• Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) • Hageja esindaja Kadri Kõressaar ([email protected]) • Kostja Andres Sallo (isikukood 36011022740, elukoht XXX) • Esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi ([email protected]) 12.06.2012.a
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
AS
hagi
Andres
Sallo
vastu
võla
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Swedbank Liising AS esitas Andres Sallo vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 18 653.76 eurot ja alates 09.03.2011.a viivised põhivõlalt 0.25% päevas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Clubinvest OÜ 25.01.2007.a liisingulepingud nr 0151277L, nr 0121276L, nr 0151275L ja nr 0151274L. Lepingute p 5 alusel lepiti kokku viivise
määras 0.25% päevas. Hageja ja kostja sõlmisid samal päeval käenduslepingud, millest tulenevalt kostja vastutas liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt liisinguvõtjaga. Pooled leppisid kokku, et kostja vastutuse maksimumäär on iga liisingulepingu puhul 30 270.34 eurot. Lepingute alusel andis hageja sõidukid osaühingu valdusesse ja kasutusse, osaühing kohustus tasuma selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. Liisinguvõtja rikkus oma kohutusi, jättes tasumata lepingujärgsed põhiosa- ja intressimaksed. Hageja ja liisinguvõtja lõpetasid 04.11.2008.a kahepoolselt liisingulepingud. 04.11.2008.a sõlmitud lepingute lisas nr 3 p 1 leppisid pooled kokku, et lepingud lõpetatakse ennetähtaegselt ning liisinguvõtja kohustus tagastama liisinguesemed hagejale 7 päeva jooksul. Vara on tagastatud ja realiseeritud, kuid turuhind ei katnud hageja poolt tehtud kulutusi. Kostja võlgneb hagejale lepingu nr 0151277L alusel järgmised summad:
1.tasumata liisingumaksed ja intressivõlgnevus kokku 2566.97 eurot (debitoorne võlg);
5.vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku 511.29 eurot. Võlgnevusest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 9586.75 eurot (käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 4358.26 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingu nr 0151276L alusel järgmised summad:
1.tasumata liisingumaksed ja intressivõlgnevus kokku 2566.97 eurot (debitoorne võlg);
5.vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku 511.29 eurot. Võlgnevusest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 9586.75 eurot (käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 4348.64 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingu nr 0151275L alusel järgmised summad:
1.tasumata liisingumaksed ja intressivõlgnevus kokku 2566.97 eurot (debitoorne võlg);
5.vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku 511.29 eurot. Võlgnevusest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 8308.51 eurot (käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 5607.74 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingu nr 0151274L alusel järgmised summad:
1.tasumata liisingumaksed ja intressivõlgnevus kokku 2566.97 eurot (debitoorne võlg);
5.vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku 511.29 eurot. Võlgnevusest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 9586.75 eurot (käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 4339.12 eurot. Hageja täpsustas kohtuistungil, et vara tagastamise eest nõuet esitatud ei ole, nõue on vara müügiteenuse eest. Viivist on arvestatud tasumata osamaksetelt, maksegraafikus toodud intressidelt viivist arvestatud ei ole. Hageja leidis, et lepingu lõpetamisel toimub nõude ümberkujundamine, kus ei ole eraldi debitoorset võlgnevust, viivise ja intressi nõuet ning kogu nõue muutub põhinõudeks. Hageja ei küsi viivistelt viivist. Hageja ei alandanud lepingute lõpetamisel hinda, sellist kokkulepet liisinguvõtjaga ei sõlmitud. Liisingulepingute lisad, milles lepiti kokku liisingulepingute ennetähtaegne lõpetamine, ei sisalda tüüptingimust. Liisingulepingute lõpetamine poolte kokkuleppel on väga erandlik.
Kreeditarve esitatakse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ning selle alusel on liisinguvõtjal võimalik arvutada, millises summas tasuda riigile käibemaksu. Võimaliku käibemaksu tagastamisega tuleb pöörduda riigi poole, sellega hageja ei tegele. Kreeditarvel toodud käibemaksusumma võrra vähenes liisinguvõtja nõudejääk, hageja on nõudeid esitades käibemaksukohustust arvesse võtnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sisaldab hageja nõue viiviseid ja intresse, kuid nende pealt ei saa viivist nõuda. Hageja ei ole ära näidanud põhinõuet. Hageja väidab, et liisinguesemete tagastamiseks oli vaja kasutada kolmanda isiku abi ja samas kinnitab, et liisinguesemed on tagastatud. Liisinguesemed tagastas liisinguvõtja, hagejal sellega seoses kulusid ei kaasnenud. Lisaks on hageja ebaõigesti võtnud aluseks hinnad, millega sõidukid müüdi, mitte nende väärtused. Hageja ja liisinguvõtja leppisid lepingute lõpetamisel kokku, et kui liisinguesemed antakse üle heas seisukorras ja ilma probleemideta, vähendatakse liisinguesemete hinda jääkväärtuse ja osalt debitoorse võlgnevuse võrra. Hageja esitas selle kohta liisinguvõtjale ka kreeditarved. Kokkulepe oli sõlmitud suuliselt. Kahepoolse lepingu lõpetamise kokkuleppes on tüüptingimused. Kostja ei vastuta liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe lisa nr 3 osas, kuna see kokkulepe ei olnud käenduslepingu sõlmimise hetkel piisavalt määratletav. Käibemaksu tasus liisinguvõtja kolmanda osamaksega. Kreeditarve esitamisel tuli hagejal tagastada liisinguvõtjale tema poolt kolmanda osamaksega tasutud käibemaks osas, milles vähendati lepingu hinda. Hageja ei ole liisinguvõtjale käibemaksu tagastanud ning tagastamata käibemaks tuleb võlgnevuses maha arvestada. Hagejal on kohustus tasuda käibemaksu tagastamisega viivitamise tõttu viiviseid. Hageja nõue kostja vastu on vastuolus hea usu printsiibiga. Liisinguvõtja võlgnevus tekkis enne 04.11.2008.a, kuid kostjale esitati nõue alles 09.09.2010.a. Kostja võis hageja käitumisest järeldada, et hageja ei kavatse tema vastu nõuet esitada. Hageja oleks nõude pidanud esitama mõistliku aja jooksul, et kostja saaks vältida võimaliku kahju tekkimist. Kostja oli nõus, et hageja nimetatud sõidukite alghinnad (tl 168) on turuhinnad.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 25.01.2007.a sõlmisid hageja ja Clubinvest OÜ liisingulepingud nr 0151277L, nr 0121276L, nr 0151275L ja nr 0151274L (tl 12-20, 36-44, 60-68, 84-96); • 25.01.2007.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingud liisingulepingute käendamiseks, käendatavaks summaks oli iga liisingulepingu puhul 30 270.34 eurot (tl 10, 33, 58, 82); • 04.11.2008.a lõpetasid hageja ja liisinguvõtja kahepoolselt liisingulepingud (tl 9, 35, 57, 81). Seega on pooled sõlminud liisingulepingu VÕS § 361 mõttes. Pooled on lepingu lõpetanud kokkuleppega ennetähtaegselt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata liisingumaksed ja intressi, viivise, vara realiseerimisega seotud kulutused ja vara jääkmaksumuse. Välja mõistetavast summast tuleks maha arvata vara realiseerimisest saadud summa.
Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostjal tulenevalt kreeditarvetest (tl 137-139) kohustust hagejale midagi tasuda. Kohus ei loe tõendatuks kostja väiteid, et hageja alandas liisinguesemete hinda kreeditarvel näidatud suuruste võrra. Tunnistaja Marko Sallo ütlustest nähtub tunnistaja arusaam, et haagiste hea seisukorra puhul liisinguvõtjal midagi lisaks maksta ei tule. Samas ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud, et pooled oleksid sõlminud iga liisingueseme osas eraldi hinna alandamise kokkulepped, mille tõttu kreeditarved esitati. Liisingulepingute maksegraafikutest nähtub, et liisinguvõtja tasus 4. makse suuremas summas kui igakuised maksed ning poolte selgituste kohaselt tasuti siis käibemaks. Hageja seletuste kohaselt on kreeditarved esitatud seoses käibemaksu tasumisega ja kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna kostja ei ole tõendanud hinna alandamise kokkuleppe sõlmimist, ei ole ka tõendatud, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt käibemaksu tagastamist. Kohus leiab, et käibemaksu riigile tasumise ja tagastamisega seotu ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning kreeditarved ei ole asjakohane tõend. Hinna alandamise kokkulepete puudumisel lähtub kohus haagiste turuhindadest. Hageja nõue kostja vastu ei ole vastuolus hea usu printsiibiga. Vara (haagised) müüdi vahemikus 02.07.2009.a kuni 11.09.2009.a (tl 21, 45, 69, 98). Kuna hageja lähtus nõude esitamisel vara müügihinnast, ei olnud tal võimalik nõuet enne 11.09.2009.a selgelt formuleerida. Kostja väitel esitati talle nõue 09.09.2010.a, s.t mõistliku aja jooksul. Kostja pidi aru saama, et liisingulepingu lõpetamisel käenduslepingud ei lõppenud ning tal oli ka endal võimalus pöörduda hageja poole nõude osas selguse saamiseks. Lepingulises suhtes on mõlemal poolel kohustus järgida hea usu printsiipi.
4.Tasumata liisingumaksed ja intress Hageja palub kostjalt välja mõista debitoorse võlgnevuse iga lepingu alusel summas 2566.97 eurot. Hagiavalduse lisadest nähtub, et nõue on esitatud 5 kuu eest (2008.a juuni kuni oktoober k.a). Kostja võlgnevuse tekkimise ajale ning sellele summale arvutuslikult vastu ei vaidle. Kostja kohustus võlgnevus tasuda tuleneb liisingulepingute p-st 3, liisingulepingu üldtingimuste p-st 1.3 (tl 90-94) ja VÕS §-st 361. Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks välja 10 267.88 eurot (4 lepingut x 2566.97 eurot).
5.Viivised Hageja palub kostjalt välja mõista viivised. Kostja leiab, et hageja on viivised arvestanud ka intressilt. Viivisearvetelt (tl 27-29, 51-53, 75-77, 104-106) nähtub, et hageja on esialgu arvestanud viivist kogu võlgnevuse summalt (s.t osamaks + intress) ning on järgmisel real korrigeerinud viivist, vähendades summat viivise arvestuse alla mittekuuluva osa eest. Seega on hageja viiviste arvutamisel lähtunud õigesti ainult põhiosamakse võlgnevusest. Kohus mõistab viivised välja VÕS § 113 ja liisingulepingute p 5.1 alusel. Kuna kostja ei ole vaidlustanud viiviste arvestust summalist, mõistab kohus viivised välja hageja nõutud ulatuses kokku 435.40 eurot (123.23 + 113.61 + 94.47 + 104.09).
6.Vara realiseerimisega seotud kulutused Liisingulepingute lisa 3 kohaselt oli osaühingul kohustus hagejale sõiduk tagastada. Lisa 3 p 2 tulenevalt oli osaühingul kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügikõlbulikuks seadmise ja võõrandamisega kaasnevad kulutused. Hageja palub kostjalt välja mõista vara realiseerimisega seotud kulud. Hageja esitatud tõendite kohaselt on hageja tasunud vara realiseerimise eest LKW Trucks OÜ-le 9600 krooni iga liisingulepingu alusel (tl 30-31, 54-55, 78-79, 107-108). Kokku on hageja tasunud 2454.20 eurot, ilma käibemaksuta 2045.16 eurot. Kohus leiab, et igasuguse võõrandamisteenusega kaasnevad kulud ning nende väljamõistmine on põhjendatud. Hagejal ei olnud kohustust tegelda sõiduki võõrandamisega ise. LKW Trucks OÜ on esitanud teenustasu kohta arve, kusjuures teenustasu suurus on umbes 5% sõiduki müügihinnast. Kostja ei ole nimetatud tasumäärale vastu vaielnud. Kohus peab hageja esitatud kulu mõistlikuks ja vajalikuks ning mõistab selle kostjalt välja. Hageja
on näidanud summa ilma käibemaksuta ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 2045.16 eurot.
7.Vara jääkmaksumus ja vara realiseerimisest saadud summa Kostja on õigesti leidnud, et hageja lähtus sõidukite müügihinnast, mitte vara väärtusest. Liisingulepingu lisa nr 3 p 2 sätestab sisuliselt, et liisinguvõtja on kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe). VÕS § 367 lg 3 sätestab samas, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega sätestab seadus, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest, kuid üldtingimuste kohaselt tuleks arvestada liisingueseme võõrandamisest saadud summa, s.t müügihinnaga. Kuna kostjal ei ole üldjuhul võimalik kontrollida liisingueseme võõrandamise protsessi ja kindlustada vara müük parima võimaliku hinnaga, ei saa talle teha kohustuseks ka võimaliku riski ainult enda kanda võtmist. Riigikohus on erinevates lahendites (nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-33-08, p 17; 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-52-11, p 15) korduvalt leidnud, et antud juhul on tüüptingimus (liisingulepingu üldtingimuste p 3.7) liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Kohus loeb ka liisingulepingu lisa nr 3 tüüptingimustega sõlmituks, kuna tunnistaja Marko Sallo ütluste kohaselt ei olnud tal võimalik lisa 3 sõnastust mõjutada. Kohtule teada olevalt sõlmib hageja liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise lepingud samasuguses sõnastuses. Kohus lähtub kahjude arvestamisel VÕS § 367 lg 3 sõnastusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tasumata liisingumaksete summa oli 10 743.52 eurot iga lepingu järgi (käibemaksuta), kokku 42 974.08 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli haagiste väärtus tagastamise hetkel. Hageja on esitanud vara müügiaktid, mille kohaselt on hindamisaktidega määratud iga haagise esialgseks maksumuseks 377 600 krooni koos käibemaksuga (tl 21, 45, 69, 98), s.t 314 666.67 krooni. Kostja esitatud tabeli (tl 168) kohaselt oli iga haagise väärtus 320 000 krooni, kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kohus leiab, et hageja enda hinnangust lähtuvalt tuleb iga haagise väärtuseks tagastamise hetkel lugeda 20 110.86 eurot (käibemaksuta). Vara müügihind ei peegelda tingimata turuväärtust ega ole VÕS § 367 lg 3 kohaselt oluline. Seega oli haagiste koguväärtus tagastamise hetkel 80 443.44 eurot (4 haagist x 20 110.86 eurot).
8.Kokku ületab vara väärtus kostja kohustusi hageja ees 24 720.92 euro võrra (debitoorne võlgnevus 10 267.88 eurot + viivised 435.40 eurot + vara realiseerimisega seotud kulutused 2045.16 eurot + tasumata liisingumaksed 42 974.08 eurot – vara koguväärtus 80 443.44 eurot). Seega leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.