2-12-26421/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 17.09.2012 määrusega kuulutati välja XXX(sünd XXX, surnud XXX) pärandvara pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Urmas Ustav. 17.12.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 05.02.2014 esitas pankrotihaldur kohtule XXXpärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, ning taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada Urmas Ustav XXXpärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses halduri kohustustest, määrata halduri tasu ning kinnitada pankrotimenetluse kulud. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud 05.02.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Lõpparuandes sisalduvad andmed: ANDMED PANKROTIVARA JA SELLE MÜÜGIST SAADU KOHTA. Võlgniku vara moodustas korteriomand, registriosa numbriga XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 46,10 m2, asukohaga XXX(edaspidi Korteriomand). Korteriomand oli koormatud I järjekoha hüpoteegiga summas 57 584,40 eurot (901 000 krooni) Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Korteriomand võõrandati 07.08.2013 toimunud enampakkumisel, mille võitis hinnaga 39 300 eurot XXX(isikukood XXX). Enampakkumise võitja kanti kinnistusraamatusse omanikuna 03.09.2013. Lisaks kuulusid Võlgniku pankrotivara hulka sõiduauto AUDI A6, registreerimismärgiga XXX, esmane registreerimisaasta 1995 (edaspidi Sõiduauto 1) ning sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXX, esmane registreerimisaasta 1994 (edaspidi Sõiduauto 2; Sõiduauto 1 ja 2 edaspidi ühiselt nimetatud Sõiduautod). Sõiduauto 1 võõrandati 25.09.2013 toimunud enampakkumisel. Enampakkumise võitis hinnaga 550 eurot XXX(isikukood XXX). Sõiduauto 2 võõrandati 15.10.2013 toimunud enampakkumisel. Enampakkumise võitis hinnaga 200 eurot XXX (isikukood XXX). Seega kokku moodustab pankrotivara 40 050 eurot. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli Võlgniku arvelduskonto nr XXX AS-s Swedbank AS algsaldo – 0,32 eurot. ANDMED PANKRS § 146 NIMETATUD VÄLJAMAKSETE KOHTA. PankrS § 146 lg 1 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, mis tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist, järgmised maksed: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; massikohustused; pankrotimenetluse kulud. Vara välistamise nõudeid ei ole esitatud. Haldurile käesolevalt kättesaadava informatsiooni pinnalt läbiviidud analüüsi tulemusel on haldur seisukohal, et puuduvad ka tagasivõitmise nõuded. Andmed Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise kohta. Nimetatud väljamakseid ei ole tehtud.

Võlgnikul ei ole halduri parima teadmise kohaselt müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara. ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL. Haldur viis oma ülesannete täitmisel läbi järgmised toimingud: Selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi. Kättesaadavaks tehtud materjalide analüüsi käigus pankrotihaldur ei tuvastanud olemasoleva teabe pinnalt võlausaldajate huvide kahjustamisele viitavate ja pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavate tehingute esinemist. Korraldas olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise ning pankrotivara hulka kuuluva vallas- ja kinnisvara müüki avalikel enampakkumistel. Võlgniku pankrotivara hulka kuulus Korteriomand. Esmalt selgitas haldur välja Korteriomandi väärtuse, milleks tellis ekspertarvamuse Korteriomandi hinnagulise turuväärtuse selgitamiseks. Seejärel sõlmis haldur 10.06.2013 kokkuleppe XXX, kes on Võlgniku abikaasa XXX pärandvara lõplik pärija. XXX esmasteks pärijateks olid Võlgnik ja XXX. XXX suri XXX ning tema pärandvara päris XXX. XXX pärandvara suhtes algatati pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-12-37889, mis Harju Maakohtu 31.12.2012 kohtumäärusega rauges, kuivõrd võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ning keegi ei olnud nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu määratud summat pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku pankrotivara (Korteriomandi ja Sõiduautode) näol oli tegemist Võlgniku ja tema abikaasa XXXühisvara hulka kuuluva varaga. Seega eeltoodust tulenevalt kuulus XXX-le kui XXXpärijale (XXX kaudu) teatud mõtteline osa Korteriomandist ja Sõiduautodest. Kokkuleppega leppisid haldur ja XXX, et XXX annab haldurile nõusoleku võõrandada pankrotivara ning määrata pankrotivara alghind halduri omal äranägemisel, sh tarvidusel alghinda vähendada halduri omal äranägemisel, arvestades seaduses sätestatud pankrotivara võõrandamise sätteid. Kokkuleppe kohaselt XXX kinnitas, et loobub tagasivõtmatult pankrotivara müügist laekuvast rahasummast, mis vastab tema pärandiosale. Eeltoodust tulenevalt langeb ära tema kohustus kanda kõiki pankrotivara hoidmise, hooldamise, võõrandamise jms-ga seotud kulusid vastavalt tema pärandiosale. XXX kinnitas, et tal ei ole halduri suhtes pankrotivara müügiga seonduvalt mistahes nõudeid ega pretensioone.

Seejärel korraldas haldur Korteriomandi müümiseks enampakkumise, millega seoses tutvustas Korteriomandit ostuhuvilistele, pidas nendega läbirääkimisi ja suhtles korduvalt korteriühistu esindajaga. Pankrotihalduri eesmärgiks oli võõrandada Korteriomand võimalikult efektiivselt ning kiire aja jooksul. 07.08.2013 enampakkumisel müüdi Korteriomand hinnaga 39 300 eurot. Haldur saavutas käesolevat majandussituatsiooni arvestades võlausaldajatele parima võimaliku tulemi. Kuivõrd ostja soovis Korteriomandi eest tasuda krediidiasutusest võetud laenuga, siis pidi haldur tegema täiendavaid toiminguid, võrreldes selle situatsiooniga, mil enampakkumisel ostetud vara eest oleks koheselt pärast enampakkumise lõppemist tasutud ning vastavasse protsessi ei oleks kaasatud krediidiasutus ja notar. Haldur suhtles korduvalt notariga, kes tegi ettevalmistusi vastavasisulise tehingu tarbeks, analüüsis notari edastatud dokumente ning osales notaritehingus. Seoses Korteriomandi omandiõiguse ümbervormistamisega uuele omanikule esitas haldur sellekohase avalduse kinnistusosakonnale. Sõiduautode võõrandamiseks on haldur korraldanud 1 enampakkumise ja 2 kordusenampakkumist, kuivõrd Sõiduautode suhtes puudus mistahes huvi. Sõiduautod õnnestus siiski võõrandada – Sõiduauto 1 võõrandati XXX 550 euro eest ning Sõiduauto 2 XXX 200 euro eest. Seoses Sõiduautode võõrandamisega suhtles haldur korduvalt nii e-kirja kui telefoni teel ostjatega, kohtus Sõiduauto 1 ostja esindajaga, korraldas Sõiduauto 1 pukseerimise Maardust Tippteenus OÜ autoplatsile. Viimases kohas hoiustati Sõiduautot 1 kuni selle võõrandamiseni. Haldur valmistas ette ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud. Nõuete kaitsmise koosoleku tarbeks analüüsis haldur võlausaldaja poolt esitatud nõudeavaldusi, nende põhjendatust/tõendatust. Haldur koostas seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele esitamiseks. Lisaks on haldur seoses pankrotivara müügi protsessiga korduvalt suhelnud XXX esindajaga. Täiendavalt haldur märgib, et kuivõrd tagasiside XXX esindajalt viibis pika aja jooksul, seejärel aga oli temaga edaspidine suhtlemine äärmiselt vaevaline, siis sellest tingituna viibis ka pankrotivara müük. Samuti on haldur korduvalt suhelnud XXX pärandvara ajutise halduriga Martin Pärnaga. PankrS § 65 ja 651 kohaselt arvutatakse halduri tasu tulenevalt pankrotivara suurusest. Vara müügist on Võlgniku vara suurenenud ning halduri tegevuse tulemusena saadud Võlgniku pankrotivara suurus on 40 050 eurot, jäädes PankrS § 651 lg 1 esitatud tabelis vahemikku 32 001–64 000 eurot. Vastavalt PankrS §-le 651 lg 1 on pankrotihalduri tasu alammäär 40 050 euro suuruselt pankrotivaralt 4665 eurot + 10 % halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 4665 eurot + 804,9 eurot [(40 050-32 001)*10%=804,9] = 5469,90 eurot. Seega on halduri tasu alammäär 5469,90 eurot. Vastavalt PankrS §-le 651 lg 2 on pankrotihalduri tasu ülemmäär 40 050 euro suuruselt pankrotivaralt 6103 eurot + 11 % halduri tasu pankrotivara suuruse ülemist piiri ületavalt osalt ehk 6103 eurot + 885,39 eurot [(40 050-32 001)*11%=885,39] = 6988,39 eurot. Seega on halduri tasu ülemmäär 6988,39 eurot. Arvestades pankrotihalduri tegevust Võlgniku pankrotivara võõrandamisel, mille käigus pankrotihaldur pidas arvukaid läbirääkimisi (sh telefoni teel, rääkimata lugematul määral osapooltele edastatud e-kirjadest) ja nõupidamisi XXX esindaja, ostuhuviliste, notari, korteriühistu esindaja ning võlausaldajaga, arvukat suhtlust Võlgniku pärijatega, palub pankrotihaldur käesolevas menetluses kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel määrata

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. XXX(sünd XXX, surnud XXX) pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank AS 3 765,78 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur palub määrata tasu pankrotivara suuruselt 40 050 eurot, s.o summalt, mis laekus pankrotivara müügist PankrS § 651 lg 1 kohaselt summas 3 996,59 eurot, mis jääb alla pankrotiseaduses sätestatud alammäära. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta summas 3 996,59 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Võlausaldaja Swedbank AS kiitis heaks haldurile tasu määramist taotletavas summas. Tulenevalt eelnevast määrab kohus XXXpärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Urmas Ustavi töötasuks 3 996,59 eurot. Vastavalt halduri taotlusele kuulub halduri tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses tehtud kulutused summas 430,18 eurot, milleks on pukseerimise teenustasu, transpordikulu, hoiustamise tasu ja kuulutuste avaldamise tasu. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele summas 430,18 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub pärandvara XXX(sünd XXX, surnud XXX) pärandvara (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Urmas Ustav XXX(sünd XXX, surnud XXX) pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik