Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK JA PÕHJENDUSED

KÜ Olevi 29 esitas esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi R. J. vastu 1767,05 euro võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus võttis 16.08.2012 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid on kostjale R. J.`le kätte toimetatud 22.08.2012. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga ( tl 43). Kostja esitas 23.08.2012 kohtule vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt – põhinõude ulatuses. Kostja vaidleb vastu arvestatud viiviste osas, kuna hiljuti olevat kostja KÜ pangakontole tasunud 400 eurot põhivõlgnevuse katteks ja majavalitseja V. V. oli suuline kokkulepe, et ülejäänud võla tasumine toimub maksegraafiku alusel, kuid arusaamatutel põhjustel hetkel tegutsevad juhatuse liikmed maksegraafikuga ei nõustunud. Kostja on nõus põhivõlgnevuse osas sõlmima maksegraafiku ning lõpetama menetluse kompromiss-kokkuleppel ning menetluskulude jaotamine sõltub kompromissi sõlmimisest. Kostja märkis, et hagi kohtuistungil läbivaatamise korral soovib ta kohtuistungist osa võtta. Enda suulist ärakuulamist ei ole kostja taotlenud (tl. 44).

Hageja esindaja esitas 05.09.2012 kohtule seisukoha kostja vastusele. Hageja esindaja ei nõustunud kostja väidetega. Kostja kinnitas hagejale, et alates juunist 2012 hakkab tasuma jooksvaid arveid, kuid kahjuks kostja ei ole sellest kinni pidanud. Viivise nõue tuleneb KÜS § 7 lg 4 alusel, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt, seega puudub kostjal alus vaielda vastu talle arvestatud viiviste osas. Kuna kostja on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole vabatahtlikult nõus oma võlga maksma, keeldub hageja kostjaga maksegraafikut sõlmimisest, sellest lähtuvalt palub hageja esindaja rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ulatuses. (tl. 48-49). Korteriühistu (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Olevi 29 põhikirja punkt 3.2.10 kohaselt majapidamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,5% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majapidamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus leiab, et hageja nõue kogusummas 1767,05 EUR on põhjendatud.

MENETLUSKULUD

Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 175 eurot (tl. 27,36) ja õigusabikulud summas 175 eurot ( tl 28). Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 350 EUR.

Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.