Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.02.2010 sõiduki Lancia Libra 2.4 JTD, registrimärgiga XXX ostu-müügilepingu. Kostja kohustus tasuma ostuhinna kokku 64 900 krooni (4 147.86 eurot) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 18 kalendrikuu jooksul. Kostja tasus müügilepingu sõlmimisel 5000 krooni ja edasi maksegraafiku kohaselt kuni 14.04.2011. Siis tegi kostja 06.07.2011 veel 500 euro suuruse makse. Kokku on kostja tasunud 3 371.47 eurot. Tasumata on põhivõlg 648.07 eurot, intress 128.32 eurot ja hageja arvutatud viivis perioodi eest 07.09.2011 kuni 12.04.2012, mida hageja on vähendanud põhivõla suuruseni, so 648.07 euroni. Kostja vaidleb hagile vastu. Sõiduki omandiõigus on kostjale üle antud, seega on hageja tunnistanud kostja poolt lepingu täitmist. Kohtuistungil selgitas kostja, et sõiduki kokkulepitud hind oli 55 000 krooni ja intressi pidi kostja maksma ainult ühel korral, so lepingu sõlmimise ajal 500 krooni. Ta on alla kirjutanud lepingu lisale nr 2, kuid ei märganud, et pidi koos intressiga maksma sõiduki eest tegelikult 64 900 krooni. Kostja ei tunnista sellises ulatuses (igakuuliselt 550 krooni) intressi maksmise kohustust 18 kuu jooksul ning on seisukohal, et on hagejale kõik ära maksnud. Kostja on teinud hagejale ka sõiduki müügihinna alandamise avalduse, sest sõiduk osutus avariiliseks. Avaldust kostjal enam alles ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 405 lg 1 p 5 kohaselt (kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis) krediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, tuleb lepingus ... märkida: 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta. VÕS § 406 lg 1 kohaselt (kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis) Krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. VÕS § 408 lg 3 ja 5 (kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis) kohaselt Käesoleva seaduse §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed käesoleva seaduse § 405 lõike 1 punktis 3 nimetatud krediidi brutosumma, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, ei või intressi nõuda rohkem käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäärast. VÕS § 94 lg 1 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud sõiduki ostu-müügi lepingus nr R-1 on hageja ja kostja kokku leppinud, et kostja ostetava sõiduki hind on 55 000 krooni (3 515.14 eurot). Hageja poolt kostjale krediidi andmise tingimustest ei ole müügilepingus sõnagi. Ainsaks dokumendiks, millest nähtub kostjale krediidi andmine ja kostja poolt tasumisele kuuluva intressi suurus, on lisa nr 2 (tl 20). Välja ei ole toodud krediidi kulukuse määra protsendina krediidi netosummast. Tulenevalt VÕS §-s 408 lg 5 sätestatust ei ole hagejal sellisel juhul õigus nõuda kostjalt suuremat intressi kui on VÕS §-s 94 lg 1 seaduses sätestatud intressimäär, so krediidilepingu kehtivuse ajal 8 % aastas, välja arvatud periood 01.07.-06.09.2011, millal intressimäär oli 8,25 % aastas, mis sisuliselt ei muuda käesolevas asjas arvutamisele kuuluva intressi suurust.

Kostja tasus sõiduki müügilepingu sõlmimisel hagejale 5000 krooni. Kostjal oli kohustus maksta hagejale seadusest tulenevat intressi 50 000 krooni (3 195.58 euro) suuruselt krediidisummalt 18-kuulise perioodi jooksul kokku 206 eurot (laenukalkulaator on kasutatav iga krediidiasutuse kodulehel internetis). Kostja pidi hagejale tasuma (3515.14+206) 3 721.14 eurot. Kostja on sõiduki kokkulepitud hinnast tasunud perioodil 06.03.2010-14.04.2011 vastavalt tl 20 olevale lisale 38 332 krooni, so 2 449.86 eurot. Lisaks tasus kostja 06.07.2011 ühekordselt 500 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks, sest kostja on maksnud intressi rohkem kui seadusega ette nähtud. Põhivõlast on tasutud kokku 2 949.86 eurot. Intresse on kostja maksnud (12x550) 6600 krooni, so 421.82 eurot. Hagejal on õigus kostjalt nõuda ainult 206 euro suurust intressi, mistõttu tuleb (421.82-206) 215.82 eurot arvata samuti tasutud põhivõla hulka. Kostja on sõiduki ostuhinnast tasunud (2 949.86+215.82) 3 165.68 eurot. Tasumata on (3515.14-3165.68) 349.46 eurot. Kostja ei ole kohtule tõendanud hagejale hinna alandamise avalduse esitamist ja selle põhjendamist. Kostja isegi ei mäleta, millise sisuga oli väidetav hinna alandamise avaldus, kirjalikku avaldust kostjal kohtule esitada ei ole. Hageja ei tunnista hinna alandamise avalduse saamist. Kostja esitatud väited hinna alandamise avalduse kohta on paljasõnalised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu p 2.6. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % viivitatud summalt päevas. Hageja arvutuse kohaselt (tl 24) on hageja alustanud viivise arvutamist 07.09.2011. Kuni hagi kohtusse esitamiseni 12.04.2012 arvutatud viivis on 1 354.47 eurot, mida hageja on vähendanud põhivõla, so 648.07 euroni. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja ülalpidamisel on ülikoolis õppivad lapsed, tal on muid kohustusi seoses võetud laenudega, sissetulekust umbes pool kulub laenukohustuste katmiseks. VÕS § 162 lg 1 kohaselt Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis 0,25 % tasumisega viivitatud summalt päevas. Kohtule ei ole kuidagi põhjendatud, et kostja poolt lepingu rikkumisega on hagejale tekkinud kahju sellises ulatuses, mida hüvitab ainult viivis 0,5 % viivitatud summalt päevas, so 182,5 % aastas. Kohus on seisukohal, et viivis 0,25 % päevas on tagatiseta väikelaenu puhul mõislik ja põhjendatud määr. Kohus ei saa arvesse võtta kostja majanduslikku seisundit viivise vähendamiseks, sest kõik kostja väited tema töötasu suuruse, ülalpidamise andmise ja laenukohustuste kohta on paljasõnalised. Kostja on jäänud hageja ees osaliselt võlgu sõiduki kokkulepitud müügihinna ning ei ole võlga alates juulist 2011 vähendanud. Hagis taotletud perioodi eest, so alates 07.09.2011 kuni 12.04.2012 on viivis arvestusega 0,25 % tasumisega viivitatud 349.46 eurolt 218 päeva eest kokku 190.46 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla ja viivise katteks kokku 539.92 eurot. Hageja taotlus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole andnud TsMS § 469 lg 1 sätestatud tagatist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja rahaline nõue summas 1 424.46 eurot rahuldatakse 539.92 euro, so 37,9 % ulatuses. Hageja kanda jääb 62,1 % menetluskuludest ja kostja kanda 37,9 % menetluskuludest. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Kostjal menetluskulude nõuet ei olnud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 191.73 eurot ja õigusabi kulu 300 eurot. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja kantud õigusabi kulude suuruse osas. Lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 491.73 euro suurusest menetluskulust 186.37 eurot ja viivis menetluskuludelt kuni täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel. Ülejäänud osas jääb hageja menetluskulu hageja enda kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.