn) Puudutatud isik II (sissenõudja) BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline esindaja Artur Maljukov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 29.08.2014 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik 11.11.2013 alustas Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm täitemenetlust TF suhtes. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 20.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-55205, millega mõisteti OÜ-lt ABC Lingua ja TFlt solidaarselt BIGBANK AS kasuks välja 2216, 34 eurot ning viivis 0,25% päevas alates 14.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
30.01.2014 esitas Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA) rahalise nõude arestimise akti, milles märgiti, et kui TF-l on tekkinud õigus tagastusnõudele maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 kohaselt, siis palub kohtutäitur lugeda tagastusnõue kohtutäituri poolt arestituks tulenevalt MKS § 34 lg-st 1 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 46 lg-st 1. 01.04.2014 laekus kohtutäituri ametialasele arveldusarvele täiteasja nr 048/2013/1940 katteks 554, 45 eurot. 15.04.2014 kandis kohtutäitur nimetatud summa üle sissenõudjale. 08.04.2014 esitas TF kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palus EMTA poolt tuludeklaratsiooni alusel tagastatav tulumaks 554, 45 eurot kanda TF pangakontole. 05.05.2014 tegi kohtutäitur otsuse täiteasjades nr 048/2013/1826 ja nr 048/2013/1940, milles leidis, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 8, §-st 43, §-st 111, §-dest 130 - 136, kohtutäiturimäärustiku §-st 10 ja MKS §-st 34, oli tagastava tulumaksu arestimine seaduslik ning jättis TF kaebuse rahuldamata. Tagastatav tulumaks ei ole käsitletav sissetulekuna ning sellele ei laiene TMS §-des 130-136 sätestatud erisused, sh ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruse sissetuleku osa mittearestimine. 10.04.2014 edastas kohtutäituri büroo võlgnikule tutvumiseks Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-13-27421, kus on kohus arutanud samalaadset kaebust ning asunud seisukohale, et tulude deklareerimisel tagastamisele kuuluv raha ei ole sissetulek TMS § 130 mõttes ning selline ühekordne summa ei kuulu TMS § 132 kohaldamisalasse. Kohtutäitur tugines oma otsuses ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.03.2008 määrusele nr 3-2-1-308 (p 17). 23.05.2014 esitas TF (avaldaja) Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Kairi Kummi 05.05.2014 otsuse peale täiteasjades nr 048/2013/1940 ja nr 048/2013/1826, milles palus otsuse tühistada ja otsuse alusel väljamõistetud summa 554, 45 eurot tagastada. Kohtutäitur arestis täiteasjades avaldaja tuludeklaratsiooni alusel tagastatava enammakstud tulumaksu 554, 45 eurot, mis oli avaldaja sissetuleku osa, mida ei maksustata. Tagastatava tulumaksu arestimine täies ulatuses on ebaseaduslik. TMS § 130 lg 4 all on mõeldud olukorda, kus riigi poolt võetavaid makseid ei loeta sissetulekuks, kuna maksud peab saama riik, mitte isik. See tähendab, et riiklike maksude näol esinevatele summadele ei kohaldata sissetuleku arestimise piirmäära miinimum palgamäära ulatuses. Antud juhul oli tegemist aga summaga, mis on avaldaja sissetuleku osa. Ebaõige on kohtutäituri tuginemine Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2014 määrusele nr 2-13-27421, kuna ülaltoodud kohtumäärus pole Riigikohtu lahend, seega ei ole alust tugineda õiguse mõistmisel antud kohtumäärusele. Ebaõige on ka tuginemine Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.03.2008 määrusele nr 3-2-1-3-08, kuna selles määruses ei ole juttu enamtasutud tulumaksu tagastamisest ja selle arestimisest, veel vähem sellest, et enammakstud tagastatav tulumaks kuulub täies ulatuses arestimisele, sest see ei ole sissetulek. Eelnimetatud Tartu Ringkonnakohtu määruses on suvaliselt välja rebitud eeltoodud Riigikohtu määruse kontekstist lõik, millel ei ole enammakstud tulumaksu tagastamise ja arestimisega mingit seost. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Tagastatava tulumaksu näol ei ole tegemist sissetulekuga. Selle arestimisele ei laiene TMS §-des 130-136 sätestatud erisused, sh ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruse sissetuleku osa mittearestimine. Sissenõudja BIGBANK AS vaidles kaebusele vastu. Tagastusnõue MKS § 33 ja § 34 mõttes ei ole käsitletav isiku sissetulekuna TMS §-de 130 ja 131 alusel. Selline ühekordne summa ei kuulu TMS §-de 130-136 kohaldamisalasse. Seega on tegemist avaldaja muu rahalise nõudega. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 29.08.2014 määrusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohtu hinnangul on enammakstud tulumaksu puhul tegemist enammakstud maksusumma tagastusnõudega MKS § 33 lg 1 mõistes. Enammakstud tulumaksu tagastamise nõue on avalikõiguslikust suhtest tulenev raha tasumise nõue. Tegemist ei ole töötasu- või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõudega tulenevalt nõude avalik-õiguslikust iseloomust. Enammakstud tulumaksu tagastusnõuet ei muuda töötasu- või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõudeks asjaolu, et tulumaks võib olla arvestatud ja kinni peetud või tasutud töötasunõudelt või muult sellesarnaselt sissetuleku maksmise nõudelt. Tulumaksu tagastusnõue ei ole käsitletav töötasu- või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõudena ka põhjusel, et tegemist on ühekordset iseloomu omava maksega. Kohtu seisukohad ei ole vastuolus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.03.2008 määruses nr 3-2-1-3-08 avaldatud seisukohtadega. Viidatud lahendi kohaselt on töötasu või muud sellesarnast sissetulekut mittesaaval võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu (nt kingitusena saadud) summa arestimine ei jätaks võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva küttevaru soetamiseks (TMS § 66 lg 1 p 3) või oleks vastuolus heade kommetega (TMS § 66 lg 1 p 12). Avaldaja on kinnitanud, et ta on töötu. Seega on tegemist Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 punktis 17 kirjeldatud analoogse olukorraga. Täitetoimikust ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile avalduse aresti osaliseks või täielikuks tühistamiseks eelnimetatud põhjustel. Avaldaja on leidnud, et kohtutäitur on arestinud tema sissetuleku, kuigi ta ei oleks seda tohtinud teha. Kohtutäitur ei ole avaldaja enammakstud tulumaksu tagastamise nõuet arestides rikkunud TMS 7. peatüki 2. jaos sätestatud piiranguid. Seetõttu on kaebus põhjendamatu. Arusaamatu on avaldaja väide, et EMTA tagastas avaldajale enammakstud tulumaksu. Käesolevas asjas ei ole avaldaja pangakontole enammakstud tulumaksu tagastatud. Kohtutäituri arestimisakti alusel on kantud enammakstud tulumaksu summa otse kohtutäituri kontole. Kohututäitur ei ole arestinud avaldaja kontole kantud enammakstud tulumaksu summat. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud avaldaja väited, mille kohaselt EMTA tagastas talle enammakstud tulumaksu summa ja kohtutäitur arestis konkreetse summa, mitte avaldaja nõude EMTA vastu. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, tema kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja hinnangul on maakohus tuginenud ebaõigesti Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2014 määrusele tsiviilasjas nr 2-13-27421 ja Riigikohtu 04.03.2008 määrusele nr 3-2-1-3-08. Maakohus tõlgendab vääralt TMS § 130 ja § 131, mille kohaselt määravad nimetatud paragrahvid kindlaks ammendava loetelu sissetulekutest. Avaldaja hinnangul ei käsitle TMS § 131 mitte sissetuleku ammendavat loetelu, vaid ainult neid sissetulekuid, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata. Muudele sissetulekutele kehtib TMS § 132 lg 1, mille alusel sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu palga alammäära või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Antud juhul kuulub enamtasutud tulumaks samuti TMS § 132 lg 1 regulatsiooni alla. Seega on enammakstav tulumaks sissetulek ja seda ei või täies ulatuses arestida.
Maakohus tõlgendas ebaõigesti MKS § 34 lg-t 1. Ka sellele sättele kehtib TMS § 132 lg 1. Maakohus on jätnud tähelepanuta sätte tegeliku tähenduse, mille alusel saab tagastatavat tulumaksu arestida küll, kuid ei saa tähelepanuta jätta TMS § 132 lg 1. Menetluse edasine käik BIGBANK AS palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur palub vastuses kaebusele jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 08.10.2014 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja käsitlusega, nagu oleks enammakstud tulumaksu tagastuse näol tegemist sissetulekuga TMS § 130 mõttes. Tegemist on ühekordse tuluga, mille puhul ei pea arvestama TMS §-s 132 sätestatud piiranguid. Siinkohal on maakohus märkinud õigesti, et teatud juhtudel võiks võlgnik taotleda ka sellise makse suhtes aresti osalist tühistamist, kui tal on selleks mõjuvad põhjused (näiteks töö kaotanud isiku vajadus katta eluks hädavajalikke kulutusi). Toimiku materjalist, sh kohtutäituri otsuses sisalduvast võlgniku kaebuse refereeringust, nähtuvalt ei ole avaldaja sellistele mõjuvatele põhjustele tuginenud ei kohtutäiturile esitatud kaebuses ega teinud seda ka hiljem. Seetõttu ei ole ebaõige maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-3-08 ega ka kohtutäituri tuginemine Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2014 määrusele nr 2-13-27421. MKS § 34 lg 1 kohaselt saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. TMS § 111 esimene lause sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 111 teine lause sätestab, et arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 1 p 4 järgi märgitakse arestimisaktis ka korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Avaldajal oli EMTA vastu enammakstud tulumaksu tagastamise nõue ning tulenevalt TMS §-st 111 oli kohtutäituril õigus eeltoodud nõue arestida ja kohustada EMTA-d täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Kuna seadusest ei tulene piiranguid, võis kohtutäitur avaldaja tagastusnõude arestida täies ulatuses. Praegusel juhul on kohtutäitur seda ka teinud, keelates EMTA-l võlgnikule maksete tegemine ning kohustades kandma enamtasutud tulumaksu tagastuse makse kohtutäiturile. Analoogset seisukohta on avaldanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma otsuses nr 3-3-1-20-12. Nimetatud lahendi kohaselt saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele (MKS § 34 lg 1). Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes
(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.