Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx, mille saldo 10.08.2012 seisuga on – 0,32 eurot. Konto on arestitud 09.08.2012 seisuga. Akti kohaselt on L P nimele Swedbank AS-is avatud arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 27.02.2010 oli 587,02 eurot ning AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga oli 0,00 eurot. Nimetatud rahasummad kuuluvad võlgniku ja L P ühisvara hulka. Maanteeameti liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga xxx , esmane registreerimisaasta 1994 (edaspidi sõiduauto 1) ning sõiduauto AUDI A6, registreerimismärgiga xxx , esmane registreerimisaasta 1995 (edaspidi sõiduauto 2, sõiduauto 1 ja 2 edaspidi ühiselt nimetatud sõiduautod). Akti kohaselt on sõiduautod omandatud võlgniku ja L P abielu ajal ning kuuluvad nende ühisvara hulka. Akti kohaselt on sõiduauto 1 väärtus ca 1 200 eurot. Levinud interneti müügiportaalide andmetel varieeruvad samade näitajatega sõidukite hinnad alates 700 eurost kuni 1 500 euroni. Ajutisele haldurile teadaolevalt asub sõiduauto 1 aadressil xxx T Š valduses. Akti kohaselt on sõiduauto 2 väärtus ca 1 000 eurot. Levinud interneti müügiportaalide andmetel varieeruvad samade näitajatega sõidukite hinnad alates 1 800 eurost kuni 2 999 euroni. Sõiduauto 2 võtmed asuvad ajutisele haldurile teadaolevalt GG valduses. Haldur märgib, et tal on äärmiselt keeruline hinnata sõiduautode turuväärtust kiirrealiseerimismeetodil, kuivõrd ei ole teada nende tehniline seisukord ning sõiduauto 2 osas puudub informatsioon selle reaalse olemasolu ja asukoha kohta, vaatamata GG esitatud korduvatele päringutele edastada vastavasisuline informatsioon. Vastavalt aktile kuulus pärandvara hulka korteriomand asukohaga Tallinn, XXX, registriosa nr XXX, pindalaga 46,1 m2 (edaspidi korter), mis oli registreeritud L P nimele, kuid oli omandatud abielu ajal ning kuulus võlgniku ja L P ühisvara hulka. Korter on koormatud hüpoteegiga Aktsiaseltsi Hansapank kasuks summas 57 584,40 eurot (901 000 krooni). Akti kohaselt on korteri hinnaks 34 575 eurot. Korteri hinnangulise tegeliku turuväärtuse selgitamiseks tellis ajutine haldur eksperthinnangu SK OÜ-lt. Eksperthinnangu kohaselt on korteri hinnanguline turuväärtus 39 000 eurot. Eksperthinnangu kohaselt on hinnatav objekt keskmise likviidsusega. 07.08.2012 väljastas Tallinna notar Ants Ainson L P pärijatele pärimistunnistuse ning samas vormistas ka kinnistusosakonnale esitamiseks pärijate kinnistamisavalduse, mille alusel 27.08.2012 kanti pärandvaraks oleva korteri ühisomanikena kinnistusraamatusse T Š, S I, K P ning A K . Ajutine haldur märgib, et edastas 22.08.2012, 23.08.2012 ja 24.08.2012 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale teated, et Harju Maakohtu 07.08.2012 määruse kohaselt on võlgniku pärandvara, mille hulka kuulub haldurile teadaolevalt L P ja võlgniku ühisvara hulka kuuluva korteri suhtes kehtestatud käsutuskeeld ja igasugused toimingud, sh Tallinna notari Ants Ainsoni kinnistamisavaldusega taotletava kande tegemine, korteri osas keelatud ilma ajutise halduri vastava nõusolekuta. Sellele vaatamata kõnesolev kinnistusraamatukanne tehti 27.08.2012. Kõnealuse kinnistusraamatukande tagajärjel on tekkinud olukord, kus pärandvara hulka kuulunud korter on juba üle läinud pärijate omandisse. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Maksu- ja Tolliameti 28.08.2012 saldoteatise kohaselt on võlgniku ettemaksukonto saldo 28.08.2012 seisuga 0,26 eurot ning maksusaldod puuduvad. Seega on ajutisele haldurile kättesaadava informatsiooni alusel võlgniku pärandvara suuruseks hinnanguliselt 39 000 eurot, mis kiirmüügiväärtuses on eelduslikult oluliselt

vähem. Ajutine haldur märgib, et kuivõrd võlgniku pärandvara näol oli tegemist abikaasade ühisvara hulka kuulunud varaga ning võlgnik päris L P pärandvarast 1⁄2 suuruse mõttelise osa ja teise 1⁄2 suuruse mõttelise osa päris A K (võlgniku pärijateks on omakorda T Š, S I ja K P), on võlgniku pärijate ja L P pärija A K (kelle pärijaks on omakorda notar Ants Ainsoni vastuse kohaselt M K ) näol tegemist kaaspärijatega ning vastavalt pärimisseaduse §-le 147 kohaldatakse kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid. Võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamisel tuleb see jagada (seejuures varal lasuvad kohustused jagatakse samuti kaaspärijate vahel) ning võlgniku pärandvara hulka kuuluv osa ühisomandist eraldada ja arvata pankrotivara hulka, A K pärija osa L P pärandvarast aga jääb eraldiseisvana ega kuulu võlgniku pankrotivara hulka (juhul kui see välja kuulutatakse). Sellest tulenevalt võib pärandvara pankroti väljakuulutamisel korteri realiseerimine osutuda keeruliseks, kuivõrd realiseerima hakatakse üksnes võlgniku pärandvara hulka kuuluva korteri mõttelist osa. Selleks, et oleks võimalik korterit tervikuna võõrandada, on vajalik A K pärija nõusolek, mille saamise tõenäosust ei ole antud hetkel võimalik prognoosida, kuivõrd A K pärimisasjas on notar Ants Ainsoni vastuse kohaselt pärimistunnistus väljastamata, sest tema pärimisasjas viidi samuti läbi pärandvara inventuur, mille käigus selgus, et võlgu on rohkem kui vara. Samuti pidi notar Ants Ainsoni vastuse kohaselt A K vara pärija (M K ) pöörduma kohtusse pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku pärandvara kohustused on vähemalt 49 825,88 eurot ja see moodustub laenukohustustest Swedbank AS-i ees. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste täitmine täies ulatuses võimalik. Võlgniku pärandvara hulka kuuluva korteri ja sõiduautode realiseerimise võimalikkus ja kiirus on äärmiselt küsitav. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selliseid tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ning olla seetõttu pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Samuti ei ole ajutine haldur esmase analüüsi tulemusena tuvastanud arvelduskontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid. Pärandvara kohustused ületavad pärandvara väärtust ja kohustusi ei ole võimalik täita ilma vara võõrandamata. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvara maksejõuetuse on põhjustanud pärandaja surm, mistõttu ei saanud ta jätkata tulu teenimist olemasolevate kohustuste täitmiseks. Pankrotiseaduse mõistes on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevate andmete kohaselt on võlgnikul vara mahus, mis võimaldab katta pankrotimenetluse kulud. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid avaldajad pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud. Avaldajad nõustusid ajutise halduri aruande, tasu ja kulutuste suurusega. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja A P pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Urmas Ustavi.

PankrS § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on A P pärandvara suuruseks hinnanguliselt 39 000 eurot, samas on pärandvaral kohustusi vähemalt 49 825,88 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et A P pärandvara on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kuna A P pärandvara väärtus ei kata olemaolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Kohus soostub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotiseaduse mõistes on võlgniku maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutus 120 eurot eksperthinnangu eest on tõendatud ja vajalik. Avaldajad ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajutise halduri kulutuste hüvitis 120 eurot Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks välja mõista A P pärandvarast.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.