AS SEB Liising hagi OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3701,74 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. detsembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – OÜ Palu Steel (rk: 11235953, pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma Vastustaja (hageja) – AS SEB Liising (rk: 10281767), esindaja Liis Könn Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
20.detsembri 2011 otsus muutmata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada OÜ Palu Steel
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
(pankrotis, reg kood: 11235953) arveldusarvele nr 221034090700 Swedbank AS-s enammakstud riigilõiv 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot ja 78 senti. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Liising esitas 10.06.2011 maakohtule hagi OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu, paludes tunnustada hageja nõuet OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3701,74 eurot ja arvata nõue pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärku. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 09.12.2010 määrusega välja OÜ Palu Steel pankrot ja nimetati pankrotihalduriks T. Saarma. Hageja saatis 09.02.2011, s.o tähtaegselt, pankrotihaldurile nõudeavalduse. 09.05.2011 toimus OÜ Palu Steel (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõue jäi tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu. OÜ Palu Steel (pankrotis) andis hageja kasuks 07.05.2009 garantii, mille kohaselt garanteeris tagasivõtmatult ja hageja esimesel nõudmisel OÜ Palu Grupp kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmise hagejale. Garantiiga olid tagatud muuhulgas, kuid mitte ainult nii OÜ Palu Grupp põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sh intresside, viiviste ja leppetrahvide tasumise kohustus, samuti OÜ Palu Grupp poolt lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise, lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. OÜ Palu Steel pankroti väljakuulutamise seisuga olid OÜ Palu Grupp võlgnevused (st ka OÜ Palu Steel (pankrotis) kui garantii andja kohustused) hageja ees alljärgnevad: - 02.11.2006 kapitalirendilepingust nr L06112811 tulenev võlgnevus 13 975,87 krooni; - 08.02.2007 kapitalirendilepingust nr L07101493 tulenev võlgnevus 24 894,05 krooni; - 16.04.2007 liisingulepingust nr L07104451 tulenev võlgnevus 19 049,65 krooni. Kõik ülaltoodud lepingud luges hageja alates 22.12.2009 ennetähtaegselt lõpetatuks seoses OÜ Palu Grupp suutmatusega täita lepingutest tulenevaid maksekohustusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et garantiikiri on tühine seadusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1) tuleneva keelu rikkumise tõttu, kuna OÜ Palu Steel (pankrotis) on andnud garantii väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Juhatuse liige V.P. võinuks garantii
väljastada juhul, kui ta olnuks ainuke juhatuse liige või ainus või põhiline osanik. Garantii väljaandmise ajal olid juhatuse liikmeteks ka J.T. , K.T. ja A.K. ning OÜ Palu Steel (pankrotis) 100% osanikuks oli OÜ Palu Grupp. Garantiikiri on vastuolus ka äriseadustiku (ÄS) § 159 lg-ga 3, kuna garantiikirja väljastamine kahjustab OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huve.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. detsembri 2011 otsusega hagi ning tunnustas AS SEB Liising nõuet OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3701,74 eurot ja arvas nõude PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärku. Menetluskulud jättis kohus OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri T. Saarma kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja vastuväide, et OÜ Palu Steel (pankrotis) on andnud garantii välja väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, põhjendamatu. Garantii on mis tahes leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, st garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige maksta teatav rahasumma, parandada või asendada teatav asi vms. VÕS § 155 lg-st 1 tulenevalt võib garandina garantiilepingu sõlmida ning endale garandi kohustused võtta üksnes isik, kes tegutseb garantiid andes oma majandus- või kutsetegevuse raames. Eeltoodut tuleb mõista selliselt, et garantii andmine on välistatud eelkõige tarbija puhul, s.o tarbija antud garantii on tühine. Samas ei ole garantiilepingu sõlmimiseks nõutav, et garantiilepingut garandina sõlmida sooviva isiku majandus- või kutsetegevus seonduks nimelt garantii andmisega (krediidiasutus, kindlustusasutus vms). OÜ Palu Steel (pankrotis) puhul oli tegemist Eestis registreeritud ja majandustegevuses tegutseva äriühinguga. Kostja seisukoht, et juhatuse liige V. Palu võinuks garantii väljastada üksnes juhul, kui ta olnuks ainus juhatuse liige või ainus või põhiline osanik, ei tulene seadusest. OÜ Palu Steel (pankrotis) põhikirjast tulenevalt võis juhatuse liige esindada osaühingut üksinda. ÄS § 159 lg 3 kohaselt osaühing ei või ka tagada ÄS § 159 lg-s 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. OÜ Palu Steel (pankrotis) garantii andjana oli kohustatud isiku OÜ Palu Grupp tütarettevõtjaks, sest garantii andmise ajal oli OÜ Palu Grupp 100% OÜ Palu Steel (pankrotis) osade omanik ehk OÜ Palu Steel (pankrotis) suhtes emaettevõtjaks. Seega ÄS § 159 lg 3 võimaldas sellise garantii väljastamist OÜ Palu Steel (pankrotis) poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et garantii andmisega 07.05.2009 kahjustati teadlikult osaühingu majanduslikku seisundit või võlausaldajate huve. Vaidlust ei ole selles, et hageja ütles 22.12.2009 OÜ-le Palu Grupp üles eespool nimetatud liisingulepingud, kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse arvestust (3701,74 eurot), saabusid garantiis toodud eeldused ja OÜ Palu Steel (pankrotis) võttis garantiis kohustuse garantiis toodud eelduste korral kanda OÜ Palu Grupp poolt maksmisele kuuluvad summad hageja esimesel nõudmisel hageja näidatud kontole. Hageja on vastava nõude OÜ-le Palu Steel (pankrotis) esitanud. Seega on hagi piisavalt põhistatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur T. Saarma esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. detsembri 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta AS SEB Liising hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on kohus VÕS § 155 lg 1 mõiste „oma majandus- ja kutsetegevuse raames” sisustanud meelevaldselt, mille tagajärjel Eestis registreeritud äriühingul ei olegi võimalik garantiikirja tühisusele tugineda, mis on vastuolus vaidlusele kohalduva õiguse ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadega. Vaidlusaluse garantiikirja puhul on tegemist piiramata kohustuste mahuga esimese nõudmise tingimusega tähtajatu finantstagatisega hageja kasuks, mille väljastamine on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul (3-2-1-9-03) aktsepteeritav finantsasutuste poolt antavate tagatiste puhul. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale (3-2-1-89-08), et tagatiskokkulepe on garantiilepinguna tühine TsÜS § 87 järgi, kui on rikutud VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keeldu – mitte sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust, millise eesmärgiks on tuua kaasa sellist keeldu rikkuvate lepingute tühisus. Praktikas annavad garantiisid krediidiasutused, kindlustusandjad, finantseerimisasutused, kelle igapäevase majandus- ja kutsetegevuse hulka kuulub garantiide andmine. Oma majandus- või kutsetegevuse raames võib kehtivalt garantiikirja väljastada tootja, müüja, töövõtja või muu isik, kes väljastab vastavalt tootja-, töövõtu- või muu garantii, millega garanteeritakse tema majandus- või kutsetegevusest tulenevate kohustuste täitmist. OÜ Palu Steel (pankrotis) põhitegevus äriregistri andmetel oli perioodil 01.01.-31.12.2008 keskkütteradiaatorite ja keskkütte-kuumaveekatelde tootmine. OÜ Palu Steel (pankrotis) majandus- ja kutsetegevuse hulka ei kuulu finantstagatiste väljastamine. 07.05.2009 garantiikiri ei ole tootja-, müügi-, töövõtu- või muu seaduses lubatud garantiikohustus. Kohtuasjas nr 3-2-1-9-03 on Riigikohtu tsiviilkolleegium analüüsinud garantiidokumendist tekkida võivaid õigussuhteid rahvusvahelise praktika alusel. Tsiviilkolleegium on leidnud, et tagatise saaja seisukohalt on selliste garantiide andmise eesmärgiks saada abstraktne põhikohustusest sõltumatu nõue garantii andja vastu, mille viimane peab nõudmisel (on demand) välja maksma, sõltumata sellest, milline on garantii andmise aluseks olev õigussuhe. See annab nõudegarantiile kõrge tagatisväärtuse, pannes samas garantii andjale oma abstraktsuse tõttu suure riski. Seetõttu aktsepteeritakse nõudegarantiid tagatisena eelkõige juhul, kui garandiks on finantsasutus, kes võib endale sellise riski võtta (otsuse p 30). Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis nimetatud kohtuotsuse p-s 34, et antud asjas kostja (ERGO Kindlustuse AS) võis endale võtta abstraktse garantiikohustuse, kuna kostja tegeles muuhulgas professionaalina garantiikindlustusega ning talle ei saanud teadmata olla rahvusvaheline praktika garantiidest tekkivate õigussuhete osas ja kostja ei saaks ka väita, et ta ei mõistnud, millise kohustuse ta garantiidokumendiga võttis. Äriühingu majandus- või kutsetegevuseks võib olla ka haldus- või tütarettevõtete tegevus. Seega saaks rääkida kehtiva finantsgarantii väljastamisest näiteks juhul, kui emaettevõte garanteeriks tütarettevõtte poolt tekkinud ja tulevikus tekkivaid kohustusi krediidiandja ees. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine, vastupidi, OÜ Palu Steel (pankrotis) on tütarettevõttena garanteerinud emaettevõtte OÜ Palu Grupp (pankrotis) kohustusi. Garantiikirja väljastamise ajal oli OÜ Palu Steel (pankrotis) 100% osanikuks OÜ Palu Grupp (pankrotis). Emaettevõte kasutab enda majandus- ja kutsetegevuses tütarettevõtteid (vertikaalne suhe), mitte vastupidi (ka äriühingute põhiline majandustegevus on äriregistri andmetel erinev). Tütarettevõte ei saa väljastada kehtivat finantsgarantiid emaettevõtte kohustuste täitmise tagamiseks VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu. Kuna OÜ Palu Steel (pankrotis) ei tegutsenud garantiikirja väljastades enda majandus- või kutsetegevuse raames, on seadusevastaselt väljastatud garantiikiri TsÜS § 84 lg 1; § 87 ja VÕS § 155 alusel tühine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud (3-2-1-35-10), et TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Järelikult ei saa hageja esitada 07.05.2009 garantiikirja alusel mistahes nõudeid.
Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8; 2) on garantiikiri vastuolus ka ÄS § 159 lg-ga 3, mille järgi ei või osaühing tagada ÄS § 159 lg-s 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Kohus on leidnud, et kostja oleks pidanud tõendama võlausaldajate teadlikku kahjustamist, mille tõendamise vajadust ja koormise jaotust ei ole kohus menetluse vältel selgitanud. ÄS § 159 lg-st 3 ei tulene poole kohustus tõendada majandusliku seisundi või võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist. Limiteerimata esimese nõudmise garantiikirja väljastamine ilma vastusoorituseta kahjustab OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huve juba objektiivselt, kuivõrd annab hagejale piiramatu ja lihtsalt realiseeritava nõudeõiguse. OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamine on objektiivselt ettenähtav, kuivõrd hageja on esitanud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses nõude, millise tunnustamisel väheneb teiste teise järgu nõuetega võlausaldajatele väljamakstav summa proportsionaalselt hagejale makstava summa võrra; 3) ei ole kohtuotsusest võimalik üheselt aru saada, millise õigussuhte on kohus poolte vahel kehtivana ja nõude alusena tuvastanud, mistõttu ei ole selge, millisel alusel on hagi rahuldatud. Otsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus on 07.05.2009 väljastatud garantiid käsitlenud garantiina (kui ühepoolset dokumenti) või garantiilepinguna (kahepoolse kokkuleppena). Sellest tulenevalt ei ole ka selge, kas garantiist tuleneva nõude rahuldamisel tekiksid OÜ-l Palu Steel (pankrotis) regressinõuded põhivõlgniku vastu või mitte.
5.Apellant esitas apellatsioonkaebuses ka taotluse määrata TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hind erinevalt maakohtu otsuses märgitust ja määrata tsiviilasja hinnaks 1595 eurot. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. veebruari 2012 määrusega apellandi taotluse hagihinna muutmiseks rahuldamata ning luges tsiviilasja hinnaks Viru Maakohtu 20. detsembri 2011 otsuses määratud hagihinna 3701,74 eurot. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja määras apellandile tähtaja täiendava riigilõivu summas 223,69 eurot tasumiseks. Apellant esitas 23. veebruaril 2012 ringkonnakohtule taotluse, milles palub juhindudes Riigikohtu praktikast ning TsMS §-st 125; §-st 136 ja § 137 lg-st 11 määrata asjas tsiviilasja hind erinevalt maakohtu otsuses märgitust ning määrata tsiviilasja hinnaks 1595 eurot, määrata apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 319,55 eurot ja tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel ülemäära tasutud riigilõiv 223,69 eurot OÜ Palu Steel (pankrotis) arveldusarvele nr 221034090700 Swedbank AS-s. Taotluse kohaselt on hageja hagiavalduse esitamisel määratlenud nõude mittevaralisena ja tasunud riigilõivu 319,55 eurot. Hagiavalduses märkis hageja, et kuivõrd OÜ-le Palu Steel (pankrotis) kuuluv kinnisvara on koormatud hüpoteekidega, ei ole hagi rahuldamise korral saadava hüve väärtust võimalik kindlaks määrata. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1595 eurot. Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 137 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-69-09 asunud seisukohale, et kehtiva TsMS kohaselt vastab tuvastushagi hind hüve väärtusele, mida hagejal on õigus saada tuvastusnõude rahuldamise puhul. Asjas nr 3-2-1-120-09 on Riigikohtu tsiviilkolleegium
asunud seisukohale, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kohtuasjas nr 3-2-1-22-10 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks ebaselgeks jäänud osas TsMS § 136 lg 1 alusel eelduslikult hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks üldjuhul 50%. Seega isegi juhul, kui ringkonnakohus leidis, et lähtuda tuleb pankrotimenetluses esitatud nõudest summas 3701,74 eurot, siis arvestades hagiavaldust ja senist menetluse käiku, oleks saanud hagihinnaks määrata kõige enam 1850,87 eurot (kuigi faktiliselt puudus alus eeldada hageja nõude rahuldamist ka 50% ulatuses).
6.AS SEB Liising vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant nii võlaõigusseaduse sätteid kui Riigikohtu seisukohti ebaõigesti tõlgendanud. VÕS § 155 lg-st 1 ei tulene nõuet, et garantiilepingut garandina sõlmiva isiku majandus- või kutsetegevus seonduks garantii andmisega. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-08 käsitleb juhtumit, kus füüsiline isik andis garantii. Viimase puhul tuleb kindlaks teha, kas füüsiline isik tegutses majandus- või kutsetegevuses, kui ta garantii väljastas (füüsilise isiku puhul ei saa majandus- või kutsetegevuses osalemist alati eeldada). Äriühingute puhul ei saa garantiid pidada ebaharilikuks tagatise andmise viisiks, sest äriühingut saab pidada majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks VÕS § 155 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole alust äriühingu antud garantiid pidada tühiseks. Seda möönab kaudselt ka apellant, kuna ta ei välista emaettevõtja poolt tütarettevõtja kohustuste täitmise tagamiseks antud finantsgarantii kehtivust; 2) ei ole garantiikiri vastuolus ÄS § 159 lg-ga 3. Garantii sisu silmas pidades ei ole oluliselt erinev olukord, kus tütarettevõtja on andnud garantii emaettevõtja kohustuste tagamiseks. Ka tütarettevõtja kui kontserni üks osaline omab eelduslikult majandustegevust, mille raames garantiide andmine enda või emaettevõtja huvides on VÕS § 155 kohane tegevus. Kohus on õigesti leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Palu Steel (pankrotis) oleks garantii väljastamisega teadlikult kahjustanud osaühingu majanduslikku seisundit või võlausaldajate huve. Garantii väljastamise hetkel ei olnud ettenähtavad OÜ Palu Steel (pankrotis) makseraskused, mistõttu ei saanud garantii väljastamine kuidagi OÜ Palu Steel (pankrotis) võimalikke võlausaldajaid kahjustada. Samas pole teada, kas OÜ Palu Steel (pankrotis) teise järgu võlausaldajad oma nõuetele mingitki rahuldust saavad; 3) ei ole apellandi muud väited olulisel määral asjakohased nagu näiteks: - ei ole asjassepuutuvad apellandi etteheited, et kohtuotsusest ei selgu, kas väljastatud garantii on ühepoolne dokument või on tegemist kahepoolse kokkuleppega, et ei selgu, kas garantiist tuleneva nõude rahuldamisel tekiks OÜ-l Palu Steel (pankrotis) regressinõuded OÜ Palu Grupp (pankrotis) vastu. VÕS § 155 lg 5 kohaselt saab regressinõue tekkida vaid juhul, kui see tuleneb nimetatud äriühingute vahelisest suhtest, mistõttu ei oma mingit tähendust, kas garantii oli ühe- või kahepoolne dokument; - ei haaku tsiviilasjaga viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-9-03, sest tegemist on teistsuguse situatsiooniga. Apellandi seisukoht, et Riigikohus on leidnud, et tingimusteta tagasivõtmatu esimesel nõudmisel väljamakstav garantii on aktsepteeritav vaid finantsasutuste poolt antavate tagatiste puhul, ei tugine Riigikohtu lahendile (Riigikohus pole võtnud seisukohta, et sarnase garantii väljastamine muude isikute poolt oleks seadusega vastuolus ja tühine).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
20.detsembri 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi ja tunnustanud AS SEB liising nõuet OÜ Palu Steel pankrotimenetluses summas 3 701,74 eurot.
8.1.Vastavalt VÕS § 155 lg-le 1 majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Apellandi seisukoha järgi tuleb VÕS § 155 lg-s 1 sisalduvat mõistet „oma majandus- ja kutsetegevuse raames“ sisustada selliselt, et garandina võib garantiilepingut sõlmida ja endale garandi kohustused võtta üksnes isik, kelle majandus-või kutsetegevus seonduks garantii andmisega (eelkõige finantsasutus). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi sellekohase seisukohaga ning leiab, et apellant on tõlgendanud kitsendavalt VÕS § 155 lg-t 1 ning selline järeldus ei tulene ka apellandi viidatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadest. Oluline on, et isik tegutseks garantiid andes oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning garandi kutsetegevus ei pea seonduma nimelt garantii andmisega. Äriühingute puhul ei saa garantiid pidada ebaharilikuks tagatise andmise viisiks, sest äriühingut saab pidada tegutsevaks majandus- ja kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul on Palu Steel OÜ (pankrotis) OÜ Palu Grupp tütarettevõtjaks ning tütarettevõtja poolt emaettevõtja kohustuste täitmise tagamiseks garantii andmine ei saa olla VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keelu rikkumine, mis tooks kaasa garantiilepingu tühisuse. Apellandi viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-89-08 käsitletakse olukorda, kus garantii andis füüsiline isik ning sellisel juhul tuleks kindlaks teha, kas ta garantiid andes tegutses majandus- ja kutsetegevuse raames. Käesoleval juhul andis garantii äriühing ning seetõttu apellandi viide eelmärgitud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohale ei ole asjakohane. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-9-03, millele apellant viitab, ei tulene samuti, et garantiid võiks anda üksnes finantsasutus.
8.2.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et garantii on vastuolus ÄS § 159 lg-ga 3. Apellandi seisukoha järgi seisneb vastuolu selles, et garantii andmisega kahjustati osaühingu majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastuses hagiavaldusele (t.l 71) on pankrotihaldur leidnud, et vaidlusalune garantiikiri kahjustab OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huve ning selle asjaolu üle vaidlus puudub. Hageja ei ole nimetatud seisukohaga nõustunud ning on 16.08.2011 menetlusdokumendis (t.l 81) esitanud sellele seisukohale omapoolsed vastuväited. Apellatsioonkaebuses on apellant märkinud, et garantii väljastamine kahjustab võlausaldajate huve objektiivselt, kuivõrd hageja on esitanud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses nõude. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 159 lg-s 3 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamise all mõeldakse kahjustamist garantii andmise ajal ning selliseid asjaolusid ei ole kostja
vastuväidetena tõendanud. Apellandi väide, et garantii andmine kahjustab võlausaldajate huve juba objektiivselt, ei ole õige.
8.3.Vaidlusalusest garantiist (t.l 22) nähtuvalt on tegemist garandi ja garantii saaja vahelise lepinguga, mille sisuks on garandi maksekohustus garantii saaja suhtes. Selliselt on garantiid ka maakohus käsitlenud ning põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kas maakohus käsitles seda kahe- või ühepoolse lepinguna.
8.4.Ringkonnakohus leiab, et apellandi vastuväide maakohtu tegevusele ei ole põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest esitas apellant maakohtule taotluse 05.11.2011 kohtuistungi protokolli parandamiseks ning maakohus lahendas taotluse (jättis rahuldamata) TsMS §-s 53 ettenähtud nõudeid järgides. Ringkonnakohus märgib, et taotlus protokolli parandamiseks on lisatud tsiviilasja materjalide juurde (t.l 101-102) ning isegi juhul, kui maakohus oleks taotluse rahuldanud, ei oleks see kaasa toonud teistsugust kohtuotsust.
8.5.Ringkonnakohus luges tsiviilasja hinnaks 3 701,74 eurot ning apellant on tasunud apellatsioonkaebuselt kokku riigilõivu 543,24 eurot. 23.02.2012 menetlusdokumendis on pankrotihaldur T. Saarma kinnitanud, et arvestades senist menetluse käiku saaks hagihind olla kõige enam 1 850,87 eurot, kuna nõude rahuldamist saab eeldada 50% ulatuses. Ühtlasi on pankrotihaldur taotlenud enammakstud riigilõivu tagastamist. Arvestades eelnevat ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-22-10 väljendatud seisukohta, leiab ringkonnakohus, et antud asjas tuleb hagi hinnaks määrata 1 850,87 eurot. Menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud RLS järgi oli riigilõivu suuruseks hagihinnalt 1850,87 eurot 383,46 eurot. Kuna apellant on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 543,24 eurot, siis tuleb talle TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada enammakstud riigilõiv 159,78 eurot (543,24-383,46). Riigilõiv tuleb tagastada OÜ Palu Steel (pankrotis) arvele nr 221034090700 Swedbankis.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Palu Steel (pankrotis) kanda.
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.