2-12-21544/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Harju Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 31.05.2012. a esitas võlgnik avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt osaühingul on vara 60 000 euro väärtuses ja kohustused moodustavad kokku 660 000 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 06.06.2012. a määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EDI OÜ pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Svetlana Pildeni. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 40 000 – 50 000 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on 635 650,09 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2012. a jaanuaris-veebruaris, mil suurem osa põhivarast oli müüdud ning võlgniku allesjäänud vara, hinnangulises väärtuses 50 000 eurot, ei katnud enam võlgniku kohustusi. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige

on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 31.05.2012. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku konto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on regulaarselt andnud välja laene FVOÜ-le, juhatuse liige VT, MT OÜ ja MH OÜ , juhatuse liige AP, ning PT OÜ-le, juhatuse liige TV. Ajutises pankrotimenetluses haldurile nimetatud laenulepingud ei esitatud. Võlgniku kontoväljavõttest nähtub, et laenud tagastati osaliselt ning laenu tagasimaksele ei ole lisatud intressi vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Seega ei olnud laenude väljaandmine võlgniku huvides ning halduril puuduvad kinnitused selle kohta, et nende isikutele laenude välja andmine oli seotud võlgniku majandusetegevusega. Ajutine haldur on tuvastanud, et laenu väljaandmine ei olnud nõuetekohaselt maksustatud. Kui laenu andmine ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, siis kuulub laen väljaandmise kuul maksustamisele vastavalt tulumaksuseadusele § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 (laenu andmine on nõudeõiguse kui vara soetamine). Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel olid laenutehingud seotud ettevõtte majandustegevusega ning sellega ei kaasnenud võlgnikule majanduslikku või muud kahju. Ajutine haldur on tuvastanud, et nn. lepingupartnerite juhatuse liikmed VT ja TV on tegutsenud võlgniku nimel ja arvel, tellides teenuseid ja kaupa. Näiteks on PTOÜ sõlminud võlgniku nimel ja arvel veolepingut, mille kohaselt oli saatjaks MTOÜ ning kauba saajaks VOX I OÜ. Halduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik on nimetatud tehingutest kasu saanud. 2012.a. esimesel poolel põhivara võõrandamisest võlgnik raha saanud. Nimetatud asjaolu süvendas pankrotiolukorda. Võlgniku kinnitusel põhivara müügist laekuv tulu tasuti ostja poolt võlgniku omanikettevõtte EDIOü arveldusarvele. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgnik on tegutsenud kolmandate isikute, VT, TV ja AP huvides, viitab võlgniku juhatuse liikme poolse hoolsuskohustuse rikkumisele. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab tema kohustust lepingu sõlmimisel olla hoolas, koguda informatsiooni lepingupartneri kohta ja hinnata riske, mida toob kaasa sõlmitav leping. Käesoleval juhul ei ole juhatuse liige võlgniku raha ja vara kolmandatele isikutele kasutusse andmisel lähtunud võlgniku huvidest. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on võlgniku juhatus jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et võlgnik ei ole 2010 ja 2011 majandusaasta aruandeid koostanud ega esitanud, samuti ei ole võlgnik haldurile esitanud raamatupidamise aruandeid. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige on tahtlikult rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ja äriühingu maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Juhatuse liikme tegevus ettevõtte vara tasuta kasutusse andmisel ning ettevõtlusega mitteseotud tehingute tegemisel vastab ka KarS § 384