Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-63494 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 23.12.2011 esitas osaühing (edaspidi OÜ) F (pankrotis) avalduse OÜ H pankroti väljakuulutamiseks. 30.12.2012 on kohus võlausaldaja OÜ F (pankrotis) pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 eurot. Nimetatud summa on tasutud 05.01.2012. Harju Maakohtu 09.01.2012 pankrotimenetluse ettevalmistamise määrusega on kohus määranud eelistungi ajaks 25.01.2012. 30.01.2012 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse OÜ H pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-12-4333). Kohus on mõlemad tsiviilasjad liitnud ühte menetlusse. 21.02.2012 on kohus nimetanud OÜ H ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase. 19.03.2012 esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks. Harju Maakohtu 22.03.2012 määrusega on kohus jätnud võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse osaühing H pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. 22.03.2012 on ajutine pankrotihaldur esitanud aruande, mille kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara 3 636.03 euro väärtuses, võlgniku hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 2 315 430.56 eurot. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul 5 169 414.80 eurot. Võlgniku poolt vaidlustamata kohustusi on 3 222 418.63 eurot, millest kohustused võlgnikuga seotud isikute vastu on 3 118 854.93 eurot ja võlgnikuga mitteseotud isikute vastu 103 563.70 eurot. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgniku omakapital – 1 027 735 eurot. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku tähelepanu juhtinud asjaolule, et Ajutise pankrotihalduri

2-11-63494 hinnangul ületavad võlgniku kohustused ka pärast ajatatud maksuvõlgnevuse summas 60 000 eurot mahaarvamist oluliselt võlgniku vara. Võlgniku puudub iseseisev majandustegevus. Võlgniku tegevus seisneb varaliste nõuete sissenõudmises ja vara tasuta kasutusse andmises. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole selline majandustegevus jätkusuutlik. 27.08.2012 on ajutine pankrotihaldur esitanud täiendava aruande. Aruande kohaselt ei vasta OÜ H omakapital seisuga 24.08.2012 seaduses ettenähtud nõuetele. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu OÜ F (pankrotis) nõudele vastu ja leiab, et võlgnik ei ole maksejõuetu. 12.09.2012 määrusega on kohus uuendanud asjas menetluse, kuna 10.09.2012 on OÜ H esitanud kohtule nõude loovutamise lepingu, millega võlgnik omandas OÜ PH osa nõudest aktsiaselts PT (pankrotis) vastu 473 069.97 eurot. Kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit selgitama välja selle, kuidas mõjutab osaühing H maksevõimet 09.09.2012 omandatud nõue. 17.09.2012 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule täiendava aruande. Vastavalt aruandele tuleneb AS PT (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi 17.09.2012 vastusest, et OÜ PH tunnustatud nõude suurus on AS PT (pankrotis) pankrotimenetluses 946 139.94 eurot, mis moodustab 78,6 % teise rahuldamisjärgu nõuetest. OÜ H omandas sellest nõudest 50 %, so 473 069.97 eurot. AS PT (pankrotis) pankrotimenetluses on kohtumäärustega kinnitatud esialgne jaotusettepanek ja jaotusettepanek ning kuni jaotusettepanekuni tasutud massikohustused ja pankrotimenetluse kulud. Osaliselt on välja makstud pankrotihalduri esialgne tasu. OÜ H nõue kuulub pankrotihaldur Peeter Sepper hinnangul rahuldamisele teises rahuldamisjärgus ja talle kuulub väljamaksmisele 39,3 % väljamaksete kogusummast. Teise rahuldamisjärgu võlausaldajad kannavad 1,55 % kõigist pankrotimenetluse kuludest. Käesolevaks ajaks on teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele väljamaksmiseks laekunud 4 020.67 eurot, millest lahutatakse 1,55 % menetluse kuludeks. Seega saaks käesolevas menetluse staadiumis välja maksta AS PT (pankrotis) pankrotimenetluses 3 958.35 eurot, millest OÜ H kuuluks välja maksmisele 1 555.63 eurot (78,6%/2=39,3%; 3958,35-st 39,3%). Samuti palus ajutine pankrotihaldur võlausaldajal ja võlgnikul hiljemalt 17.09.2012 kell 13.00 esitada teave tehingute ja sündmuste kohta, mis mõjutavad OÜ H maksevõimet. Võlausaldaja teatas, et täiendavaid andmeid esitada ei ole. Võlgnik esitas ajutisele haldurile mitmeid täiendavaid dokumente, mis seonduvad AS PT (pankrotis) pankrotimenetlusega. Nimetatud dokumentides esitab OÜ H etteheiteid AS PT (pankrotis) pankrotihaldurile ja annab edaspidise tegevuse osas suuniseid. AS PT (pankrotis) pankrotihalduri suulise hinnangu kohaselt on OÜ H juhatuse liikme suunised perspektiivitud nõuded. Samuti on OÜ H juhatuse liige esitanud ajutisele pankrotihaldurile informatsiooni selle kohta, et võlgnik omandas AS P nõude EPAG summas 196 000 USD, mis põhineb 17.03.2008 EPAG ja AS P vahel sõlmitud laenulepingul. 17.09.2012 taotlusest pankrotihaldur Peeter Sepperile nähtub, et võlgniku esindaja hinnangul oli 17.03.2008 lepingujärgseks tegelikuks laenusaajaks AS BE, kes sellest tulenevalt ja 17.09.2012 haldur Peeter Sepper esitatud taotluses märgitud põhjendustel, on kohustatud ka laenu summas 196 000 USD tagasi maksma EPAG eest OÜ H. 17.09.2012 on OÜ H esitanud juba uue võlausaldaja staatuses AS BE nõude tasuda võlgnevus kogusummas 282 941 USD OÜ H 10 päeva jooksul nõude saamisest. Võlgniku esindaja ise ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, mis kinnitavad, et reaalselt on AS P poolt laenu antud. Võlgniku poolt esitatud dokumendid laenu andmise kohta on võõrkeelsed ja ilma kinnitatud tõlgeteta. Jättes nimetatud asjaolu kõrvale tuleb

2-11-63494 tõdeda, et võlgniku poolt täiendavalt esitatud dokumentide alusel 17.09.2012, ei osutunud võimalikuks tuvastada, et võlgnik OÜ-l H on reaalne võimalus sisse nõuda 16.09.2012 lepingu alusel omandatud nõue EPAG/AS BE vastu ning 09.09.2012 nõude loovutuse lepingu alusel OÜ PH omandatud nõue AS PT (pankrotis) vastu summas 473 069.97 eurot. Nimetatud varalisi nõudeid on võimalik arvestada väärtust omava varana OÜ H varade koosseisus üksnes siis, kui on tõendid olemas selle kohta, et kohustatud isikutel on reaalselt olemas vara, mille arvelt on võimalik nõue rahuldada. Avalikult kättesaadava teabe kohaselt esinevad AS-l BE makseraskused. Kokkuvõttes leiab ajutine pankrotihaldur oma täiendavas aruandes, et ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitatud teabe, pankrotihaldurilt Peeter Sepperilt saadud teabe ja avalikult kättesadava teabe põhjal ei saa pidada võlgniku poolt 09.09.2012 ja 16.09.2012 omandatud nõuete loovutuse lepingute alusel omandatud nõudeid AS PT(pankrotis) ja EPAG/AS BE ja viimase juhatuse liikme Anatoli Belovi vastu arvestada suuremas väärtuses kui 1 555.63 eurot, so summa, millises on olemasoleva pankrotivara arvelt võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid AS PT(pankrotis) pankrotimenetluses. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine pankrotihaldur, et 09.09.2012 ja 16.09.2012 omandatud nõuded ei mõjuta OÜ H maksevõimet oluliselt. OÜ H makseraskused on alalise iseloomuga. OÜ-l H puudub sisuliselt igasugune majandustegevus, ajutisele haldurile esitatud dokumentide järgi ei ole võimalik järeldada, et OÜ H allüürnik OÜ BR tasuks allüüri, s.h ka osaliselt osas, mis kuulub igakuuliselt tasumisele maksuhaldurile summas 5 951.22 eurot. OÜ H raamatupidamises on menetluse kestel maksuhaldurile OÜ H maksuvõla tasumisena võlgniku juhatuse liikme S. H poolt, kelle ees vastavas summas on kohustus suurenenud. Ilma ajutise halduri nõusolekuta tasaarvestab OÜ BR igakuuliselt tasumisele kuuluva allüüri summas 9 000 eurot oma nõudega OÜ H vastu. Seega sisuliselt ei ole OÜ-l H mingit käivet ega sissetulekut, OÜ H kohustuste täitmine toimub OÜ H juhatuse liikme S. H või temaga otseselt või kaudsemalt seotud isikute vahendite arvelt. Kokkuvõttes ei saa nimetatud põhjustel pidada OÜ H jätkusuutlikus ettevõtteks, mille puhul oleks võimalik asuda seisukohale, et tulevikus on võimalik ettevõttel makseraskused ületada. OÜ H juhatuse liikme ja osaniku S.H ärihuvid on seotud mitte OÜ H, vaid eelkõige OÜ BR, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on samuti S.H . OÜ BR huvi on ilma täiendavate kulude tegemata kasutada kinnistut ja kogu üüritulu enda tulude koosseisus arvata. Viimati toimunud kohtuistungil esitati võlgniku poolt ka dokumendid, millises summas saab olema täiendav tulu OÜ-l BR. OÜ H ei maksta igakuuliselt laekuvast üüritulust midagi. Vaatamata majandusliku seisu paranemisele ja selles osas ka tõendite esitamisel nähtub, et OÜ BR maksuvõlg kasvab järjest. Kui 24.08.2012 seisuga oli OÜ BR maksuvõlg summas 21 711.32 eurot, millele lisandus arvestuslik intress summas 1 512.32 eurot, siis seisuga 17.09.2012 on OÜ BR maksuvõlg summas 22 705.87 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 1 813.08 eurot. Seega võib järeldada, et ka OÜ BR makseraskused on süveneva iseloomuga ning ei saa arvestada, et OÜ BR omab reaalselt võimalusi ja vahendeid OÜ H kohustuste täitmiseks, kui ta ise ei suuda isegi maksukohustusi täita. Täiendavalt märgib ajutine pankrotihaldur, et OÜ T omandatud nõude tasaarvestamise osas on ta samal seisukohal, mida on avaldanud pankrotiavalduse esitaja OÜ F(pankrotis) pankrotihaldur, s.t nõude loovutamise teel omandatud nõuet ei ole võimalik tasaarvestada (PankrS § 99 lg 3). Võlgnik saab tasaarvestada tema enda poolt esitatud ja tunnustatud nõuet.

II Kohtumääruse põhjendused

2-11-63494

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 99 lg 3 sätestab, et loovutamisega saadud nõuet võib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Loovutamisega saadud nõuet ei saa tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 23.12.2011 esitas OÜ F(pankrotis) avalduse OÜ H pankroti väljakuulutamiseks. 30.01.2012 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse OÜ H pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-12-4333). Kohus on mõlemad tsiviilasjad liitnud ühte menetlusse. 21.02.2012 on kohus nimetanud OÜ H ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase. 19.03.2012 esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks. Harju Maakohtu 22.03.2012 määrusega on kohus jätnud võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse osaühing H pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Võlgnik vaidleb võlausaldaja OÜ F(pankrotis) nõudele vastu. Võlgnik leiab, et ta ei ole maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. 09.09.2012 ja 16.09.2012 omandatud nõuded ei mõjuta OÜ H maksevõimet oluliselt. OÜ-l H puudub sisuliselt igasugune majandustegevus, ajutisele haldurile esitatud dokumentide järgi ei ole võimalik järeldada, et OÜ H allüürnik OÜ BR tasuks allüüri, s.h ka osaliselt osas, mis kuulub igakuuliselt tasumisele maksuhaldurile summas 5 951.22 eurot. OÜ H raamatupidamises on menetluse kestel maksuhaldurile OÜ H maksuvõla tasumisena võlgniku juhatuse liikme S. H poolt, kelle ees vastavas summas on kohustus suurenenud. Ilma ajutise halduri nõusolekuta tasaarvestab OÜ BR igakuuliselt tasumisele kuuluva allüüri summas 9 000 eurot oma nõudega OÜ H vastu. Seega sisuliselt ei ole OÜ-l H mingit käivet ega sissetulekut, OÜ H kohustuste täitmine toimub OÜ H juhatuse liikme S. H või temaga otseselt või kaudsemalt seotud isikute vahendite arvelt. Kokkuvõttes ei saa nimetatud põhjustel pidada OÜ H jätkusuutlikus ettevõtteks, mille puhul oleks võimalik asuda seisukohale, et tulevikus on võimalik ettevõttel makseraskused ületada. OÜ H juhatuse liikme ja osaniku S.H ärihuvid on seotud mitte OÜ H, vaid eelkõige OÜ BR, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on samuti S.H . OÜ BR huvi on ilma täiendavate kulude tegemata kasutada kinnistut ja kogu üüritulu enda tulude koosseisus arvata. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna kohus peab tulenevalt PankrS § 31 lg 1 võlgniku maksejõuetuse tõttu võlgniku

2-11-63494 pankroti välja kuulutama, siis ei hakka kohus menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt hindama võlausaldaja nõude olemasolu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara (3 636.03 + 1 555.63) 5 191.66 euro väärtuses, võlgniku hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 2 315 430.56 eurot. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul 5 169 414.80 eurot. Võlgniku poolt vaidlustamata kohustusi on 3 222 418.63 eurot, millest kohustused võlgnikuga seotud isikute vastu on 3 118 854.93 eurot ja võlgnikuga mitteseotud isikute vastu 103 563.70 eurot. Võlgniku omakapital on seisuga 31.12.2011 – 2 886 230 eurot (V kd, tl 63) võlgniku 2011. A majandusaasta tulemuseks oli kahjum 3 502 859 eurot (V kd, tl 64). Võlgnik on 09.09.2012 ja 16.09.2012 omandanud nõuded, mille võrra võlgniku hinnangul peaks võlgniku vara oluliselt suurenema. 09.09.2012 nõude loovutamise lepingu (V kd, tl 234-236) kohaselt omandas OÜ H OÜ PH osa nõudest AS PT(pankrotis) vastu, OÜ H on omandanud nõude suuruses 473 069.97 eurot. AS PT(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi 17.09.2012 vastuse (IV kd, tl 45) kohaselt on OÜ PH AS PT(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurus 946 139.94 eurot, mis moodustab 78,6 % teise rahuldamisjärgu nõuetest. OÜ H omandas sellest nõudest 50 %, s.o 473 069.97 eurot. OÜ H nõue kuulub pankrotihaldur Peeter Sepper hinnangul rahuldamisele teises rahuldamisjärgus ja talle kuulub väljamaksmisele 39,3 % väljamaksete kogusummast. Teise rahuldamisjärgu võlausaldajad kannavad 1,55 % kõigist pankrotimenetluse kuludest. Käesolevaks ajaks on teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele väljamaksmiseks laekunud 4 020.67 eurot, millest lahutatakse 1,55 % menetluse kuludeks. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas menetluse staadiumis võimalik välja maksta AS PT(pankrotis) pankrotimenetluses 3 958.35 eurot, millest OÜ H kuuluks välja maksmisele 1 555.63 eurot (78,6%/2=39,3%; 3958,35-st 39,3%). OÜ H on esitanud vastuväited AS PT(pankrotis) pankrotihalduri tegevusele, kuna leiab, et pankrotihaldur ei ole AS PT(pankrotis) pankrotimenetluses esitanud kõiki nõudeid AS PT(pankrotis) vara tagasivõitmiseks või –nõudmiseks. AS PT(pankrotis) pankrotihalduri poolt ajutisele pankrotihaldurile antud selgituste kohaselt on tegemist perspektiivitute nõuetega. OÜ H on esitanud informatsiooni selle kohta, et võlgnik omandas 16.09.2012 (VI kd, tl 26) AS P nõude EPAG vastu summas 196 000 USD, mis põhineb 17.03.2008 EPAG ja AS P vahel sõlmitud laenulepingul. OÜ H 17.09.2012 taotlusest (VI kd, tl 4-8) nähtub, et võlgniku esindaja hinnangul oli 17.03.2008 lepingujärgseks tegelikuks laenusaajaks AS BE, kes sellest tulenevalt ja 17.09.2012 haldur Peeter Sepper esitatud taotluses märgitud põhjendustel, on kohustatud ka laenu summas 196 000 USD tagasi maksma EPAG eest OÜ H. 17.09.2012 on OÜ H esitanud juba uue võlausaldaja staatuses AS BE nõude tasuda võlgnevus kogusummas 282 941 USD OÜ H 10 päeva jooksul nõude saamisest (VI kd, tl 34-35). Kohus leiab, et OÜ H ei ole tõendanud, et AS P on reaalselt laenu andnud. Võlgniku poolt esitatud dokumendid laenu andmise kohta on võõrkeelsed ja ilma kinnitatud tõlgeteta. Ajutine pankrotihaldur ei ole suutnud võlgniku poolt 17.09.2012 täiendavalt esitatud dokumentide alusel tuvastada, et võlgnik OÜ-l H on reaalne võimalus sisse nõuda 16.09.2012 lepingu alusel omandatud nõue EPAG või AS BE vastu. AS BE2011. a majandusaasta konsolideeritud aruande (VI kd, tl 4784) kohaselt kuulub kontserni kolm äriühingut. Seisuga 31.12.2010 oli kontserni konsolideeritud bilansi kohaselt omakapital -560 397 eurot ja seisuga 31.12.2011 -822 585 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhul, kui võlgnik tõendaks nõude olemasolu AS BE vastu, on selle sissenõudmine ebatõenäoline AS BE makseraskuste tõttu. Võlgniku poolt OÜ T omandatud nõude tasaarvestamine ei ole tulenevalt PankrS § 99 lg 3 võimalik.

2-11-63494 Võlgniku puudub iseseisev majandustegevus. Võlgniku tegevus seisneb varaliste nõuete sissenõudmises ja vara tasuta kasutusse andmises. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole selline majandustegevus jätkusuutlik, kuna võlgniku kohustused kaetakse laenukapitali arvelt. Võlgniku juhatuse liikme poolt antud selgituste kohaselt tekkisid võlgniku makseraskused ajavahemikul 2007-2008, mil võlgniku lõppes aktiivne majandustegevus. Nimetatud ajast on võlgnikul tekkinud ka maksuvõlgnevus. Võlgniku igakuine sissetulek seisneb OÜ BR poolt makstavas tasus allüüri eest summas 9 000 eurot, millest igakuiselt tasutakse võlgniku kohustust maksuhalduri ees, mille suuruseks vastavalt maksegraafikult on 5 951.22 eurot. Ülejäänud summa võib OÜ BR võlgniku ja OÜ BR vahel 01.06.2012 sõlmitud lepingu alusel tasaarvestada. Harju Maakohtu 21.02.2012 määrusega (II kd, tl 88-91) on kohus kohaldanud võlgniku suhtes käsutuskeeldu ja keelanud võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri luba tasaarvelduskokkuleppe sõlmimiseks küsinud. Võlgniku raamatupidamisregistrite kohaselt (V kd, tl 124-125) kohaselt on maksuvõla tasumine toimunud mitte OÜ H vahendite arvelt vaid võlgniku juhatuse liikme Sergei H vara arvelt, kuna võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgniku kohustused S. H ees suurenenud S. H poolt võlgniku maksuvõla tasumiseks tehtud ülekannet võrra. Eeltoodust saab järeldada, et OÜ BR ei olegi võlgniku allüüri tasunud või on võlgniku raamatupidamises ekslikult kajastatud võlgniku poolt maksuvõlgnevuse tasumist kohustuse tekkimisena Sergei H ees. Asjaolu, et OÜ BR ei ole suuteline tasuma igakuiselt allüüri summas 9 000 eurot viitab tema negatiivne omakapital, mille suuruseks seisuga 31.12.2011 on – 1 905 511 eurot (V kd, tl 88). Kohus leiab, et juhul, kui OÜ BR on tasunud võlgnikule tasu allüüritud ruumide eest, on võlgnik käsutuskeeldu rikkudes asunud oma sissetulekust rahuldama kahe võlausaldaja nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgnikul puudub muu sissetulek peale tasu allüüritud ruumide eest, mida ta kasutab kahe võlausaldaja nõude rahuldamiseks, siis ei piisa võlgniku varast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja ei ole ette näha nimetatud olukorra muutumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevusest ei laeku vahendeid, millest piisaks kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama võlgniku pankrotiavalduse, kuid hetkel on keeruline hinnata pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise aega. Ajutine pankrotihaldur on asunud seisukohale, et esinevad kahtlused, et võlgniku juhatuse liikme ja ainuosaniku ärihuvi on viimastel aastatel suunatud mitte niivõrd võlgniku, kui äriühingu, majandustegevuse jätkamisele, vaid oma ärihuvide realiseerimisele OÜ F(pankrotis). Samuti on alust arvata, et võlgniku juhatuse liikmel on raskusi majandusüksuse printsiibi mõistmisel ning hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgimisel

2-11-63494 ettevõtluses tegutsemisel. Võlgniku juhatuse liikmel puudub ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võime hinnata ühe tehingu mõju sellega seotud äriühingutele eraldiseisvalt ning teha tehinguid selliselt, et poolte õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ning tehingul oleks mõlema poole jaoks majanduslik sisu. Eeltoodud põhjusel on suure tõenäosusega tekkinud olukord, kus võlgniku juhatuse liige on teinud võlgniku jaoks äärmiselt kahjuliku tehingu, mis samas on äärmiselt kasulik OÜ BR. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas eeltoodud asjaolud olid võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ja samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku poolt 11.03.2009 OÜ BR sõlmitud allüürileping on tõenäoliselt sõlmitud võlgniku ja tema võlausaldajate jaoks kahjulikel tingimustel, kuna sisuliselt anti OÜ F 01.04.2006 lepingu alusel üürile võetud vara tasuta allüürile OÜ BR ning võlgnik võttis enda kanda vara haldamisega seotud kulud, mille kandmine toimus laenu arvelt ja tõi võlgniku jaoks kaasa finantskulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitada vastavad nõuded. Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühing H pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.