19. september 2012, kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-42487
Tsiviilasi
ONhagi AS A vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
29 261,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ON(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS A (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Igor S (XXX)
Kohtuistung
23.08.2012 Hageja ON Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Kostja esindaja Igor S
Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata ONhagi AS A vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista ON menetluskulud 100% ulatuses AS A kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise 29 261,63 eurot, seisuga 08.09.2011 viivise 1 467,14 eurot, alates 09.09.2011 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatu määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 3 ja 6, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja 4, § 128 lg 3, § 619, § 620 lg 1, § 866 lg 2, ja § 877 lg 1.
2.Hageja ostis kostjalt pakettreisi Austriasse. Kostja edastas hagejale 21.12.2010 arve nr 1342 (tl 10), millele eelnes kostja töötaja JTO poolt kuurortide ja suusatamisvõimaluste pakkumine (tl 11-15) ning broneeringu kinnitus nr XXX (tl 16). Arvest nr 1342 nähtub, et hageja ostis pakettreisi, mille osaks oli ka tervisekindlustus. Kostja vahendas hagejale kindlustusteenust ning hageja maksis kostjale suusareisiga seotud riskide kindlustuskaitse saamiseks tasu. Kostja edastas hagejale IFP AS kindlustuspoliisi nr XXX (tl 17-18). Hageja on vene keelt kõnelev, kes spetsiifilist kindlustusalast eesti keelset teksti ei suuda lugeda ega sellest aru saada. Kogu pooltevaheline suhtlus toimus vene keeles. 10.01.2011 toimus Austrias hagejaga suusatamisel õnnetus, mille tagajärjel sai ta raskeid kehavigastusi. Hageja vajas lennutransporti haiglasse, haiglas korduvaid meditsiinilisi uuringuid, suuremahulist operatsiooni, ravimeid ja lennutransporti tagasi Eestisse. Hageja on seoses õnnetusega kandnud kulusid kokku summas 29 261,63 eurot: 10.01.2011 arve nr. 2011700392 summas 251,47 eurot; 17.01.2011 arve nr. 11496372 summas 19 570,44 eurot; 20.01.2011 arve nr. AR 2011/161 summas 150 eurot; 25.01.2011 arve nr. 2011700682 arve summas 611,74 eurot, millest maksmisele kuulus täiendavalt 360,27 eurot; Lufthansa lennupilet nr. 220-2307634740 summas 4898,27 eurot; 10.01.2011 arve nr 17101765 summas 708,18 eurot; arve nr 06-11-0033-01 summas 3323 eurot (tl 19-28, 39-40). Hageja oli sunnitud ostma Lufthansa lennupiletid suunal Münhen-Frankfurt ja Frankfurt-Tallinn. Tegemist on meditsiinilist abi ja kanderaami sisaldava lennutranspordiga (tl 85). Hageja transport Tallinnasse toimus lamavas asendis.
3.Hageja kontakteerus kindlustuspoliisil nr XXX väljatoodud kontaktandmete kaudu kindlustusabi keskusega SOS International ja teatas kahjujuhtumist tähtaegselt. SOS I teatas hagejale, et tal puudub vajalik kindlustuskaitse. I FP AS on keeldunud hagejale kulude hüvitamisest, sest kostja vahendatud kindlustusleping ei anna suusareisiga seonduvate riskidega nõutavat tervisekindlustuse kaitset. Hageja ei olnud teadlik, et kostja poolt üle antud kindlustuspoliis nr XXX ei kata mäesuusatamise terviseriske. Kostja ei ole edastanud hagejale kindlustustingimusi TR 20070. Lisaks on tingimused eesti keeles. Hageja räägib vene keelt, seega oleks hagejale jäänud tingimuste sisu arusaamatuks. Tähtsust ei oma asjaolu, et hagejal puudus ravikindlustus Eestis. Seega oli hageja sunnitud kostja tegevuse tõttu kõik kulud ehk kahju ise kandma.
4.Kostja ei selgitanud hagejale, et kostja poolt vahendatud kindlustuspoliis ei taga suusareisil õnnetusjuhtumiga seotud ravi- ja tagasitoimetamiskulude hüvitamist. Kostja ei andnud hagejale infot ega andmeid võimaluse kohta kindlustada ennast nende kulude katmiseks. Kostja käsundisaajana ei teatanud hagejale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Kui hageja oleks teadnud, et kostja poolt müüdud tervisekindlustus suusareisi riske ei kata, siis oleks hageja vastavat kindlustust soovinud muuta. Hageja arvas reisile minnes, et kostja on käsundi täitnud nõuetekohaselt ja korraldanud ning taganud professionaalse reisibüroona hagejale vajaliku reisikindlustuse lepingu sõlmimise, mis annab hagejale reisiks vajaliku kindlustuskaitse ja katab suusareisil võimalikud riskid ning kahjujuhtumiga seotud kulud, sh ravi-, operatsiooni- ja transpordikulud. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ning teadis, et hageja sõidab suusareisile, mistõttu kostja oli kohustatud seda arvesse võtma ning hageja käsundi vajaliku kindlustuslepingu vahendamiseks nõuetekohaselt täitma. Kostja on oluliselt rikkunud oma kohustusi reisibüroona reisilepingu sõlmimisel ja kindlustuslepingu vahendamisel, sh käsundisaajana. Kostja ei võtnud arvesse hageja nõudeid ning kostjalt ostetud suusareisi eesmärki, mistõttu ei taganud hagejale vajalikku kindlustuskaitset, et mäesuusatamisel juhtuva õnnetusega seotud kulud oleksid kõik kaetud. Hageja on pöördunud korduvate nõudeavaldustega (tl 29-38) kahju hüvitamiseks kostja poole. Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole teatanud hagejale, et kostja ei ole reisikorraldaja ja kostja üksnes vahendab reise. See ei nähtunud kostja lepingueelsetest
2-11-42487 läbirääkimistest ega ka reklaamidest ning äriühingu tutvustusest kostja kodulehel (tl 78-79). Hageja hinnangul oli arve nr 1342 ja broneeringu kinnitus nr XXX standardse sisuga, kus kirjeldatakse enda koostööpartnereid. Võlaõigusseaduses puudub alates 2009. aastast mõiste vastutav reisikorraldaja, millele on arves viidatud, kuid kuskil pole märgitud, et kostja oli vahendaja. Reisikorraldajaid võis olla mitu ning hageja pidas kostjat reisikorraldajaks. Juhul kui kostja oli üksnes vahendaja, siis oleks see pidanud dokumentidest nähtuma. Reisikirjeldust ega ka reisikinnitust hagejale ei esitatud, kus peaks olema vahendaja andmed märgitud (VÕS § 869 lg 2 p 1, § 870 lg 1 p 3). Kuigi hageja on algselt pidanud kostjat reisikorraldajaks, siis see ei välista kostja vastutust hageja ees ning kostja vastutab muu hulgas ka VÕS § 866 lg 4 alusel. Hageja ja kostja vahel on eraldi reisiteenuse vahendusleping (hõlmab ka siis kindlustusvahendust (turismiseaduse § 3 p 4)), st hagejal kui reisijal on tekkinud lisaks pakettreisilepingule ka lepinguline suhe vahendajaga, millest tekivad iseseisvad nõuded vahendaja vastu ka siis, kui vahendusleping on reisija jaoks tasuta, kuna selle eest maksab vahendajale tasu reisikorraldaja. Vahenduslepingu näol on tegemist käsunduslepinguga. Viimasest tulenevate hoolsus- ja nõustamiskohustuste rikkumise korral saab reisija vahendaja vastu kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, sh. nõuda kahju hüvitamist.
6.Hageja rõhutab, et kostja on kehtestanud 15.02.2007 juhatuse otsusega klientide teenindamise reeglid nr 2007/1 (edaspidi reeglid) (tl 81-84). Reeglite punktist 2.1.2 nähtub, et klientidele, kes on ostnud A T reisipakette või lennupileteid, vormistab kostja kõik Eestist sihtriiki sõitmiseks vajalikud dokumendid, sh kindlustused. Kliendi soovi korral ja selle eest maksmisel sooritab kostja kliendi meditsiinilise (tervise) kindlustuse (p 2.4). Hageja maksis kostjale tervisekindlustuse eest, et oleksid Austriasse suusareisile minnes terviseriskid kindlustatud. Ebaõige on kostja väide, et hageja soovis maksta vähem raha kindlustuse eest, et kokku hoida. Reisi maksumus oli niivõrd suur ja kokkuhoid niivõrd tähtsa asja nagu tervisekindlustuse pealt ei olnud ühelgi juhul hageja soov, mistõttu oli vajalik vastavate terviseriskide kindlustamine. Hageja ei ole keeldunud tervisekindlustuse eest tasumisest (ka kõrgema tasuga kindlustusest) ja sellist võimalust ei ole kostja hagejale pakkunud. Kostja väited ei ole eluliselt usutavad, sest kui hageja oleks soovinud säästa, siis hageja ei oleks niivõrd kallist reisi ette võtnudki ning oleks otsinud alternatiivseid ja soodsamaid puhkamisvõimalusi.
7.Hageja ei ole sportlane, vaid harrastaja ning suusaõnnetus juhtus tavalise suusapuhkuse ajal suusarajal. Hageja ei ole õnnetusjuhtumit ega raskeid tervisekahjustusi tahtlikult põhjustanud, mida tõendavad 10.01.2011 ambulatoorne kaart nr 2011501539 perearsti jaoks (tl 86-89), Salzburgi Ülikooli kliinikumi 13.01.2011 operatsioonide aruanne (tl 90-97) ja 21.01.2011 haiglast väljakirjutamise aruanne (tl 98-101). Hagejal puudus mistahes tahtlus endale raskete kehavigastuste tekitamiseks ning meelevaldne on seda ka kostja poolt eeldada. Hageja on andnud kostjale informatsiooni ja andmed, et millist reisi ja kindlustust hageja soovib osta ning millistel põhjustel hageja reisib ehk et tegemist on suusareisiga ning sellega seoses on oluline tervisekindlustus. Hageja on välja toonud õnnetusjuhtumi ja kahju tekkimise asjaolud ning need on mh tõendatud ka kohtumenetluses esitatud dokumentidega. Salzburgi Ülikooli kliinikumist kaasa antud teabeleht, tõendab et ravikindlustuse puudumisel tuleb ravikulud hagejal endal kanda (tl 102-104). Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et on hagejale pakettreisi vahendaja, mitte reisikorraldaja. Reisikorraldaja on TTOÜ. Kostja on oma kohustused täitnud nõuetekohaselt. Kostja oli ka kindlustuse vahendaja, mitte pakkuja, pakkujaks oli I FP AS. Kindlustuse vahendajana müüs kostja hagejale kindlustuse vastavalt hageja soovile ja valikule. Kostja töötaja andmetel ei olnud hageja reisi eesmärgiks aktiivne puhkus, vaid puhkus looduses. Asjaolu, et hagejale müüdi kõige odavam kindlustus on põhjustatud hageja soovist maksta vähem raha kindlustuse eest. Kindlustuse vahendaja ei saa otsustada kliendi eest ning müüa kliendile soovimatut kindlustust. Kostja andmetel puudus hagejal õnnetusjuhtumi ajal ka kehtiv haigekassakaart, mis näitab, et hageja on olnud vastutustundetu.
10.Kostja leiab, et ei ole selge, kas õnnetusjuhtumi puhul oli tegemist kindlustusjuhtumiga. Õnnetusjuhtumi asjaolud on uurimata ja ei ole selge, kuidas õnnetusjuhtum toimus ja, kes selles
2-11-42487 süüdi on. Kostjal on raske hinnata ravimisega seotud kulude vajalikkust ja nende seotust õnnetusjuhtumiga. Kostja märgib, et hageja ostetud lennupilet on kallim, kui oli terve pakettreisi maksumus.
11.Kostja märgib, et antud juhul ei ole tegemist käsunduslepinguga. Turismiseaduse kui ka kindlustustegevuse seaduse kohaselt vahendaja tegeleb reisikorraldaja või kindlustaja poolt ettevalmistatud pakettreisi vahendusega või kindlustuse müügiga. Vahendaja tegevus ei ole seotud käsundi täitmisega, vaid teiste isikute poolt pakkuvate teenuste müügiga. Pakettreisi ja kindlustuse müügil ei olnud tegu käsundi andmisega. Kostja tegeles reisikorraldaja ja kindlustaja eelneval kokkuleppel, sõlmitud lepingute alusel, nende poolt koostatud pakettreisi ja kindlustuspoliisi müügiga. Reisikorraldaja ja kindlustaja maksid kostjale vahendustasu müüdud teenuste eest. Hageja oli teenuste ostjaks aga mitte käsundiandjaks.
12.Hageja 21.03.2011 nõudeavaldusest kostjale ja TTOÜ-le (tl 129-133) nähtub, et hageja oli teadlik reisitingimustest ja kindlustustingimustest. TTOÜ on teavitanud hagejat (tl 128), et hageja ostis reisile minnes tavalise reisikindlustuse, mis ei kata sportimisega tekitatud vigastusi. Hagejale on edastatud sellekohane kirjalik teave. Hageja ei soetanud reisipaketti, mis oli seotud mägisuusatamisega ning, kui hageja kavatses harrastada puhkusel mägisuusatamist, oleks hageja pidanud ostma täiendava kindlustuse, mis oleks taganud sportimisega seotud kõrgendatud riski. Hageja kaebuse osas on lõpetanud menetluse ka Tarbijakaitseamet.
13.Kostja ei vastuta hageja tervisekahjustuse eest, kuna puudub põhjuslik seos tervisekahjustuse ja kostja käitumise vahel. Hageja ei ole tõendanud käsundi andmist. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaoludele, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Kahjuavalduse ning sellele lisatud dokumentide alusel peab olema võimalik kindlaks teha kahjujuhtumi toimumise asjaolud ning kulutuste suurus. Ebaselge on, kas hagejaga juhtunud on kindlustusjuhtum või mitte. Kindlustustingimuste TR 20071 (tl 111-127), mis on kindlustuslepingu lahutamatuks osaks, kohaselt ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kindlustatu põhjustab kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu, kui kindlustusvõtja või kindlustatu esitab kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid andmeid, kuid kahju põhjustab või kahju tekkimisele aitab kaasa kindlustatu joobeseisund või joobeseisundi järelnähud. Kindlustustingimustes on märgitud, et kindlustuse kehtivus sportimisel sõltub sportimise eesmärgist ja spordiala riskiastmest. Hageja on esitatud kõik vajalikud andmed müüdud kindlustuse osas. Tõendamata on hageja väide, et hageja soovis kõrgendatud riskiga kindlustust. Kohtuotsuse põhjendus
14.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle vande all hageja ja tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Puudub vaidlus, et hageja ostis kostjalt pakettreisi Austriasse koos majutusega perioodil 09.01.2011-15.01.2011, mida tõendab 21.12.2010 arve nr 1342. Arve sisaldas ka tervisekindlustust. Arve väljastamisele eelnes kostja töötaja poolne informatsioon hotellide ja kuurortide kohta (tl 1115) ja broneering nr XXX (tl 16). Kostja väljastas hagejale I FP AS kindlustuspoliisi nr XXX kindlustusperioodiga 09.01.2011-15.01.2011 (tl 17-18). 10.01.2011 toimus hagejaga õnnetusjuhtum, kus hageja sai raskeid kehavigastusi ja erinevaid tervisekahjustusi (tl 85-97), mille tulemusena tekkis hagejal kahju summas 29 261,63 eurot (tl 19-28, 39-40).
17.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on rikkunud hoolsus- ja nõustamiskohustus reisilepingu sõlmimisel ja kindlustuslepingu vahendamisel, kas kostja on selgitanud hagejale kindlustusega seotud asjaolusid ning, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
2-11-42487
18.Võlaõigusseadus (VÕS) § 866 lg 1 järgi pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). VÕS § 866 lg 4 alusel reisiteenuseid pakkuv isik ei või tugineda lepingutingimusele, mille kohaselt ta ise reisikorraldajaks olemata üksnes vahendab üksikuid reisiteenuseid (vahendaja), kui pakkuja reklaami, kataloogide või muude lepingu sõlmimise asjaolude alusel võis lepingu teine pool teda mõistlikult reisikorraldajaks pidada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (tl 160-163) punkti 3 kohaselt reisivahenduslepingu puhul tekib reisijal lisaks pakettreisilepingule ka lepinguline suhe vahendajaga, millest tekivad iseseisvad nõuded vahendaja vastu ka siis, kui vahendusleping on reisija jaoks tasuta, kuna selle eest maksa vahendajale tasu reisikorraldaja. Reisivahenduslepingu näol on tegemist käsunduslepinguga. Viimasest tulenevate hoolsus- ja nõustamiskohustuste rikkumise korral saab reisija vahendaja vastu kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid. VÕS § 866 lg 4 kohaselt vastutab vahendaja reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. Seeläbi ei ole reisikorraldaja poolt koostatud reisipakette vahendajal reisibürool võimalik mingil viisil välistada oma vastutust. Arvest nr 1342 nähtub, et reisikorraldajaks oli OÜ TT. Hageja väited, et hageja ei teadnud, et kostja oli üksnes vahendaja, on alusetud, arvel on selgelt öeldud, et reisikorraldajaks on OÜ TT. Samuti on 21.03.2011 nõudeavaldusest (tl 129-133) näha, et hagejale oli teada, et reisikorraldajaks on OÜ TT. Nimetatu aga ei tähenda, et kostja ei vastuta hoolsus- ja nõustamiskohustuste rikkumise eest ning, et tegemist ei ole käsundiga. Eeltooduga on tõendatud, et kostja vastutab solidaarselt koos reisikorraldajaga ning, et tegemist on käsunduslepinguga. Samuti oli kostja kindlustusvahendajaks turismiseaduse § 3 p 4 järgi.
19.VÕS 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 alusel käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
20.Hageja on seisukohal, et kostja ei selgitanud hagejale, et kostja poolt vahendatud kindlustuspoliis ei taga suusareisil õnnetusjuhtumiga seotud ravi- ja tagasitoimetamiskulude hüvitamist. Kostja ei
2-11-42487 andnud hagejale infot ega andmed võimaluse kohta kindlustada ennast nende kulude katmiseks. Kostja käsundisaajana ei teatanud hagejale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Kui hageja oleks teadnud, et kostja poolt müüdud tervisekindlustus suusareisi riske ei kata, siis oleks hageja vastavat kindlustust soovinud muuta. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ning teadis, et hageja sõidab suusareisile, mistõttu kostja oli kohustatud seda arvesse võtma ning hageja käsundi vajaliku kindlustuslepingu vahendamiseks nõuetekohaselt täitma. Kostja on oluliselt rikkunud oma kohustusi reisibüroona reisilepingu sõlmimisel ja kindlustuslepingu vahendamisel, sh käsundisaajana. Kostja ei võtnud arvesse hageja nõudeid ning kostjalt ostetud suusareisi eesmärki, mistõttu ei taganud hagejale vajalikku kindlustuskaitset, et mäesuusatamisel juhtuva õnnetusega seotud kulud oleksid kõik kaetud. Kostja on seisukohal, et on oma kohustused täitnud ja pakkunud hagejale sobivat kindlustust, millest kostja on keeldunud, soovist maksta kindlustuse eest vähem. Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et hageja broneerides reisi kostja juures, soovis riskikindlustust, mis kataks ka õnnetused sportimisel. Hageja vande all antud seletustest (tl 167-169) ja tunnistaja Jelena Ter-Ovanesjani ütlustest (tl 171-172) nähtub, et poolte vahel toimusid kõnelused telefoni teel ja kostja büroos kohapeal, seega ainult suuliselt. Hageja väidab, et soovis korduvalt riskikindlustust, mis kataks ka spordiga seotud kulud, kuid tunnistaja Jelena TerOvanesjani ütluste kohaselt soovis hageja tavakindlustust ning tunnistaja pakkus korduvalt hagejale riskikindlustust. Kindlustuspoliisist nr XXX (tl 17-18) nähtub, et hageja on ostnud reisikindlustuse kindlustusperioodiga 09.01.2011-15.01.2011. Kindlustuspoliis on väljastatud 06.01.2011 ning poliisil on selgelt kirjas, et kindlustatud ei ole spordi ja füüsilise töö osas. Samuti on poliisil kirjas, et kindlustusele kohalduvad reisikindlustuse tingimused TR 20071. Reisikindlustus tingimustes (tl 111127) on selgitatud, kuidas toimub kindlustamine sportimisel. Kohus leiab, et hageja saades kindlustuspoliisi pidi huvi tundma, milline on reisikindlustuse kaitse ja tutvuma reisikindlustuse lahutamatu osaga st üldtingimustega. Hagejal oli võimalus sobivamat kindlustust nõuda pärast poliisi kättesaamist. Asjaolud, et hageja kõneleb vene keelt, ei ole vabandatav. Hagejal oli võimalus küsida põhjendusi ja selgitusi ning vene keelseid tingimusi või kasutada tõlki. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et hageja ei küsinud isegi, millises kidlustusfirmas kindlustus vormistatakse, mis näitab hageja suhtumist reisikindlustuse sõlmimisel. Hageja, minnes suusareisile Austriasse, oleks pidanud olema ise hoolsam reisikindlustuse sõlmimisel ja seda veel olukorras, kus hagejal ei olnud ka kehtivat ravikindlustust Eesti Vabariigis. Ei ole usutav, et kostja tegutsedes majandus- ja kutsetegevuses, väljastab hagejale soovitust halvema kindlustuse. Kohus leiab, et tegemist on hageja hooletuse ja riskiga. Tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne hoolsuskohustuse rikkumine. Eeltoodu alusel ei ole tõendamist leidnud, et kostja on kohustust rikkunud, mistõttu on täitmata kahju hüvitamise eeldus, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Kuna tõendamist ei ole leidnud kohustuse rikkumine, siis ei anna kohus hinnangut kahju suurusele ja põhjuslikule seosele. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.