10. september 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-45822 AS Nordea Finance Estonia hagi PI vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
4 938,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Dagne Niit (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja PI(isikukood XXX, elukoht XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista PI’elt põhivõlgnevus 1 825,42 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis eurot ja 42 senti) eurot ja viivis 536,35 (viissada kolmkümmend kuus eurot ja 35 senti) eurot AS Nordea Finance Estonia kasuks.
3.Välja mõista PI’elt viivis 9,25% aastas põhivõlgnevuselt alates 03.02.2012 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni AS Nordea Finance Estonia kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud 40% ulatuses PI’elt AS Nordea Finance Estonia kasuks. 60% ulatuses jätta AS Nordea Finance Estonia menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.AS Nordea Finance Estonia esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse PI vastu võla saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 17.01.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.19.01.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.02.02.2012 esitas AS Nordea Finance Estonia hagi PI vastu võla saamiseks. Asjaolud
4.20.07.2006 sõlmisid pooled liisingulepingu nr XXX, mille alusel liisis hageja kostjale Audi A6 Avanti (tl 34-37). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 38-46). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 4 938,01 eurot, viivised 1 315,99 eurot, viivised 9,25% aastas alates 03.02.2012 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 1, 4, 6, § 142 lg 1, 367 lg 1.
6.Hageja andis tulenevalt lepingust vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 47-49). Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt arved tasumata summas 1 411,75 eurot (tl 50-63), mistõttu ütles hageja liisingulepingu üles 27.10.2008 (tl 64-65).
7.Kuna kostja vara vabatahtlikult ei tagastanud, kasutas hageja valduse taastamiseks OÜ R OÜ abi, kellel õnnestus vara valdus taastada 03.11.2008 (tl 66). Peale vara valduse taastamist anti sõiduk 04.11.2008 võõrandamiseks üle SA AS-ile (tl 67) ning sõiduk võõrandati 22.04.2009 hinnaga 2 708,12 eurot (tl 68). Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumuseks 5 528,64 eurot, kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 2 708,12 eurot, siis sai hageja vara müügiga kahju 2 820,52 eurot.
8.Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest kandis hageja lisakuluna kaskokindlustuse kulu summas 438,01 eurot (tl 69) ning liisingulepingu eseme müümisega on tekkinud hagejal ka lisakuluna müügiga kaasnevad kulud summas 267,73 eurot (tl 70-71).
9.04.05.2009 edastas hageja kostjale kirjaliku nõude (tl 92), milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 11.05.2009, kostja võlgnevust ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal liisingulepingu alusel võlg hagejale kokku 4 938,01 eurot, millest põhivõlgnevusena tasumata lepingumaksed summas 1 411,75 eurot, müügikahju summas 2 820,53 eurot, kaskokindlustus summas 438,01 eurot ja müügikulud 267,73 eurot. Samuti on hageja arvestanud viivist seisuga 03.02.2012 summas 1 315,99 eurot.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väited, et talle ei ole edastatud lepingu ülesütlemise avaldust ega nõudekirja, ei ole usutavad. Liisingulepingu ülesütlemise avaldus ja nõudekiri on saadetud kostjale liisingulepingus märgitud aadressile XXX, Tallinn, mille on
2-11-45822 kostja ise hagejale teatanud. Vastavalt liisingulepingu tingimuste p-le 17.3 kohustub kostja hagejat teavitama elukoha muudatusest. Seega, kui kostja vahetab elukohta ja telefoninumbrit ning hagejat sellest ei teavita, siis hageja ei ole selle eest vastutav.
11.Hageja ei nõustu kostja väitega, et sõiduk võõrandati ebamõistlikult madala hinnaga. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et sõidukil esinevad puudused, mis tingisid hinna turuhinnast teistsuguse kujunemise. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-08 rõhutanud, et kasutatud auto väärtuse puhul tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. Eeltoodut arvesse võttes pole alust lähtuda nimetatud sõiduki puhul keskmisest müügihinnast ja hageja leiab, et on põhjendatud see hind, millega sõiduk võõrandati. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust ehk eseme keskmist kohalikku müügihinda (turuhinda). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mis on ajas muutuv ning see on tegelik hind, mida eseme eest saadakse. Müügihind eeldab, et sellise või vähemasti sellele ligilähedase hinnaga leidub esemele ka ostja. Seega hind, millega õnnestub liisinguese müüa, on ühtlasi ka liisingueseme tagastamise aegne turuhind. Hageja leiab, et tegemist on liisingueseme müügiga turul saadaoleva võimaliku hinnaga. Kuivõrd 2009 valitses turul madalseis, oli ka hageja jaoks oluline liisinguese võimalikult kiirelt ja kõrgeima võimaliku hinnaga maha müüa selleks, et mitte olla olukorras, kus turuhinnad langevad veelgi, kuid sõiduki müügiga seonduvad kulud kasvavad. Liisinguandja huvides on liisingueseme võimaliku kalli hinnaga müümine, sest see tagab võimalikult suures ulatuses sõiduki ostmiseks tehtud kulutuste katmise sõiduki müügihinna arvel. Samas ei saa nõuda liisinguandjalt müümist liiga kõrge hinna eest, mille eest ei taha keegi liisingueset osta, sest see toob kaasa esimese müügikatse ebaõnnestumise ja uue müügipakkumise esitamise. Üldteada asjaolu, et peale vara valduse saamist suunab hageja sõiduki müüki. Järelikult pidi kostja olema teadlik, et kui hageja ütleb lepingu üles lepingu rikkumise tõttu, müüb hageja sõiduki. Hageja selgitab, et kostja sai ise ka mõjutada müügiprotsessi, kuivõrd müügiprotsessi ja sõiduki müügihinna kujunemist oli liisinguvõtjal võimalik jälgida internetiaadressil: http://www.auto24.ee/clients/nordea/used/list.php. Kostjal oli võimalus liisinguese välja osta või varale ostja otsida. Kostja ei pöördunud kordagi hageja poole sooviga osaleda liisingeseme müügiprotsessis. Automüügiportaalide andmeid ei saa antud juhul võtta aluseks konkreetse sõiduki turuhinna määramisel, sest vaidlusalusel sõidukil olid ulatuslikud puudused, mis kindlasti vähendasid sõiduki hinda. Lisaks kajastavad väljatrükid portaalist www.auto24.ee hinda üksnes kaudselt, kuivõrd tegu on pakkumishindadega ja puudub info, milline oli viidatud varade lõplikud müügihinnad. Hind, millega ese müüki pannakse, on üksnes hinnanguline ja liisingueseme tegelik väärtus võib müüki panemise hinnast olla nii väiksem kui suurem. Seega ei ole kostja tõendanud, et liisingueseme oleks saanud võõrandada kallimalt või et see võõrandati turuväärtusest oluliselt odavamalt.
12.Hageja ei nõustu, et nõuded on aegunud. Liisingulepingu ülesütlemisel (s.o 27.10.2008) muutusid sissenõutavaks kõik nimetatud lepingust tulenevad nõuded. Nõude aegumistähtaeg algas 28.10.2008 ja nõue oleks aegunud 28.10.2011. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on aga kohtule esitatud 27.09.2011 ehk õigeaegselt. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
13.Kostja esitatud kirjavahetus ei tõenda, et kostja tutvus esimest korda nõude alusdokumentidega alles 2011 august. Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja saadab nõude alusdokumendid, kuna kostja palus täpsemalt infot, mille alusel nõue on tekkinud. Samuti teavitas antud kirjavahetuses ka hageja esindaja kostjat sellest, et hageja poolne nõue on saadetud kostjale 04.05.2009.
14.Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, et üleandmis-vastuvõtmisaktil ei ole liisingueseme üleandja allkirja. Asjaolu, et aktil puudub allkiri, ei tähenda, et osa sõiduki puudustest ei vasta tegelikule olukorrale. On ilmselge, et kui 03.11.2008 aktis oli vara vastuvõtjaks OÜ R esindaja R. K, siis tema oli liisingueseme üleandjaks SAAS-ile. SAAS tegeleb hageja sõidukite müügi kui ka sõidukite müügiks ettevalmistamisega. Kuivõrd müügiperioodi vältel võib teenuste maht
2-11-45822 muutuda, siis lõplik arve kõikide teenuste osas tehaksegi hagejale siis, kui on leitud ostja ja enam muid teenuseid nad ei osuta. Seega arvel märgitud 03.04.2009 ei tähenda, et nimetatud tööd tehti vahetult enne arve esitamist, vaid neid töid on tehtud jooksvalt kogu müügiperioodi vältel.
15.Hageja ei nõustu kostja väitega, et osa puudustest kvalifitseeruvad loomuliku kulumise alla. Eesti Liisingühingute Liidu liikmesfirmade ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu liikmete poolt kinnitatud juhendis on kindlaks tehtud, et ebaloomulikuks kulumiseks on mõrad, mõlgid, sügavad kriimustused. Lisaks kriimustustele ja mõlkidele olid sõidukil veel järgnevad puudused: põlesid nii eelsüüteküünla kui ka ABS tuled, samuti ei olnud töökorras mootori temperatuuriandur, mootori turborõhuklapp, konditsioneer ja sidur. Ka vajas värvimist nii esikui tagastange ning vahetamist ülemised õõtsad. Samuti oli sõiduk väga kulunud ja määrdunud. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et nimetatud puudused on normaalne kulum ega mõjuta sõiduki turuväärtust. Remondipakkumisest nähtub, millised tööd ja millises summas (19 111 krooni) oleks olnud vajalik sõidukile teostada. Kui hageja oleks nimetatud puudused likvideerinud, oleks ka sõiduki väärtus märkimisväärselt tõusnud ning sel juhul oleks ka sõidukit saanud panna müüki oluliselt kõrgema hinnaga. Ringkonnakohus on mitmes lahendis rõhutanud, et www.auto24.ee portaali müügipakkumiste alusel ei saa hinnata vaidlusaluse sõiduki väärtust. Keskmine turuväärtus ei tähenda seda, et selline väärtus on igal sõidukil. Müügiportaali kuulutustes avaldatud hinnad näitavad soovitud, mitte tegelikku müügihinda.
16.Kindlustuse osas selgitab hageja, et vastavalt liisingulepingu p-ile 4 on hageja sõlminud kostja volikirja alusel kindlustuslepingu kindlustusvõtjaga. Seega kohustub kostja tasuma hagejale kindlustusmakseid, kuivõrd hageja on selle kulu kandnud. Hageja hinnangul on kindlustuse olemasolu kuni müügini vajalik ära hoidmaks suuremaid kulutusi, kui midagi peaks varaga juhtuma. Siinkohal vajab rõhutamist asjaolu, et hageja on finantseerija ning ei pea vastutama kostja lepingu rikkumisest tulenevate asjaolude eest. Kostja vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tunnistab, et poolte vahel sõlmiti 20.07.2006 liisinguleping nr XXX. Liisingulepingu lõpetamise kohta 27.10.2008 hagejale teadet ei saadetud. Kostjaga võttis ühendust OÜ R esindaja, kellega kostja koheselt leppis kokku liisingueseme tagastamise koha ja kellaja, seega on alusetu hageja väide, et kostja ei tagastanud vara vabatahtlikult. Kostja sai hagejalt esimese teate alles 29.08.2011.
18.Kostja on seisukohal, et liisinguese on võõrandatud ebamõistlikult madala hinnaga, arvestades liisingueseme reaalset turuväärtust võõrandamise hetkel. Samuti ei ole hageja kaasanud kostjat müügiprotsesse. Kostja on seisukohal, et vaidlusaluse sõiduki turuhind 20082009 oli 9 000 - 12 000 eurot ja 2012 4 000 - 6 000 eurot, sõiduk võõrandati aga 2 708,12 euroga. Kostja esmane sissemakse oli 3 114 eurot. Kostja leiab, et mõistlik müügihind oleks katnud kõik kulud. Lisaks on kostja seisukohal, et nõue on aegunud.
19.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et kostja vahetas elukohta ja telefoninumbrit alles 2010. Kostja elektronpostiaadress on sama seniajani, kuid siiski ei ole kostja saanud hagejalt ühtegi teadet ega telefonikõne.
20.Kostja ei nõustu, et sõiduki väärtust mõjutasid sõidukil esinenud puudused. Sõiduki dokumentide duplikaadi väljastamine maksis tollel ajal 200 krooni, murdunud antenn ei ole oluline kulu. SAAS dokumentidest nähtub, et puudused kõrvaldati koos keemilise pesu ja müügieelse tehnilise ülevaatusega 03.04.2009. Kasutatud Liisinguautode vara-üleandmisaktil nr XXX puudub liisingueseme üleandja allkiri, mistõttu ei saa olla kindel ka aktis märgitus. Kostja on ka seisukohal, et aktis märgitud puudused ei mõju müügi seisukohast oluliselt väärtust
2-11-45822 langetava tegurina ning osa puuduseid nagu täkked ja kriimud, on loomulik kulumine. Liisinguesemel fikseeritud puudus loetakse oluliseks puuduseks juhul, kui selle olemasolu välistab liisingueseme eduka ja märkusteta läbimise Maanteeameti tehnoülevaatuses.
21.Kostja viitab Riigikohtu lahendi 3-2-1-77-08 punktidele 13, 16, 17 ning leiab, et liisinguese võõrandati liiga madalalt ning kostjat oleks pidanud teavitama hinnast. Kostja ei olnud teadlik, et kostja saab tutvuda sõiduki müügikuulutusega internetis. Kostja käis mõni aeg peale sõiduki üleandmist SAAS müügiplatsil, kuid sõidukit sealt leidmata, arvas, et sõiduk on realiseeritud ning realiseeritust saaduga on kulud kaetud. Kostja oleks osalenud müügiprotsessis, kui kostjat oleks antud võimalusest teavitatud.
22.Kostjale jääb arusaamatuks kaskokindlustuse nõue 438,01 eurot perioodi 26.10.200826.04.2009 eest. Leping lõpetati 27.10.2008, vara võõrandati 22.04.2009, seega jääb kostjale arusaamatuks, miks peaks kostja tagama kindlustuskaitse lepingu lõpetamise järgsel perioodil. Kohtu põhjendused
23.Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
24.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
25.Kostja on esitanud aegumise vastuväite, mistõttu annab kohus esmalt hinnangu aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguleping öeldi üles 27.10.2008, millise aja seisuga muutusid sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad nõuded. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega algas nõude aegumistähtaeg 28.10.2008 ja nõue oleks aegunud 28.10.2011. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 27.09.2011 ehk õigeaegselt. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
26.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 20.07.2006 sõlmisid pooled ja AAOÜ liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse sõiduki Audi 6A Avanti, väljalaskeaasta 2002 (tl 34-37) ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 47-49). Liisingulepingule kohalduvad liisingulepingu üldtingimused (tl 48-46).
2-11-45822
27.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 9.2.10 (iii) liisinguandjal on õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas jätab kahekümne päeva jooksul maksetähtpäevast tasumata või ei tasu täielikult lepingumakseid või muid lepingust tulenevaid makseid. Punkti 9.3 kohaselt liisinguandja on kohustatud lepingu ülesütlemisest liisinguvõtjale kirjalikult teatama. Kui liisinguandja ütleb lepingu üldtingimuste punktis 9.2 sätestatud alusel üles, ei kuulu lepingu kohaselt tasutud lepingumaksed liisinguvõtjale tagastamisele. Kohtule esitatud arvete alusel on kostja jätnud tasumata arved alates 05.11.2007-27.10.2008 summas 1 411,75 eurot (tl 50-63), seoses millega edastas hageja kostja liisingulepingus märgitud aadressile XXX, Tallinn 27.10.2008 liisingulepingu nr XXX üleütlemise teate, millega ütles liisingulepingu üles alates 27.10.2008 ning palus tagastada võlgnevuse ja anda vara esimesel nõudmisel üle hageja esindajale. Ülesütlemise teade on edastatud kostjale liisingulepingus märgitud aadressil, kus kostja enda väitel elas kuni 2010. Lisaks oli kostjale teada, et ta on võlgnevuses arvete tasumisega, millised on samuti edastatud kostja lepingus märgitud aadressile, seega pidi kostja teadma, et arvete mittetasumisel võidakse leping üles öelda, millisel juhul tuleb vara tagastada. Kohus on seisukohal, et leping on üles öeldud põhjendatult 27.10.2008 ning ülesütlemise teatega on tõendatud, et teade on kostjale edastatud, kostja ei ole esitanud usutavaid väited teate mitte kättesaamise kohta. Kostja ei saanud eeldada, et kohustuste mittetäitmisel hageja ei ütle lepingut üles.
28.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi üles 27.10.2008. Seega oli kuni selle ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda esitatud arveid. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et kostjal jäi arvete alusel tasumata kuni 27.10.2010 1 411,75 eurot. Seega on kostja kohustatud liisingulepingu alusel vastavalt VÕS § 361 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 tasuma hagejale arved kokku summas 1 411,75 eurot.
29.Lisaks kohustus kindlustusvõtja vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 11.1 sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu, mis peab jõustuma hiljemalt siis, kui vara juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko läheb üle liisinguvõtjale. Punkti 11.2 kohaselt kindlustusleping peab kehtima liisinguandja kasuks, kehtima kogu vara maksumuse ulatuses koos käibemaksuga, sätestama liisinguandja poolt aktsepteeritava omavastustuse suuruse ning katma kõik vara valdamise ja kasutamisega seotud riskid. Punkti 11.4 alusel, kui liisinguvõtja on liisinguandja, siis lõpeb vara kindlustuskate lepingu tähtpäevale järgneval päeval või lepingu ülesütlemise korral vara liisinguandjale tagastamise päevale järgneval päeval, kuid mitte hiljem kui lepingu ülesütlemise päevale järgneval viiendal päeval. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal ei tule tagada kindlustuskaitset peale vara valduse taastamist. Vara valdus taastati 03.11.2008 (tl 66), seega on hageja õigustatud küsima kindlustusmakseid kuni 03.11.2009. Hageja märgib, et on tulenevalt kindlustusteatisest nr XXX kandnud kulusid sõiduki kasko kindlustamiseks perioodil 27.07.2008-26.07.2009 438,01 eurot, mis teeb 36.50 eurot kuus. Kohus leiab, et valduse taastamiseni tuleb kostjal tasuda kaskokindlustust nelja kuu ees summas 146 eurot.
30.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale
2-11-45822 tagastamise hetkel. Vastavalt üldtingimuste punktile 9.6, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem, kui lepingujärgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Vara soetusmaksumuse jääk lepingu ülesütlemise seisuga, oli summas 5 528,64 eurot (käibemaksuta). Vara valdus taastati 03.11.2008 (tl 66). Vara anti üle SAAS-ile 04.11.2008 (tl 67). Vara realiseeriti hinnaga 2 708,12 eurot (käibemaksuta) 22.04.2009 (tl 68). Kostja on seisukohal, et vara müüdi alla turuväärtuse ning kostjat ei ole kaasatud müügiprotsessi. Kostja leiab, et sõiduki väärtuseks oli 2008-2009 9 000 – 12 000 eurot ja 2012 4 000 – 6 000 eurot. Tõendeid väärtuse kohta kostja esitanud ei ole. Kuldse Börsi väljavõtted ei tõenda kostja kasutuses olnud sõiduki turuväärtust. Liisingueseme tagastamisel 03.11.2008 liisingueseme väärtust kindlaks ei määratud (tl 67). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis hinnaga sõiduk esmalt müüki läks. Riigikohus on mitmes lahendites (nt nr 3-2-1-33-08) leidnud, et reaalsest müügihinnast võib lähtuda siis, kui liisinguandja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus ning müügihind ei erine oluliselt liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal. Seejuures peab Riigikohus mõistlikuks ja lubatavaks hinnaerinevuseks 10 %. Käesolevas asjas ei ole liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal määratud. Samuti ei ole hageja tõendanud müügiprotsessi kulgu, mille järgi saaks teha kindlaks, kas vaidlusaluse sõiduki võõrandamisel saavutati parim tulemus, arvestades asjaolu, et sõiduk oli müügis ca 5 kuud. Ka ei nähtu asja materjalist, et kostjat oleks teavitatud hinnast, millega sõiduk müüki pandi või, et kostjat oleks üldse kaasatud müügiprotsessi, seega ei saa antud juhul lähtuda, et hageja on teinud kõik, et saavutada parim tulemus. Hageja väited, et kostja sai jälgida müügiprotsessi internetist on põhjendamata, kuna hageja ei ole kostjat vastavast võimalusest teavitanud. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-77-08 punktile 16: „Kolleegium märgib veel seda, et liisinguandja ei pea panema tagastatud liisingueset müüki hinnaga, mille liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise seisuga liisinguandjale võlgneb. Kui on selge, et see hind ilmselt ei vasta turuhinnale ja sellise hinnaga liisinguese ostjat ei leia, tuleb ese müüki panna eeldatava turuhinnaga. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda.“ Käesoleval juhul ei ole hageja kostjat isegi teavitanud, mis hinnaga hageja on pannud sõiduki müüki. Hageja väidete osas, et sõidukil olid olulised puudused, mis mõjutasid sõiduki hinda, märgib kohus, et hageja oleks pidanud koheselt sõiduki müüki suunamisel vastavaid puuduseid arvesse võtma ja koostama vara valduse taastamisel hindamisakti turuväärtuse kindlakstegemisel. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole kindlaks määranud vara valduse taastamisel vara väärtust, mille kohustus tuleneb VÕS § 367 lg 3 ega teinud endast kõike, et tagada sõiduki parim ning kiirem tulemus ega ole teavitanud kostjat müügist ega müügihindadest, siis ei ole hageja käitunud heas usus, siis tuleb hagejal kanda tekkinud kahju. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et sõiduki ostmisel juulis 2006 oli sõiduki väärtus 12 592,76 eurot ning aprillis 2009 üksnes 2 708,12 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata müügiga tekkinud kahju summas 2 820,52 eurot nõue.
31.Hageja on esitanud nõude müügiga kaasnenud kulude summas 267,73 euro hüvitamiseks (tl 70-71), milline kulu kuulub hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 alusel. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub müügiga kaasnenud kulu summas 267,73 eurot väljamõistmisele.
32.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata arved summas 1 411,75 eurot, kaskokindlustus 146 eurot ja müügiga kaasnenud kulud summas 267,73 eurot, kokku 1 825,48 eurot.
33.Hageja nõuab ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1. Väljamõistmisele kuuluva põhisumma vähenemise tõttu muutub vastavalt ka viivisearvestus. Liisingulepingus oli kokku lepitud viivises suurusega 9,25% aastas. Tasumata
2-11-45822 lepingumaksete 1 411,75 euro osas arvestas hageja viivist alates 02.11.2008 kuni 02.02.2012 1 188 päeva eest 425,03 eurot, müügikulu 267,73 euro osas alates 12.05.2009 kuni 02.02.2012 997 päeva eest 67,65 eurot, kaskokindlustuse 438,01 euro osas alates 12.05.2009 kuni 02.02.2012 997 päeva eest 110,67 eurot ja müügikahjumi 2 820,52 euro osas alates 12.05.2009 kuni 02.02.2012 997 päeva eest 712,64 eurot. Viivisearvestusele eelnimetatud osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna kohus jättis müügikahjumi osas hagi rahuldamata, siis ei arvesta kohus ka selle eest viivist. Hageja kaskokindlustus on käesolevas otsuses tuvastatu kohaselt 146 eurot, mille osas tuleb arvestada viivist alates 12.05.2009 kuni 02.02.2012 997 päeva eest 43,67 eurot. Seega on kostja viivisevõlgnevus kokku 536,35 eurot (425,03+ 67,65+43,67). Lisaks kuulub juhindudes TsMS § 367 viivis 9,25% aastas välja mõistmisele põhinõudelt 1 825,48 eurolt alates 03.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
34.Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.