Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); lepinguline esindaja Riina Rebane (e-post: [email protected]); Kostja: E M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
11. september 2012 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostja E M’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks võlgnevus kokku 4 076 (neli tuhat seitsekümmend kuus) eurot ja 69 senti (s.h tagastamata krediidisumma 1 865.61 eurot, sissenõutavaks muutnud tasumata intress 255.99 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 1 865.61 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 89.48 eurot).
Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja välja mõista E M’lt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud kokku summas 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti (s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 95.87 eurot).
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord
1 (5)
2-12-30133 Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank, viitenumber 3100057484 kautsjon summas 250 eurot, kaja elektroonilisel esitamisel veebilehe www.etoimik.ee kaudu 200 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.02.08.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse E M vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja krediidisaaja J V 18.12.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0605508/95kt, millega hageja andis krediidisaajale üle 1 917.35 eurot. Lepingu järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 29.41% krediidisummast aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. 18.12.2006 sõlmis kostja hagejaga käenduslepingu. Tarbijakrediidilepingu alusel oli krediidisaaja kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 17.01.2007, millist kohustust krediidisaaja korduvalt rikkus.
2.18.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille alusel oli käendaja kohustatud kohustuse rikkumise korral vastutama krediidisaajaga solidaarselt, st krediidisaaja poolt maksete viivitusse sattumise korral oli käendaja kohustatud lepingujärgsed maksed hagejale ise tasuma. Hoolimata sellekohastest meeldetuletustest makseid nõuetekohaselt ei tasutud ning hageja oli sunnitud kohtueelse menetluse lõpetama ning oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
3.Alates 17.01.2007 on kostja rikkunud lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Hageja hoiatas 14.06.2007 saadetud teatega krediidisaajat ja käendajat lepingu ülesütlemise ohust juhul, kui krediidisaaja ega käendaja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks koostöö jätkumist ning lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel.
4.Hageja ütles 05.07.2007 krediidisaajale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis 2 587.47 euro tasumist, millest 1 865.61 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 255.99 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 373.12 eurot leppetrahv, 89.48 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 3.27 eurot viivis.
5.Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt tagastamata krediidisummaks 1 865.61 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
6.Lepingu alusel oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 29.41% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu
2 (5)
2-12-30133 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 255.99 eurot.
7.Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 89.48 eurot kostjale 24.04.2007 ja 25.05.2007 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 14.06.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 05.07.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 89.48 eurot.
8.VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 29.41% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 05.07.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 3.27 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tagastamisega viivitamiselt, määraga 29.41% võlgnetavalt summalt aastas. Hagi esitamisel vähendab hageja 02.08.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõuet summas 2 791.75 eurot 926.14 euro võrra, seega 02.08.2012 seisuga tuleb lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 865.61 eurot.
9.Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0605508/95kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 5 576.03 eurot. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale krediidisaaja poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutab käendaja ja krediidisaaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud hoolimata hageja korduvatele meeldetuletustele. Arvestades, et haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad käendajalt välja mõista.
10.Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve nr 571 summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses.
11.Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 4 076.69 eurot, millest 1 865.61 eurot on tagastamata krediidisumma, 255.99 eurot
3 (5)
2-12-30133 sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 89.48 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1 865.61 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
12.Kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteate on kostja 16.08.2012 isiklikult kätte saanud. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.09.2012. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
15.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud käenduslepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude 4 076.69 euro ulatuses lähtudes VÕS § 76, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142, § 402, § 416 lg 1.
16.TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja.
18.Hageja on 01.08.2012 tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 300 eurot (maksekorraldus nr 93710148, toimikus lk 32). Samuti on hagejale 06.06.2012 esitatud arve Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ poolt õigusabi teenuste osutamise eest summas 287.61 eurot, sh võlgniku E M’u võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamise
4 (5)
2-12-30133 eest 95.87 eurot (arve nr 571, toimikus lk 30). Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku summas 395.87 eurot.
KOHTU SELGITUSED
19.Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas vaidluses hageja ei ole käitunud heauskselt. Nimelt hageja on jätnud oma hagiavalduses märkimata, et tarbijakrediidilepingust nr 0605508/95kt tulenev tema nõue on laenusaaja J V vastu rahuldatud.
20.Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni järgi Tartu Maakohtu kohtunikuabi 03.02.2010 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse asjas 2-07-57477 (maksekäsk) kohustati J V tasuma BIGBANK AS-ile võlgnevus 34 790.01 eurot (54 434.72 krooni). E M suhtes maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, sest maksettepanekut ei õnnestunud talle kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt nõue J V vastu tulenes tarbijakrediidilepingust nr 0605508/95kt. . Kuna ka käesoleva tagaseljaotsusega rahuldatakse hageja hagi kostja vastu sisuliselt sama nõude osas, siis tekib ühe ja sama nõude kohta kaks täitedokumenti. Kostja E Ms ja võlgnik J V peavad jälgima, et nad ei tasuks hagejale erinevate täitedokumentide alusel topelt. Käesoleva otsusega väljamõistetud ulatuses hageja nõude täitmisel, tekib kostjal ja võlgnikul õigus esitada täiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks, selle tegemisest keeldumisel aga esitada kohtule hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.
21.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 162 lg 1, 1741 lg 3, 407 lg 1 ja lg 3, 415; 416, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent