Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

elamu xxxxxx 21.03.2011. a otsuse alusel 20 % aastas. Hageja palus kostjalt võlgnevuse ja viivise tema kasuks välja mõista. Vastuseks kostja vastuväidetele teatas hageja s 20.02.2012. a täiendavas seisukohas (tl 37-39), et kostja vastuväited ei põhjenda nõude rahuldamata jätmist. xxxxxx korteriomanikud on tulenevalt KOS § 1 igal aastal, sh. ka 2011. ja 2010. aastal otsustanud, et korteriomanikud kannavad kohustusi kaasomandi eseme majandamise kulude eest tasumisel vastavalt eluruumi üldpinna ühe m2 suurusele. Selline otsus on kirjas 2010. aasta majanduskavas, mis kinnitati 28.04.2010 toimunud üldkoosolekul ja 2011. aasta majanduskavas, mis kinnitati 21.03.2011 toimunud üldkoosolekul. Majanduskavade IV osas on sätestatud, et kaasomandi majandamise kulud on: haldusteenuse-, tehnohoolduse -, heakorra-, üldelektri-, vee- ja kanalisatsiooni-, soojusenergia- ning prügiveo kulud. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et korteris olid radiaatorid kinni keeratud. xxxxxx kõikides korterites vahetati 2007. aastal küttesüsteemi rekonstrueerimise käigus radiaatorid. Uutele radiaatoritele on paigaldatud termostaadid, mille abil korteriomanikud saavad reguleerida temperatuuri toas. Mitte mingil juhul ei ole võimalik xxxxxxxelamu korterites kütet kinni keerata. Hageja märkis, et isegi juhul, kui kostja korter ei oleks tarbinud soojusenergiat, tuleb seaduse ja korteriomanike otsuse alusel jagada soojusenergia kulud üldpinna m2 alusel. Kostja väide, et korteris ei elanud keegi, ei ole samuti aluseks kaasomandi majandamise kulude suuruse muutmiseks. Hageja arvates on ka asjakohatud kostja väited selle kohta, et teda ei ole üldkoosolekutele kutsutud ja ta ei tea midagi üldkoosoleku otsusest, millega on otsustatud võlgnetavate summade viivise määr. Hageja elamu valitsejana on kutsunud elamu üldkoosolekud kokku, teatades sellest korteriomanikele ette kirjalikult vähemalt nädala (teated postkastides ja trepikodade teadetetahvlitel). Kostja ei ole hagejale teatanud, et soovib materjale teisele aadressile. Üldkoosoleku protokolliga on kõigil korteriomanikel olnud võimalik tutvuda BRP Haldus OÜ büroos. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on lähtutud korteriomandiseaduses ning Korteriomandiseaduse § 19 lõike 3 kohaselt on üldkoosolek selle korduval kokkukutsumisel (kui esimesel koosolekul ei osalenud piisavalt korteriomanikke) otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Seega tuleneb otseselt seadusest, et ka kolmandiku häältega on võimalik otsused vastu võtta kordus üldkoosolekul. Kostja vastuväited Kostja teatas 01.02.2012. a kirjalikus vastuses (tl 33), et tunnistab hagi osaliselt. Kostja teatel mõistab ta, et elamu parendamis- ja renoveerimistööde kulud tuleb kanda majaelanikel solidaarselt, st igaühel vastavalt tema elamispinna ruutmeetritele. Kostjale on aga arusaamatu, miks hageja nõuab temalt täies mahus kõiki kommunaalkulusid, sealhulgas küttekulu. Korteriomandi omanikuks oleku ajal olid kostja korteris radiaatorid aastaringselt maha keeratud, st xxxxxxxx korteris ei toimunud kütmist. Kostja omanikuks oleku ajal ei elanud korteris ühtegi inimest. Sellest lähtuvalt leiab kostja, et temalt küsitakse raha teenuse eest, mida ta ei ole reaalselt saanud. Ka hageja poolt nõutud viiviseid on kostjal raske aktsepteerida, kuna kostja ei teadnud midagi elamu üldkoosoleku otsusest, kus määrati viivise määrad. Kostjat ei ole sellele üldkoosolekule kutsutud ega teda otsusest teavitatud. Kostjale on arusaamatu, kuidas selline tähtis otsus on vastu võetud kolmandiku häältega, jättes sellest teisi teavitamata. Kirjalikku menetlusse määramise järel pooled kohtule rohkem seisukohti ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi tõenditele tuginedes kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud:  Kinnistusregistri andmetel on kostja Hxxxx Hxxxxx olnud 16.07.2008. a kuni 11.10.2011. a korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxx, omanik (tl 14-15).

 

  

Elamu xxxxxx korteriomanike 22-04.2010. a üldkoosoleku otsusega on hageja BRP Haldus OÜ valitud elamu valitsejaks alates 01.05.2010. a tähtajaga 5 aastat (tl 18). Elamu xxxxxx korteriomanike üldkoosoleku 28.04.2010. a otsusega on kinnitatud elamu 2010. aasta majanduskava (tl 22) ja 21.03.2011. a otsusega elamu 2011. aasta majanduskava (tl 17). Majanduskavade (tl 23, 24) IV osas on ette nähtud, et kaasomandi majandamise kuludeks on tasu haldusteenuse, tehnohoolduse, heakorra, üldelektri, vee-ja kanalisatsiooni, soojusenergia ja prügiveo eest. Majandamise kulutused jagatakse vastavalt eluruumi üldpinnale suurusele (m2 ). Elamu xxxxxx korteriomanike üldkoosoleku 21.03.2011. a otsusega (tl 17) on kehtestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlglastele viivisemääraks 20 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on esitanud kostjale kaasomandi majandamise kulude tasumiseks arved. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt maksnud. Kostja võlgnevus hageja ees 20.11.2011. a seisuga on 963,38 eurot.

Kohus leiab, et hageja võlanõue korteriomandi kaasomandi majandamise kulude eest ja viivis summade tasumisega viivitamise eest on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kostja on kaasomandi majandamise kulude tasumise kohustust rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul ei põhjenda kostja vastuväited selle kohta, et temale kuulunud korteris olid radiaatorid maha keeratud, mistõttu kütmist ei toimunud, samuti selle kohta, et korteris ei elanud keegi, nõude rahuldamata jätmist. Tulenevalt KOS § 13 lg-st 1 on õigustatud kaasomandi majandamise kulude sh küttekulu jagamine eluruumi üldpinna ruutmeetrite alusel. Elamu xxxxxx korteriomanikud ei ole sõlminud kokkulepet majandamise kulude jagamiseks teistsugusel alusel. Hageja on ka selgitanud, etxxxxxxx elamu korterites ei ole võimalik kütet täielikult kinni keerata nagu kostja seda väidab. 2007. aastal on korteritesse paigaldatud radiaatorid termostaatidega, mille abil saab reguleerida temperatuuri toas. Kohus märgib, et enda küttesüsteemist nn välja lülitamiseks on vajalik kaasomanike ostusküttesüsteem, kuulub mõtteliste osadena kõigile korteriomanikele ja selle valitsemise üle otsustavad kaasomanikud korteriomandi seaduse ja asjaõigusseaduse sätete alusel. Asjaolu, et kostjale kuulunud korteris ei elanud keegi, ei saa olla aluseks kostjalt küttekulude mitte nõudmiseks. Seega on kostjal tasumata tema korteriomandi kütteks arvestatud soojusenergia eest. Hageja on kuni 31.12.2010. a arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras (8 % aastas) ja alates 01.01.2011. a lähtudes korteriomanike üldkoosoleku otsusega kehtestatud määras (20 % aastas). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 2010. aasta 1. jaanuari ja 1. juulit oli 1,00 %.

Elamu Rohu 6 korteriomanike üldkoosoleku 21.03.2011. a otsusega on kehtestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlglastele viivisemääraks 20 % võlgnetavalt summalt aastas. KOS § 15 lg 3 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Kostja on vaidlustanud ka hageja poolt nõutava viivisemäära, mis on kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja väitel ei kutsutud teda üldkoosolekule ega teavitatud otsusest. Kostjale on arusaamatu, kuidas on otsus viivisemäära kohta vastu võetud kolmandiku korteriomanike häältega. Kohus leiab, et nimetatud kostja vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Korteriomanike poolt võlgnetavate summade eest arvestatav viivisemäär kehtestati Elamu xxxxxx korteriomanike üldkoosoleku 21.03.2011. a otsusega. Nimetatud otsuse kehtivus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas korteriomanike koosoleku otsus on tehtud seaduses ettenähtud nõudeid järgides või mitte. Kostja ei ole esitanud nõuet korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Kohus märgib ka, et selline nõue tuleb esitada korteriomanike mitte elamu valitseja, kes on käesolevas asjas hagejaks, vastu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla korteriomandi majandamise kulude eest summas 963,38 eurot ja summade tasumisega viivitamise eest viivise 22.12.2011. a seisuga summas 137,49 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 255,64 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 47,93 eurot ja hagimenetluses 207,71 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.