Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 28.11.2011.a. esitas BIGBANK AS hagi AS’i vastu kokku 3 162,70 eurot, millest 1703,22 eurot tagastamata krediidisumma, 447,26 eurot intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 886,26 eurot viivis, 10,94 eurot lepingu sõlmimise tasu ning viivis 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt alates 29.11.2011.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja AS sõlmisid 20.05.2009 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1714,82 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30,9453% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.06.2009.a., millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 04.03.2010.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 26.03.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. TÕENDID: 21.09.2009, 21.10.2009, 24.11.2009, 22.12.2009, 21.01.2010, 26.02.2010 võlateatis, 04.03.2010 lepingu ülesütlemise hoiatus, 26.03.2010 teade lepingu ülesütlemisest, tarbijakrediidileping nr. XXX, maksegraafik, üldtingimused. Kostja vastuväited Kostja sisulist vastust hagiavaldusele esitanud ei ole (t/l 61), tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 399 lg 1 p1,2 , §401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 (4)

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 alusel on hagejal õigus protsendina viivist võlalt kuni selle tasumiseni alates hagi esitamisest. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: Hageja Bigbank AS ja kostja AS sõlmisid 20.05.2009 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Hageja andis kostjale üle 1714,82 eurot, kostja kohustus maksma hagejale intressi 30,9453% aastas antud krediidisummast, lepingu järgi on viivis 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt, ostjal kohustus tasuma hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.06.2009.a., • Kostja on lepingujärgseid kohustusi korduvalt rikkunud • hageja hoiatas 04.03.2010.a. saadetud teatega kostjat, et ütleb lepingu üles, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, • kostja võlga ei tasunud • Hageja ütles 26.03.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu kostjale üles. • Kostja võlgneb hagejale kokku 3 162,70 eurot, millest 1703,22 eurot on tagastamata krediidisumma, 447,26 eurot intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 886,26 eurot viivis, 10,94 eurot lepingu sõlmimise tasu Kuna vaidlus ülaltoodud asjaolude üle puudus, ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud tõenditele. • • • • •

Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 3 § 402 järgi ja mis on lepingu rikkumise tõttu kostjale üles öeldud. Lepingu ülesütlemise ja võla, intressi ning viivise suuruse üle vaidlus puudus ja seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1,§ 399 lg 1 p 1, 2 , § 401 lg 1, 3 § 416 lg 1 järgi tasumata laenu tagastamist, võlgnetavat intressi ja lepingu ülesütlemise ajaks sissnõutavaks muutunud intressi ning kohustuse täitmisega viivitamise tõttu VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud määras viivist ning lepingus kokkulepitud kulude tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 3 162,70 eurot, millest 1703,22 eurot on tagastamata krediidisumma, 447,26 eurot on intress, 115,02 eurot on võla sissenõudmisega seotud kulu, 886,26 eurot on viivis, 10,94 eurot on lepingu sõlmimise tasu. Alates hagi esitamise ajale järgmisest päevast, so 29.11.2011.a alates tuleb kostjalt välja mõista hagejale viivist 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt 1703,22 eurot kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel ja § 405 lg 1 p 3 alusel määrab lihtmenetluse asjas ka kulude suuruse TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulus rahuldamisele ja kulud jäävad kostja kanda. Hageja täiendavaid kulusid peale nende, mis on märgitud hagiavalduses, ei esitanud (kohtu kiri 15.06, tähtaeg 23.08.12, t/l 66-67). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 383,46 eurot, lepingulise esindaja kulud 95,68 eurot (t/l lk 20-21, arve 313, viide kostja lepingule nr XXX A.S., m/k 1146, t/l 30 m/k XXX riigilõiv 383,46 eurot). Esinduskulud 95,68 eurot on TsMS §175 järgi põhjendatud ja tõendatud ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 sätestatud piirmääraga, 3 (4)

millega kohaselt on II poolelt lepingulise esindaja kulude väljamõistmise piirmäär 320 eurot kui hagihind on kuni 640 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulusid kokku 479,14 eurot. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 30.06.2012.a. kehtinud TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 1 714,16 eurot. Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.