Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Selgitused:

rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Arvestada tuleb, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Tõendamata on Legalitas OÜ poolt väidetavalt veebruaris 2010 pankrotivõlgnikule leppetrahvi nõude esitamine. Kostja leidis, et aktsiate müügileping on tühine. Esitatud leping on näilik ning on esitatud üksnes eesmärgiga võimaldada selle esitajal osalemist pankrotiprotsessis. Nimetatud lepingu väidetava sõlmimise ajal olid MA KINNISVARA INVEST OÜ-l (pankrotis) juba tekkinud tõsised makseraskused. Selles valguses ei tundu usutav, et ettevõte oleks ennast sidunud ebamõistlike ja kahjustavate tingimustega lepinguga. Lihtkirjaliku aktsiate müügilepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga. Tehingus on aktsiate osa kogu aktsiapakist sätestamata ning lepingus ei ole käsitletud seda, mis tingimustele võõrandatav ettevõte vastama peab. Eeltoodu annab aluse kahelda lepingu autentsuses. Pankrotihalduri ja Legalitas OÜ vahelisest kirjavahetusest nähtub, et nõudeavaldusele lisatud dokumendid polnud esitatud korrektselt, sest puudus eestikeelne nõude alusdokument. Hiljem esitatud tõlge oli aga kinnitamata. Kostjal puuduvad andmed, et hageja oleks esitanud hilisemalt kinnitatud tõlke. Eeltoodu tõttu ei olnud nõudeavaldus nõuetekohaselt esitatud. Ebapiisavalt põhistatud ja tõendamata nõuetele ei tohi pankrotihaldur anda võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääli. Kostja, kellel on I järgu nõue, on suurim võlausaldaja pankrotimenetluses. Hageja on teise järgu võlausaldaja pankrotimenetluses, kellel puudub loogiliselt põhjendatav huvi osaleda pankrotimenetluses, milles ei jätku piisavalt vahendeid ühegi teise järgu nõude rahuldamiseks. Isegi AS SEB Pank pandiga tagatud nõudest jääb rahuldamata 4 526 251 eurot. Hageja nõudele lisatud väidetavalt 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust tulenev kohustus ei kajastu pankrotivõlgniku 2008. aasta bilansis. Samuti ei ole Venemaa Föderatsiooni äriühingut OAO Zavod Sport näidatud konsolideeritud majandusaastaaruandes tütarettevõttena. Tehing OAO Zavod Sport aktsiate omandamiseks on olnud juhul, kui see on üldse toimunud, igal juhul majanduslikult kahjulik ja ilmselgelt tagasivõidetav. Tehing moodustab 2008. aasta bilansimahust (~ 289 miljonit krooni) ligi 40%. Seejuures väärib märkimist, et 289 miljoni krooni suuruse bilansimahu juures oli kinnisvarainvesteeringute maht 286 miljonit krooni, mis tegi jäägiks 3 miljonit krooni. Varasemate majandusaasta aruannete kohaselt ei ole pankrotivõlgniku bilansis muude võlgade osakaal ühelgi aastal olnud võrreldav pankrotiseisuks kujunenud 244 miljoniga. Samuti ei ole ühelgi varasemal majandusaastal oma põhitegevusalana kinnisvara rentimisega tegelenud pankrotivõlgnik soetanud teiste ettevõtete aktsiaid, veel enam välismaiste ettevõtete omi, mille tegevusala on kardinaalselt erinev võlgnikust. Ettevõte, mille aktsiaid on väidetavalt müüdud, on Tehas Sport registrikoodiga 1027800011139. Vene Föderatsiooni äriregistri andmete kohaselt kuulub nimetatud registrikood ettevõttele nimega Baltiiskij Bank OAO. Ka see asjaolu tõendab nõudeavalduse aluseks olevate dokumentide ilmset fabritseeritust. MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) põhikirjas ei ole kirjas sporditegevust või sellel alal teenuste osutamist, mistõttu Venemaa äriühingu OAO Zavod Sport aktsiate ostmine ei tundu usutavana. Esimese astme kohtu otsus 22.06.2011 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja Legalitas OÜ esitas MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse, millele lisatud dokumendid polnud esitatud korrektselt, sest puudus eestikeelne nõude alusdokument (aktsiate müügileping oli venekeelne) ja hiljem esitatud tõlge oli kinnitamata. Kohtule esitati müügilepingu originaal, kuid ei ole esitanud nõude loovutamise lepingu originaali, tõlked on kinnitamata. Nõude loovutamise lepingu koopiast ilmneb, et loovutati leppetrahvi nõue. Hageja ise rääkis kohtule viivisest lepingu p 3.2 alusel, kuid nii nõudeavalduses kui pankrotihoiatuses on jutt olnud leppetrahvist lepingu p 3.3 alusel. Seega on hageja muutnud nõude alust. Kohus leidis, et juhul, kui võlgnik jättis oma lepingujärgse kohustuse täitmata ja võlgneb müüjale 7 000 000 eurot põhivõlana, siis on küsitav, miks loovutati ainult leppetrahv ja milliselt nõudelt (kui põhinõuet ei loovutatud) arvestab hageja viivist. Hageja nõue tuleneb väidetavalt 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust, millega pankrotivõlgnik (s.o kinnisvara rendile andmisega tegelev ettevõte) kohustus lihtkirjaliku, Venemaa Föderatsiooni õigusele alluva, lepingu alusel ostma Venemaa Föderatsiooni äriühingult OOO Viking OAO Zavod Sport aktsiaid. Sealjuures on tehingus aktsiate osa kogu aktsiapakist sätestamata ning lepingus ei ole käsitletud seda, mis tingimustele võõrandatav ettevõte vastama peab, mis annavad aluse tõsiselt kahelda lepingu autentsuses. Lepingus on müüdava aktsiaseltsi registrikood vale. Lepingus märgitud registrikood kuulub OAO Baltiiski Bankile. Seega on kostja vastuväited põhjendatud. Tegelikult ei saanud kohustatud isik sellise müügilepingu alusel omandada lepinguga müüdavat väärtust. Kuna lepingusse ei tehtud parandust kuni nõude esitamiseni kohtumenetluses, on selge, et pooled ei olnud asunud lepingut täitma ja ilmselt ei olnud lepingu täitmine ka kavas, vaid sellega püüti jätta muljet tehingust, s.t tegemist on näilise tehinguga. Hageja väide, et lepingus on tehtud viga, mis sisuliselt lepingu kehtivust ei mõjuta, on ainetu. Registrisse omanikukande tegemine selle lepingu alusel on sisuliselt võimatu. Ebatõenäoline on, et MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) lepingu sõlmimise hetkel endale sellises mahus kohustuse võttis, kuna juba siis olid tal tekkinud makseraskused. Tegelikult oli ettevõtte kasum 2008 lõpuks 115 643 823 krooni, mis läks jaotamisele ja ei ole usutav, et ettevõte võttis endale ostu-müügilepinguga sellises mahus kohustusi, jättes samas lepingujärgse kohustuse täitmata. Lepingu järgi pidi võlgnik põhivõla tasuma 31.03.2009. Seda aga ei tehtud, kujunenud puhaskasum otsustati jagada. Võlgniku selline tegevus näitab, et tegelikult ei olnud tema tahe lepingu sõlmimisel suunatud selle esemeks olevate kohustuste täitmisele. Nõue ei kajastu MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) bilansis. 01.02.2010 on MA KINNISVARA INVEST OÜ-le (pankrotis) väidetavalt esitatud nõudekiri ja 15.02.2010 pankrotihoiatus. Kummagi dokumendi kättesaamist ei ole tõendatud, kuna on selgusetu, kes kättesaamise märke allkirjastas. Nõudekirjas on võlausaldaja esitanud nõude, kus viitab nii põhivõlale kui võimalikule leppetrahvile lepingu p 3.3 alusel, kuid ei ole märkinud, millist summat ta võlana käsitleb. Pigem võib tekstist aru saada, et jutt on põhivõla nõudest. Nõudeavalduses on võlausaldaja käsitlenud summat võlgnevuse täitmisena lepingu p 3.3 alusel (leppetrahv). Hagis käsitleb võlausaldaja oma nõuet leppetrahvina, kuid hiljem on muutnud seda ja kinnitanud, et tegu on viivisega. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Enne pankrotimenetluse algust sellekohasest nõudest võlgnikule teatatud ei ole. Kuna põhivõlg on muutunud sissenõutavaks 31.03.2009, on viivitus nõude esitamisel olnud märkimisväärne, mis omakorda kinnitab, et tegemist oli näilise tehinguga. Hageja on küll oma

lõplikus seisukohas teinud viite eksimusele ja veale hagiavalduses ja kinnitanud, et tegemist on viivisenõudega, kuid see kinnitab veelkord, et hageja nõue ei ole selge ja hagi esitati teisel alusel, võrreldes pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusega. Kuna pankrotivara müügist on laekunud 78 450 000 krooni ehk 5 013 868,827 eurot, siis ei jätku sellest pandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega on hageja teise järgu nõude rahuldamine pankrotimenetluses sisuliselt välistatud ka siis, kui seda mingil alusel tunnustatakse. Apellatsioonkaebus OÜ Legalitas palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus kohaldas Eesti õigust aktsiate müügilepingust tulenevatele võlasuhetele olukorras, kus vaidlusalune leping sätestab p-s 4.2 selgelt Vene Föderatsiooni õiguse kohaldumise. Samuti on aktsiate müügilepingu sõlmimise koht Vene Föderatsioonis (Sankt-Peterburg) ja müügilepingu esemeks on Vene Föderatsiooni äriühingu OAO Zavod Sport aktsiad, mistõttu on ilmne lepingu tugevam seos Vene Föderatsiooniga. Seega isegi juhul, kui mingil põhjusel jätta arvestamata aktsiate müügilepingu p 4.2 kokkulepe kohalduva õiguse osas, tuleks Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RahvEÕS) § 33 lg-st 1 juhindudes kohaldada asjas Vene Föderatsiooni õigust. Maakohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu hagejaga selles, et kohaldamisele kuulub Vene Föderatsiooni õigus ning jättis kohalduva õiguse küsimuse üldse käsitlemata, millega on rikutud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohtuotsus on olulises osas põhjendamata (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja on oma nõuet muutnud ning esitanud nõude kohtule erinevalt pankrotimenetluses esitatust. PankrS § 107 näeb üksnes ette, et tunnustamisnõuet kohtule ei tohi esitada muul alusel ja suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mis oli esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Antud asjas on OÜ Legalitas nõudeks olnud nii pankrotimenetluses kui ka hagimenetluses loovutamise teel saadud nõue 7 000 000 eurot, mis põhineb 03.10.2008 aktsiate müügilepingu p-l 3.2 ja seisneb MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) poolt aktsiate müügilepingu täitmisega viivitamise faktil. Seadusandja ei ole pidanud silmas seda, et nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ei tohiks kohtumenetluses täpsustada. TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt kohus kohaldab õigust ise ja ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Tähendust ei oma, kas hageja pidas nõuet viiviseks või leppetrahviks, vaid tähtis on see, millisena oli nõue määratletud lepingus endas ning millised õigusnormid sellest tulenevalt asjas kohalduvad. Eesti õiguse kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus võlausaldajal nõuda eelkõige viivist VÕS § 113 mõttes. Kuna ka aktsiate müügilepingu p-s 3.2. sisalduv venekeelne väljend tähendab viivist ulatuses 0,5%, siis on ilmne, et lepinguga on kokku lepitud viivises. Ekslik sõnakasutus õigusteadmisi mitteomava hageja seadusliku esindaja poolt ei saa olla aluseks kohtu järeldusele, et hageja on oma nõude alust muutnud. Eelnevast on ka ilmne, et VÕS § 159 lg 2 kohaldumine viivisenõudele on välistatud. Seetõttu on maakohus antud asjas kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (VÕS § 159 lg 2) ka juhul, kui asjas Eesti õigus kohalduks. Võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab nõuda üksnes lepingu pooleks olev isik (RK 3-2-1-58-00, 3-2-1-86-06). Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Maakohus ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema seisukoht põhineb. Kuna AS SEB Pank nõue on

eesõigusnõue ning seega rahuldatakse enne OÜ Legalitas nõuet, siis ei saa hageja nõude tunnustamine tegelikult riivata kostja huve. Maakohtu järeldus aktsiate müügilepingu näilikkuse osas ei ole veenev. MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) majandusaasta aruannetes kajastatu ei saa mõjutada aktsiate müügilepingu kehtivust ning see, millisel viisil korraldas ettevõte oma raamatupidamist, ei oma puutumust tema lepinguliste kohustuste kehtivusega. Maakohtu oletus, et 2008. aasta kasumit 115 643 823 krooni arvestades on väheusutav aktsiate ostmine, on oletuslik, kuna ümberlükkamata on hageja faktiväide, et aktsiate müügihinda ei tasutud. Pigem näitab kasumi suurus seda, et ettevõttel olid rahalised vahendid ja võimalus OOO-ga Viking OAO Zavod Sport aktsiate suhtes müügilepingu sõlmimiseks. Kostja väited sellest, et MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) ei ole näidanud äriühingut OAO Zavod Sport oma tütarettevõtjana, on ainetud, kuna tasumata jätmise tõttu aktsiate omandiõigust üle ei antud. OAO Zavod Sport registrikoodi ebaõige tähistamine lepingus ei muuda lepingut näilikuks. Asjas on tõendatud hageja poolt 16.06.2011 esitatud väljavõttega, et OAO Zavod Sport on tegelikult eksisteeriv Vene Föderatsiooni äriühing ning toodud on ära ka tema registrikood. Maakohtu arvamus, et OAO Zavod Sport registrikoodis viga sisaldava lepingu alusel ei oleks saanud kohustatud isik omandada aktsiaid, on arusaamatu, kuna aktsiate omandiõiguse ümberregistreerimiseks vajalikud toimingud pidi OOO Viking tegema lepingu punkti 2.3. kohaselt pärast ostuhinna tasumist eraldiseisvalt müügilepingust ning aktsiate automaatses ümberregistreerimises ei olnud pooled kokku leppinud. Aktsiate müügilepingus on piisavalt selgelt määratletud lepingu ese nii nimeliselt kui ka koguseliselt, seega on poolte kokkulepped mõistlikule isikule täielikult arusaadavad. Antud juhul ei eksisteeri selliseid asjaolusid, rääkimata tõenditest, mis viitaksid aktsiate müügilepingu näilisusele. Tehingu tühisuse tuvastamise nõude saab TsMS § 368 tulenevalt esitada üksnes tuvastushagi vormis. Antud juhul selline protsessuaalne nõue puudub ning kostja ei ole sellise hagi esitamiseks õigustatudki. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejale on loovutatud OOO Viking poolt üksnes aktsiate müügilepingust tulenevad nõuded, mitte antud talle üle leping tervikuna. Seega pidanuks maakohus aktsiate müügilepingu tühisuse üle otsust tehes menetlusse kaasama ka OOO Viking. Maakohtu otsuse põhjendused osas, mis puudutavad hageja nõudekirja ja pankrotihoiatuse kättesaamist MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) poolt, ei ole asjakohased. Nimetatud dokumentide kättesaamine ei mõjuta mingil viisil esitatud nõude kehtivust. Menetluse käigus kohus nõudekirja ja pankrotihoiatuse kättesaamise osas kahtlusi ei püstitanud ega antud küsimust pooltega ei arutanud. Vastasel korral oleks olnud hagejal võimalus omapoolsed täiendavad seisukohad kohtule esitada, kuid et kõnealune küsimus ei oma sisulist tähendust asja õige lahendamise seisukohast, on tegemist küll menetlusõiguse rikkumisega (TsMS § 351 lg 1), mis aga ei ole toonud endaga kaasa ebaõiget kohtulahendit. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.

Hageja esitas MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses nõude summas 7 000 000 eurot, mis tulenes Venemaa äriühingu ООО Viking ja MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) vahel 03.10.2008 sõlmitud OAO Zavod Sport aktsiate müügilepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmata jätmisest ja mille hageja oli omandanud äriühingult ООО Viking. Hageja selgitas hagiavalduses, et võlgnik jättis täitmata 03.10.2008 aktsiate müügilepingu p-st 2.1 tuleneva tasumise kohustuse, mistõttu on hagejal õigus nõuda võlgnikult lepingu p-s 3.2 sätestatud viivist 0,5% päevas võlgu olevalt summalt, kuid mitte rohkem kui aktsiate eest lepingu järgi tasumisele kuuluv, mis oli 7 000 000 eurot. 12.08.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja hageja nõudele vastu. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ta pole oma nõudest õigeaegselt teatanud. Aktsiate müügileping on näilik ja see tõttu tühine. Tühisusele viitab see, et leping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis ajal, kui MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) oli makseraskustes. 2008. a bilansimahust moodustaks tehing ca 40% ja arvestades kinnisvarainvesteeringute mahtu, ei oleks võlgnikul olnud võimalust tasuda äriühingule OOO Viking OAO Zavod Sport aktsiate eest. Samuti ei tulene lepingust, kui suure osa aktsiate üldarvust moodustasid müüdud aktsiad ja millistele tingimustele peab ettevõte vastama. Hageja ei ole esitanud haldurile kõiki nõude aluseks olevaid dokumente tõlgituna. Arvestades pankrotivara suurust ja seda, et kostja nõue on eesõigusnõue, ei ole loogiliselt põhjendatav hageja huvi pankrotimenetluses osalemisel. Hageja nõue ei kajastu võlgniku 2008. a bilansis ja samuti ei ole äriühingut OAO Zavod Sport näidatud tütaräriühinguna. 03.10.2008 tehing on ilmselt tagasivõidetav. 03.10.2008 tehingus on äriühingu OAO Zavod Sport registrikood vale. Kohus on vaidluse lahendanud Eesti õiguse järgi. OOO Viking ja võlgniku vahelise 03.10.2008 lepingu p 4.2 järgi kohaldatakse pooltevahelistele vaidlustele Vene Föderatsiooni seadust. Sellele, et vaidlus tuleb lahendada Vene Föderatsiooni õiguse järgi, on tähelepanu juhtinud hageja 19.05.2011 toimunud kohtuistungil ja kohtule 16.06.2011 esitatud menetlusdokumendis. Kohus hageja väite osas kostjalt seisukohta ei küsinud ja ka vaidlustatud otsusest ei selgu, et kohus oleks üldse kaalunud, millise riigi õigust kohaldada. Selleks, et vaidlus õigesti lahendada, peab kohus enne vaidluse sisulist lahendamist määrama, millise riigi õigust kohaldatakse ja arutama seda pooltega, et pooltel oleks võimalik kohaldatavat õigust arvestades täpsustada oma väiteid ja vastuväiteid ning nende aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on küll otsuses möönnud, et 03.10.2008 sõlmitud OAO Zavod Sport aktsiate müügileping allus Vene Föderatsiooni õigusele, kuid vaidluse lahendamisel kohaldas kohus võlaõigusseadust. Tehingu tühisuse aluseks olevale normile maakohus ei ole viidanud, kuid arvestades kohtuotsuses toodud asjaolusid, on kohus tõenäoliselt kohaldanud TsÜS § 89, mille kohaselt on näilik tehing tühine. RahvEÕS § 2 lg 1 sätestab, et kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte ja § 4 lg 1 järgi kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi ja lõige 2 kohaselt on pooltel õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma. Samuti on kohtul õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi või Välisministeeriumi poole ja kasutada eksperte. RahvEÕS § 4 lg 4 sätestab, et kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust. RahvEÕS § 32 lg 1 järgi kohaldatakse lepingule selle riigi õigust,

mille kohaldamises pooled on kokku leppinud ja § 36 lg 1 järgi lepingu või selle sätte kehtivus määratakse riigi õiguse alusel, mis kuuluks kohaldamisele, kui leping või selle säte oleks kehtiv. Kolleegium leiab, et kuna OOO Viking ja võlgnik on 03.10.2008 sõlmitud lepingu p-s 4.2 kokku leppinud Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamises, siis tuleb lepingu rikkumisest tuleneva nõude põhjendatuse üle otsustamisel kohaldada RahvEÕS § 2 lg 1 ja § 32 lg 1 järgi Vene Föderatsiooni õigust. Vene Föderatsiooni õigus kuulub RahvEÕS § 36 lg 1 järgi kohaldamisele ka 03.10.2008 lepingu kehtivuse üle otsustamisel. Kuna maakohus on ebaõigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel Eesti õigust, siis ei ole pooltel olnud maakohtus võimalik esitada oma väiteid ja vastuväiteid tulenevalt kohaldamisele kuuluvast õigusest. Poolte õiguslikud väited ja seega ka õiguse kohaldamine tuleb TsMS § 392 lg 1 p 3 järgi selgitada välja eelmenetluses. Kuna maakohus ei ole seda teinud, siis ei ole eelmenetlust läbi viidud viisil, mis oleks taganud tsiviilasja õige lahendamise. Lisaks eeltoodule on maakohtu otsus ka vastuoluline ja olulises osas põhjendamata, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et 03.10.2008 lepingus on Vene Föderatsiooni äriühingu OAO Zavod Sport registrikood ebaõige, mille tõttu ei olnud võimalik teha vastavasse registrisse lepingu alusel omanikukannet aktsiate omandamise kohta. Millistele õigusaktidele ja asjaoludele tuginedes maakohus seda järeldas, otsusest ei selgu. Seega pole maakohtu otsus selle järelduse osas põhjendatud ega kontrollitav. Samas oli just lepingus olev ebaõige registrikood maakohtu arvates oluline asjaolu, millest järeldus 03.10.2008 müügilepingu näilisus. Hageja väitele, et tegemist oli ebatäpsusega, mida oli võimalik igal ajal parandada, ei ole maakohus vastanud. Vastuoluline on ka maakohtu järeldus, mille kohaselt oli 30.10.2008 lepingu sõlmimine võlgniku poolt ebatõenäoline. Maakohus on tuvastanud, et võlgnikul olid lepingu sõlmimise ajaks välja kujunenud makseraskused, kuid samas on otsuses tuvastatud, et võlgniku kasum oli 2008. aasta lõpuks 115 646 823 krooni, mis läks jagamisele osanike vahel. Kasumi olemasolu ja selle jagamine osanike vahel ei viita kolleegiumi arvates võlgniku maksejõuetusele tehingu tegemise ajal. Nii ebaõige seaduse kohaldamise kui ka eelviidatud põhjenduste puudumise ja vastuolude tõttu on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning tsiviilasja saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Kuna maakohus ei ole välja selgitanud kohaldatavat õigust ja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, siis ei ole kolleegiumil võimalik ilma poolte kaebeõigust rikkumata esmakordselt asjaolusid tuvastada. TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Kolleegiumi arvates on asjaolude olulises määras tuvastamata jätmise põhjuseks eelkõige ebapiisava põhjalikkusega eelmenetluse läbiviimine maakohtu poolt. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb eelmenetluses esmalt määrata, milliseid õigusnorme tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada. RahvEÕS § 4 lg 1 järgi on maakohtul õigus nõuda pooltelt vastavate õigusnormide esitamist või lg 3 järgi pöörduda kohaldatava õiguse selgitamiseks justiits- või välisministeeriumi poole või kaasata eksperte. Pärast kohaldatavate

õigusnormide kindlakstegemist tuleb maakohtul, lähtudes poolte esitatud väidetest, tuvastada esmalt, kas 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügileping on kehtiv. Juhul kui leping on kehtiv, tuleb tuvastada, kas hagejale on lepingust tulenev nõue kehtivalt loovutatud. Ainult siis, kui 03.10.2008 müügileping ja 20.01.2010 nõudeõiguse loovutamise leping on kehtivad, peab maakohus tuvastama, kas hagejal on nõue võlgniku vastu tulenevalt väidetavast võlgnikupoolsest lepingu rikkumisest ja kas hagejal on õigus nõuda võlgnikult viivist või leppetrahvi ning kas nõue on põhjendatud või mitte. Juhul, kui maakohus tuvastab, et aktsiate müügileping on tühine või ei ole nõude loovutamine kehtiv, siis on eeltoodu aluseks, et jätta rahuldamata lepingu rikkumisest tulenev nõue ja maakohtul puudub vajadus hinnata viivise ja leppetrahvi kohta esitatud väiteid. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt võib kostja esitada nõude aluseks olevale lepingule tühisuse vastuväite. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11 tehtud otsuses selgitanud, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool. Nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Võlausaldajal on õigus ja ka kohustus esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Eeltoodud tõendamiskoormist tuleb eelmenetluses kostjale selgitada. Ebaõige on apellatsioonkaebuse käsitlus, mille kohaselt saab tehingu tühisust tuvastada üksnes tuvastushagi esitades ja äriühingut OOO Viking kaasates. Piisav on see, kui kostja esitab nõudele vastuväite, milles ta tugineb nõude aluseks oleva tehingu tühisusele. PankrS § 107 sätestab, et tunnustamisnõuet kohtule ei tohi esitada muul alusel ja suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mis oli esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse siin asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hageja on hagis, võrreldes pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusega, muutnud oma nõude alust. Haldurile esitatud nõudeavalduse järgi (lk 8) on võlausaldaja nõude suuruseks 7 000 000 eurot. Nõude aluseks on OOO Viking ja võlgniku vahel 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügileping ja nõue on OOO Viking poolt loovutatud hagejale. Kuna võlgnik jättis oma 03.10.2008 lepingu p-st 2.1 tuleneva aktsiate eest tasumise ja aktsiate ümberregistreerimise kohustuse täitmata, siis on ta kohustatud tasuma leppetrahvi. Nõudeavalduses on viidatud lepingu p-le 3.3. Esitatud hagiavalduses palub hageja tunnustada tema nõuet MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 7 000 000 eurot ja nõude alusena selgitab hageja, et kuna võlgnik jättis Venemaa äriühingule OOO Viking 03.10.2008 lepingu järgi OAO Zavod Sport aktsiate eest tasumise kohustuse täitmata, siis on võlgnik kohustatud tasuma 03.10.2008 lepingu p 3.2 järgi leppetrahvi 0,5 % päevas aktsiate hinnast. Kolleegiumi arvates ei ole hageja muutnud nõude alust. See, kas tegemist on leppetrahvi või viivisega, ei olene poole hinnangust. Kohus seadust kohaldades otsustab poolte poolt lepingus kokkulepitule tuginedes, kas tegemist on leppetrahvi või viivisega. Hageja poolt nõudeavalduses lepingu p-le 3.3 viitamine, mis sätestab sanktsioonid müüjale ehk äriühingule OOO Viking juhuks, kui jäetakse tema poolt üle andmata aktsiate omand, on

tõenäoliselt ebatäpsus, mis ei ole nõude aluse määratlemisel olulise tähtsusega. Hageja on selgitanud, et tema juhatuse liige, kellel puuduvad õigusteadmised, märkis nõudeavaldusse ebaõige lepingu punkti. Kolleegiumi arvates on nõude aluseks asjaolud, millega hageja seob oma nõude tekkimise, seega faktid, mille kohaselt võlgnik jättis äriühingule OOO Viking OAO Zavod Sport aktsiate eest tasumata ja selle eest oli äriühingul OOO Viking õigus kohaldada võlgniku suhtes kokkulepitud õiguskaitsevahendit. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole nõude tunnustamise üle otsustamisel oluline see, kui suures ulatuses tõenäoliselt hageja nõue pankrotimenetluses rahuldatakse. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.