Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-12-23855/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.09.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1443

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS MiniCredit11551909(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-23855

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18.september 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number

2-12-23855

Hagi ese

AS-i MiniCredit hagi J. K. lisanduva viivise nõudes 153, 38 eurot

Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad

vastu 312, 52 euro ja

Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn; e-post [email protected]); hageja esindaja: Ingrid Nook (AS MiniCredit; postiaadress Viru väljak 2, 10111 Tallinn; e-post:[email protected]); Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS-i MiniCredit hagi J. K. vastu osaliselt.

2.Välja mõista J. K. `lt AS-i MiniCredit kasuks 312 (kolmsada kaksteist) eurot ja 52 senti, millest moodustab tagastamata laenusumma 127, 82 eurot; intress 31,32 eurot, võla sissenõudmise kulu 25,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 127, 82 eurot.

3.Jätta rahuldamata AS-i MiniCredit nõue J. K. `lt lisanduva viivise väljamõistmiseks alates 15.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

3.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue tagastamata laenusumma 127, 82 euro; intressi 31, 32 euro ja võla sissenõudmise kulu (meeldetuletuste tasu) 25, 56 euro ja viivise 127, 82 euro nõudes rahuldamisele.