lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-61828/26

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-61828/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1551
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.09.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-61828

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Raivo Stüfi vastu võla ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

563.51 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CREDITREFORM EESTI OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20 Tallinnas), lepinguline esindaja Olga Lomakina Kostja Raivo Stüf (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 30.05.2012 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada uuesti maakohtus kantud menetluskulud. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista Raivo Stüf ́ilt välja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks 1127.02 eurot, millest põhivõlg on 563.51 eurot ja viivis seisuga 09.03.2012 563.51 eurot; 3) Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivis 0,15% põhinõudelt päevas alates 10.03.2012 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni; 4) Menetluskulud jäävad 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda; 5) Kohtuotsus on tagatiseta täidetav põhinõude 563.51 eurot osas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad 75% ulatuses vastustaja ja 25% ulatuses apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.16.12.2011 esitas CREDITREFORM EESTI OÜ avalduse Pärnu Maakohtusse Raivo Stüfilt võla ja viiviste väljamõistmiseks. Võlgnik esitas avaldusele vastuväite. 15.02.2012 jätkas Harju Maakohus tsiviilasja arutamist hagimenetluse korras.
2.Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 04.06.2007 tähtajalise liitumislepingu ja järelmaksulepingu. Lepingute lahutamatuks osaks on Tele2 teenuste kasutamise tingimused. Tele2 väljastas kostjale lepingu sõlmimisel ettemaksu arved nr 764334, nr 764384, nr JM764373 ja nr 764373, seejärel väljastas kostjale mobiiltelefoni Sony Ericsson W880l IMEI, mille ostuhind koos käibemaksuga oli 5850 krooni ehk 373.88 eurot, mille pidi kostja täielikult tasuma kuni 25.12.2008 igakuiste 325 krooni ehk 20.77 euro suuruste osamaksetega. 30.09.2008 ütles Tele2 kostjaga sõlmitud lepingud üles ning väljastas lõpparve 9877.05 krooni ehk 631.25 eurot, millest 8877.05 krooni ehk 567.34 eurot on põhivõlgnevus, 1000 krooni ehk 63.91 eurot on leppetrahv, 60 krooni ehk 3.83 eurot oli arve esitamise hetkeks kogunenud viivised. Arve pidi kostja tasuma hiljemalt 18.11.2008. Kostja arvet ei tasunud. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, oli Tele2 AS sunnitud nõude loovutama hagejale. Hageja edastas kostjale teate nõude loovutamisest. Kostja võlgnevust ei tasunud. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.3 õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,15% tasumata summast päevas kuni summa täieliku tasumiseni. Seisuga 09.03.2012 on kostja kohustatud tasuma viiviseid kokku 1021.08 eurot. Kuna viivisevõlgnevus on suurem kui põhivõlgnevus, siis vähendas hageja viivisevõlgnevust põhivõlgnevuseni, see on 563.51 euroni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingu üldtingimuste p-s 7.3 sätestatud määras 0,15% päevas.

Kostja vastuväited

3.Kostja tunnistas hagi põhinõude osas, kuid vaidles vastu viivisenõudele suuruses 531.51 eurot. Esimese astme kohtu otsus
4.30.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis Raivo Stüfilt hageja kasuks välja 1127.02 eurot, millest 563.51 eurot on põhivõlg ja sama suures summas seisuga 09.03.2012 viivis. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude põhinõudelt viivise 0,15% päevas alates 10.03.2012 saamiseks. Kohus jättis meneltuskulud kummagi poole enda kanda.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt võib lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 23.04.2012 määruse resolutsiooni p-s 3 määras kohus tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetlusosalised menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, seega tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jagas menetluskulud poolte vahel ning uue otsusega jätta menetluskulud vastustaja kanda.
7.Maakohus viitab oma otsuses TsMS § 163 lg-le 1, kuid hagi Raivo Stüfi vastu on suuremas osas (põhinõude ja seisuga 09.03.2012 viivise osas) rahuldatud. Veelgi enam, hageja nõuded on kostja poolt osaliselt omaks võetud. Seega jääb apellandile arusaamatuks maakohtu otsus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellandi seisukohalt oli hagi esitamine igati põhjendatud, kuna kostja ei tasunud oma võlgnevust hageja ees ning ka maksekäsu kiirmenetluse algatamine kostja vastu ei olnud tulemuslik. Seega ei esine ka TsMS § 162 lg-s 4 või § 168 lg-s 6 toodud eeldusi menetluskulude poolte endi või hageja kanda jätmiseks.
8.Maakohus põhjendab menetluskulude jaotust asjaoluga, et menetlusosalised ei ole kohtu 23.04.2012 määrusega ettenähtud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 405 lg 1 p 3 võimaldab kohtul määrata menetluskulude rahalise suuruse vastavalt menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjadele. Seega juhul, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude nimekirju, ei ole kohtul võimalik määrata menetluskulude suurust, vaid üksnes nende jaotust (arvestades TsMS § 173 lg-t 2). TsMS-s puudub õiguslik alus jätta menetluskulud poolte endi kanda juhul, kui menetlusosalised ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirju kohtu määratud tähtaja jooksul.
9.Maakohus on eksinud, võttes menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel aluseks TsMS § 405 lg 1 p 3. Kohus ka ei põhjendanud oma otsust jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine nimetatud sätte alusel ei ole seotud menetlusosalise varasema menetluskulude nimekirja esitamise või mitteesitamisega. Asjaolu, et hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, ei võta hagejalt ära õigust esitada seda TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja vajadusel täiendada TsMS § 177 lg-s 3 märgitud tähtaja jooksul. Vastustaja seisukoht
10.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

11.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning otsus tuleb selles osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust vaid menetluskulude jaotuse osas. Samas ei ole alust jätta kõiki menetluskulusid kostja kanda.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus menetles käesolevas asjas hagi lihtmenetluses TsMS § 405 mõttes. Viidatud sätte lg 1 p 3 näeb sellises menetluses seonduvalt menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramisega ette erisuse, võrreldes §-des 162jj sätestatud üldnormidega. Nimelt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis (reeglina nähakse nn põhimenetluses ette vaid jaotus ja peale lahendi jõustumist toimuvas menetluses määratakse jõustunud jaotuse alusel kindlaks rahaline suurus). Seega kui kohus vastavat õigust kasutab, sisaldab menetlust lõpetav lahend kohtu otsustust nii menetluskulude jaotuse kui rahalise kindlaksmääramise kohta. Vaidlustatud lahendist nähtub, et kuigi kohus andis pooltele tähtaja kulude nimekirjade esitamiseks, määras ta menetlust lõpetavas lahendis kindlaks vaid kulude jaotuse. Sellises olukorras seadustik lihtmenetluse jaoks aga erisusi ei sätesta. Seega pidi maakohus, sõltumata asjaolust, et talle nimekirju ei esitatud, kulude jaotuse määramisel lähtuma TsMS §-des 162-172 sätestatud põhimõtetest.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas kostja vastu rahalise põhinõude suuruses 563.51 eurot ning viivise nõude kahes osas: 1) hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis suuruses 563.51 eurot ja 2) tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhivõla täieliku tasumiseni (hagiavalduse resolutsioon t lk 21). Maakohus rahuldas hagi põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise osas, kuid jättis rahuldamata tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas. Seega rahuldas maakohus täielikult põhinõude, kuid osaliselt viivise nõude.
14.Iseenesest on maakohus õigesti lähtunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1, milline reguleerib kulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-109-08 selgitanud, et hagi osalise rahuldamise korral ei saa kohus võimalust jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda kohaldada suvaliselt. Seega, valides TsMS § 163 lg-s 1 antud võimaluste vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldamata jäetud ja rahuldatud osa proportsioone. Kuna käesolevas asjas ei ole teada rahuldamata jäänud osa rahaline suurus ning seetõttu ei ole võimalik rahuldamise ja rahuldamata jäämise konkreetset proportsiooni välja arvestada, on kolleegiumi arvates õiglane järgmine põhjendus: kogunõudest moodustab 50% põhinõue ja 50% viivisnõue ning viimasest omakorda rahuldati 50%. Seega moodustab kogunõudest rahuldamata osa 25% ja rahuldatud osa 75% ning vastavalt sellele tuleb jaotada ka menetluskulud.
15.Apellatsioonkaebuses palus apellant jätta kõik maakohtu menetluskulud kostja kanda, kuid kolleegium pidas põhjendatuks sellest 75%. Seega ka apellatsioonimenetluse kulud on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 75% ulatuses vastustaja ja 25% ulatuses apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Malle Seppik

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja