Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-44786
Tsiviilasi
OÜ Legalitas hagi AS-i SEB Pank vastu MA
KINNISVARA
INVEST
OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
35 561,08 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.09.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Legalitas apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant OÜ Legalitas (registrikood 11303235, asukoht Paelrohu tee 46, Maardu), lepinguline esindaja advokaat Tarmo Friedenthal Kostja/vastustaja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja Ilja Sipari
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.09.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Legalitas kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.13.09.2010 esitas Legalitas OÜ hagi Pärnu Maakohtusse AS-i SEB Pank vastu nõude 109 526 200 krooni ehk 7 000 000 euro tunnustamiseks MA KINNISVARA INVEST OÜ pankrotimenetluses.
2.06.05.2010 määrusega kuulutas kohus välja MA KINNISVARA INVEST OÜ pankroti. 12.08.2010 toimus pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõue jäi täies ulatuses tunnustamata, sest sellele vaidles vastu AS SEB Pank.
3.Hageja nõuab Venemaa äriühingu ООО Viking poolt MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) vastu suunatud ja OÜ-le Legalitas 20.10.2010 loovutatud nõuete täitmist, so 7 000 000 euro tasumist. Nõudeõigused tulenevad ООО Viking ja MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) vahel 03.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) kohustatud tasuma Vene äriühingule ООО Viking 7 000 000 eurot OАО Zavod Sport 203 000 aktsia eest. Lepingu punkti 3.2 kohaselt on MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) kohustatud tasuma leppetrahvi 0,5 % päevas tehingu summast iga viivitatud päeva eest. Seisuga 20.01.2010 oli MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) viivituses kohustuse täitmisega 293 päeva. Lepingu punkti 3.2 kohaselt oli kohustuse rikkumise eest arvestatud leppetrahvi 10 255 000 eurot. Sama punkti kohaselt leppetrahv ei tohi ületada 100% aktsiate hinnast ehk maksimaalselt 7 000 000 eurot. Kostja vastuväited
4.Aktsiate müügileping on näilik ning on esitatud üksnes eesmärgiga võimaldada selle esitajal osalemist pankrotiprotsessis. Nimetatud lepingu väidetava sõlmimise ajal olid MA KINNISVARA INVEST OÜ-l (pankrotis) juba tekkinud tõsised makseraskused. Selles valguses ei tundu usutav, et ettevõte oleks ennast sidunud ebamõistlike ja kahjustavate tingimustega lepinguga. Tehingus on aktsiate osa kogu aktsiapakist sätestamata ning lepingus ei ole käsitletud seda, mis tingimustele võõrandatav ettevõte vastama peab. Eeltoodu annab aluse kahelda lepingu autentsuses.
5.Hageja nõudele lisatud väidetavalt 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust tulenev kohustus ei kajastu pankrotivõlgniku 2008. aasta bilansis. Samuti ei ole Venemaa Föderatsiooni äriühingut OAO Zavod Sport näidatud konsolideeritud majandusaastaaruandes tütarettevõttena. Tehing OAO Zavod Sport aktsiate omandamiseks on olnud juhul, kui see on üldse toimunud, igal juhul majanduslikult kahjulik ja ilmselgelt tagasivõidetav. Tehing moodustab 2008. aasta bilansimahust ligi 40%. Seejuures väärib märkimist, et 289 miljoni krooni suuruse bilansimahu juures oli kinnisvarainvesteeringute maht 286 miljonit krooni, mis tegi jäägiks 3 miljonit krooni. Varasemate majandusaasta aruannete kohaselt ei ole pankrotivõlgniku bilansis muude
võlgade osakaal ühelgi aastal olnud võrreldav pankrotiseisuks kujunenud 244 miljoniga. Samuti ei ole ühelgi varasemal majandusaastal oma põhitegevusalana kinnisvara rentimisega tegelenud pankrotivõlgnik soetanud teiste ettevõtete aktsiaid, veel enam välismaiste ettevõtete omi, mille tegevusala on kardinaalselt erinev võlgnikust.
6.Ettevõte, mille aktsiaid on väidetavalt müüdud, on Tehas Sport registrikoodiga 1027800011139. Vene Föderatsiooni äriregistri andmete kohaselt kuulub nimetatud registrikood ettevõttele nimega Baltiiski Bank OAO. Ka see asjaolu tõendab nõudeavalduse aluseks olevate dokumentide ilmset fabritseeritust. MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) põhikirjas ei ole kirjas sporditegevust või sellel alal teenuste osutamist, mistõttu Venemaa äriühingu OAO Zavod Sport aktsiate ostmine ei tundu usutavana. Esimese astme kohtu otsus
7.07.09.2012 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja nõue tuleneb väidetavalt nõude loovutamise lepingust, millega loovutati 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust (müügileping) tulenevad nõuded. Müügilepinguga kohustus pankrotivõlgnik (s.o kinnisvara rendile andmisega tegelev ettevõte) lihtkirjaliku, Venemaa Föderatsiooni õigusele alluva lepingu alusel ostma Venemaa Föderatsiooni äriühingult Viking OOO Venemaa äriühingu OAO Zavod Sport aktsiaid. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks (VFTsK) artikli 170 lg-st 1 tulenevalt on leping on näiline, kui poolte tahe ei ole tegelikult suunatud õigusliku tagajärje loomisele. Näilik tehing on kehtetu VFTsK artiklist 167 tulenevalt ja ei too pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi.
9.Kostja esitas tõendi selle kohta, et 11.09.2007 müüdi enampakkumisel 75,03 % OAO Zavod Sport aktsiatest hinnaga 74,1 miljont rubla (1,875 miljonit eurot). Aktsiad omandas OAO Skandik Partner. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et on üsna ebatõenäoline, et OOO Viking, kelle osakapital oli 10 000 rubla ehk 253,11 eurot, võis pärast seda omandada OAO Zavod Sport enamusosaluse. Puuduvad tõendid selle kohta, et väidetav müügilepingu pool (müüja) oli saanud aktsiate omanikuks.
10.Müügilepingu kohaselt müüdi MA KINNISVARA INVEST OÜ-le 203 000 OAO Zavod aktsiat ehk 69,08 % hinnaga 7 miljonit eurot, mis reaalselt ületas neljakordselt turuhinna. On ebatõenäoline, et majanduskriisi tingimustes võttis võlgnik endale säärases mahus kohustuse.
11.Et poolte tahe ei olnud suunatud konkreetse õigusliku tagajärje loomisele, vaid tegu oli näilise tehinguga, tõendab ka asjaolu, et aktsiate eest väidetavale müüjale ei makstud. Ka ei kajastu võetud kohustus võlgniku raamatupidamisdokumentides. Ettevõttes, kelle raamatupidamine on korraldatud nõuetekohaselt (tuvastatud pankrotimenetluses) kajastuvad võetud kohustused igal juhul ka raamatupidamisdokumentides, seda enam, et tegu on sellises mahus kohustuse võtmisega, mida võib lugeda igapäevast majandustegevust ületavaks.
12.Kuna ettevõtte kasum 2008.a lõpuks oli 115 643 823 krooni (7390,93 eurot), on üsna ebatõenäoline, et ettevõte võttis endale ostu-müügilepinguga sellises mahus kohustusi (aktsiate hind 7 000 000 eurot + leppetrahv kuni 7 000 000 eurot), jättes samas lepingujärgse kohustuse täitmata, kuigi vahendid selleks olid olemas, võttes sellega riski maksta samas suurusjärgus leppetrahvi. Lepingu järgi pidi võlgnik põhivõla tasuma 31.03.2009. Seda aga ei tehtud, kujunenud puhaskasum otsustati jagada. Võlgniku selline tegevus näitab, et tegelikult ei olnud tema tahe lepingu sõlmimisel suunatud kohustuste võtmisele.
13.Kostja poolt esitatud Vene Föderatsiooni kohtute lahenditest selgub, et sealsed kohtud on korduvalt asunud seisukohale, et „kuna teeseldud tehing teostatakse vaid näiliselt, on
üheks näilisuse tunnuseks poolte poolt tegude tegemata jätmine, mida näeb ette antud tehing“. Praegusel juhul pooled lepingujärgseid kohustusi täitma ei asunud.
14.Müügilepingu allkirjastas A. K osaühingu osanikuna. Sellise tehingu tegemine osaniku poolt eeldanuks osanike otsust, mida aga esitatud ei ole.
15.VFTsK artikkel 432 lg-e 1 järgi loetakse müügileping sõlmituks, kui pooled on kokku leppinud lepingu kõige olulisemates tingimustes, s.h lepingu eseme. VFTsK artikkel 455 lg-e 3 kohaselt loetakse müügilepingu üheks tingimuseks, et leping võimaldab kindlaks teha kauba nimetuse ja koguse. Müügilepingus on müüdava aktsiaseltsi registrikood vale. Lepingus märgitud registrikood kuulub OAO-le Baltiiski Bank. Leping ei võimalda tuvastada lepingu eset (selgusetu on, kumma ettevõtte aktsiaid silmas peeti) ja pooled ei ole seda ka korrigeerida püüdnud. Hageja ei olnud kõnealuse lepingu pooleks, mistõttu tema väidetel müügieseme kohta ei ole tõenduslikku väärtust. Seega, isegi kui lepingut ei saa lugeda näilikuks, tuleb tunnistada, et müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks selle ebatäpsuse tõttu ja sellest tulenevalt ei ole võlgnikul tekkinud ka kohustust. Seega puudub alus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist ja nende täitmata jätmisel viivise nõudeks.
16.Hageja väide selle kohta, et leping omas väidetavalt majanduslikku eesmärki ja haakub võlgniku põhitegevusalaga, ei välista selle näilikkust. Legalitas OÜ on esitanud nõudeavalduse 7 000 000 eurot, tulenevalt nõude loovutuse teel saadud leppetrahvi nõudest. Kuna nõude aluseks olev leping on näilik ehk siis kehtetu tehing, ei olnud OOO Viking õigustatud ka nõuet loovutama. Apellatsioonkaebus
17.OÜ Legalitas palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Maakohus on rikkunud oluliselt hageja õigust olla informeeritud menetluses vastaspoole esitatud seisukohtadest ja tõenditest. 09.07.2012 määras maakohus vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele 20. päevase tähtaja oma seisukohtade ja dokumentide esitamiseks. Hagejale ei tulnud maakohtu määratud kirjaliku menetluse vältel ühtegi teadet selle kohta, et 02.08.2012 oleks AS SEB Pank esitanud omapoolse täiendava seisukoha koos tõenditega, samuti ei edastanud kostja esindaja sellist seisukohta hageja lepingulisele esindajale otse. Kostja seisukoha refereeringust kohtuotsuses saab järeldada, et tegemist on kostja vastuse täpsustusega, s.o olulise menetlusdokumendiga. Kuna maakohus jättis kostja vastuse täpsustuse koos lisatud tõenditega hagejale kätte toimetamata, rikkus ta oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 306 lg 5). Maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning maakohtu otsus kuulub seetõttu tühistamisele. Asjas ei oma tähendust see, et poolte nõusolekul toimus kohtuasja läbivaatamine kirjalikus menetluses.
19.Kostja esitas mitmeid tõendeid OAO Zavod Sport aktsiate müügi kohta kolmandatele isikutele, aktsiate arvu ja samuti OOO Viking majandustegevust iseloomustavate näitajate (aktsiakapital jms) kohta. Sellega tõendas kostja aktsiate müügilepingu näilikkust. Hagejal aga ei ole olnud võimalust tõendeid uurida ega nende osas vastuväiteid või omapoolseid tõendeid esitada.
20.Maakohus viitas otsuses umbmääraselt mingisugustele kostja poolt kohtule esitatud Vene Föderatsiooni kohtulahenditele, selgitamata, millises asjas ja millal on lahendid tehtud ning kunas need kohtule teatavaks on saanud. Maakohus ei ole isegi viidanud sellele, millisel toimiku leheküljel kohtuotsused paiknevad või kuidas üleüldse oleks võimalik kontrollida, milliseid kohtulahendid maakohus silmas on pidanud. Kohtuotsus peaks olema põhjendatud viisil, mis võimaldab ka kõrvalseisval isikul kohtu motiive ja järeldusi mõista.
21.Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata ning kohtu poolt esiletoodud asjaolud ei võimalda mingil juhul tuvastada aktsiate müügilepingu näilisust. Esiteks ei oma tehingu
näilisuse hindamisel mingit tähendust maakohtu oletus, et OOO-l Viking puudusid rahalised vahendid OAO Zavod Sport aktsiate ostmiseks. OOO Viking ja MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) vahelise aktsiate müügilepingu näilisusele on tuginenud kostja. Kostja ei ole tõendanud, et tehing oli näilik. Põhjendamatu on maakohtu järeldus nagu pidanuks hageja tõendama seda, et OOO Viking on saanud aktsiate omanikuks, kuna tehingu näilisuse tõendamiskoormus on kostjal.
22.Isegi juhul, kui OOO Viking ei oleks olnud OAO Zavod Sport aktsiate omanikuks, ei oleks see iseenesest välistanud aktsiate müügilepingu sõlmimist. Tehingu näilisuse hindamisel ei oma tähendust see, milline oli OOO Viking osakapitali suurus tehingu tegemise ajal. Osakapital väljendatakse ka Vene Föderatsioonis nimiväärtuses ning selle suurus ei peegelda äriühingu majanduslikku võimekust.
23.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et OOO Viking ja MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) vahelise tehingu hind ületas neljakordselt aktsiate turuhinda. Maakohus jättis tähelepanuta, et müüdi enamusosalust OAO-s Zavod Sport, seega ka kontrolli viidatud äriühingu üle. See, et aasta enne vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist olid aktsiad, mis moodustasid 75,03% aktsiakapitalist, müüdud 1,875 miljoni euro eest, ei tähenda, et aasta hiljem enamusosaluse turuväärtus poleks tõusnud. Maakohtu teave OAO Zavod Sport aktsiate arvust põhineb taas kostja menetlusdokumendil, mille olemasolust sai hageja teada alles kohtuotsuse kaudu.
24.Sootuks kummaline on maakohtu seisukoht, et aktsiate eest tasumata jätmine kinnitab tehingu näilikkust. Kui sellise seisukohaga nõustuda, siis võiks hinnata enamikku tsiviilvaidlustest lepingulisel suhtel mittepõhinevaks, kuivõrd tavapäraselt on selliste vaidluste ajendiks ühe poole rikkumine lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisel.
25.Hageja jääb oma seisukoha juurde, et aktsiate müügilepingus OAO Zavod Sport registrikoodis tehtud viga ei saa olla sisuliseks aluseks tehingu näilisuse hindamisel. Hageja on tõendanud, et OAO Zavod Sport eksisteerib, esitades sellekohase raporti. Ka kohtuotsusest võib mõista, et vaidlused OOO Zavod Sport olemasolu osas on lõppenud ja sellise äriühingu eksisteerimist Vene Föderatsioonis on uskuma hakanud ka kostja. Hageja on viidanud, et OAO „Zavod Sport“ tegeles kinnisvara üürile andmisega, tegevusala kattub MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) tegevusvaldkonnaga. Seega on usutav, et viimasel oli majanduslik huvi aktsiate omandamise vastu. Aktsiate registreerimine ostja nimele pidi toimuma alles pärast seda, kui ostuhind on tasutud, seega ei pidanud minema aktsiad üle automaatselt aktsiate müügilepingu alusel ning trükiviga registrikoodis ei oleks takistanud registreeringu muutmist aktsiate omaniku kohta. Maakohtu tuginemine trükiveale on pigem ettekäände, kui sisulise põhjenduse iseloomuga argument.
26.Hageja on veendumusel, et aktsiate müügilepingus sisaldusid kõik olulised müügilepingu tingimused: lepingu esemeks olid OAO Zavod Sport 203 000 aktsiat; lepingu objektiks oli aktsiate omandi üleandmine vastutasu eest; aktsiate hind oli määratletud; täitmise tähtajad olid kokku lepitud ostuhinna tasumiseks 180 päeva ja aktsiate ümberregistreerimiseks 30 päeva. Hageja leiab, maakohtu otsuse järeldused ning põhjendused on niivõrd segased, et raske on leida seoseid maakohtu argumentatsiooni ja lõppjärelduste vahel. Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
29.Apellatsioonkaebuses kordab hageja sisuliselt hagis ja selle täpsustustes esitatud seisukohti, millele kõigile on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Kostjal ei ole võimalik esitada tehingu näilisuse kohta otseseid tõendeid. Lepingu sõlminud isikute tahte üle saab otsustada kaudsete tõendite ja tegelikult aset leidnud muudatuste alusel. Maakohus hindas tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Asjaolu, et kostja maakohtu põhjendustega ei nõustu, ei ole otsuse tühistamise aluseks.
30.Vaidlust ei ole selle üle, kas Venemaa äriühing OAO Zavod Sport eksisteerib või mitte. Maakohus märkis otsuses, et aktsiate müügilepingus märgitud registrikood ei kuulu sellele äriühingule, mistõttu ei ole müügilepingu ese üheselt määratletud. Müügilepingu pooled ei ole müügilepingu eset täpsustanud ega müügilepingut täitnud, mis ühe asjaoluna kinnitab kohtu järeldust, et poolte tahe ei olnud tegelikult suunatud õigusliku tagajärje loomisele.
31.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning maakohtu otsus kuulub seetõttu tühistamisele. Hagejal oli menetluse kestel piisav võimalus oma seisukohtade esitamiseks ja kostja vastuväidetele vastamiseks. Poolte nõusolekul viis kohus asja läbivaatamise lõpuni kirjalikus menetluses, andes pooltele 20. päevase tähtaja oma seisukohtade ja dokumentide esitamiseks, millest teavitati ka hagejat. Kostja esitas oma täiendavad seisukohad selleks antud tähtaja jooksul. Hagejal oli võimalus kostja täiendavate seisukohtadega tutvuda ning oma vastuväiteid ja taotlusi esitada, mida hageja pole teinud.
32.Maakohus ei rajanud otsust tõenditele, mida hagejal polnud võimalik uurida. Müügilepingu näilikkuse hindamisel on maakohus viidanud ka Venemaa Föderatsiooni kohtute lahenditele, millele oli kostja pööranud tähelepanu juba 18.06.2012 vastuses, viidates ka konkreetsetele veebiaadressidele.
33.Kui hageja leidis, et maakohus ei võimaldanud tal piisavalt kostja seisukohti ümber lükata ja selleks omapoolseid tõendeid esitada, oli hagejal võimalik teha seda apellatsioonkaebuses, mida hageja ei ole samuti teinud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
34.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.