Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-12-4105
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
05.09.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri Reverta AS hagi VB vastu 163 577.52 euro ja viiviste 34 653.65 euro nõudes 163 577.52 eurot 21.08.2012 Hageja: Reverta AS (endine ärinimi AS Parex banka) registrinumber 40003074590, asukoht Republikas laukums 2A, Riia, Läti vabariik, LV -1522 Hageja esindaja Kaire V , XXX Kostja: VB, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistungil viibis hageja esindaja Kaire V Hagi rahuldada Välja mõista kostjalt VB hageja Reverta AS kasuks põhivõlgnevus 163 577.52 eurot ja viivis 17 326.83 eurot. Jätta asja menetluskulu kostja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue (tlk 1-3).
Hageja pöördus Harju Maakohtu poole 27.01.2012 hagiavaldusega 163 577.52 euro ja viiviste nõudes. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping 25.04.2006, nr XXX, kostja sai laenu 1 550 000 krooni (95 867.47 eurot). 18.09.2006 sõlmiti laenulepingu lisa nr 1, millega väljastati laenu 500 000 krooni (31 955.82 eurot). 09.02.2007 sõlmiti laenulepingu lisa nr 2, millega väljastati laenu 22 500 krooni (1438.01 eurot). 11.07.2007 sõlmiti laenulepingu lisa nr 3, kostja sai täiendavalt laenu 543 000 krooni (34 704.02 eurot). Kokku laenas hageja 2 615 000 krooni (167 128.96 eurot). 30.01.2009 esitati kostjale lepingu ülesütlemise avaldus, võlgnevus oli 2 633 665.08 eurot. 22.03.2009 algatati hageja avalduse alusel täitemenetlus, 27.01.2012 seisuga oli võlgnevus 1898 231.17 eurot. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevuse, intressi ja kindlustusmakse kokku 163 577.52 eurot, sh intressivõlg 4763.42 eurot, kindlustusmakse 80.50 eurot, viivis seisuga 27.01.2012 34 653.65 eurot , viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhiosa summalt alates 28.01.2012 kuni põhiosa täieliku tasumiseni ja menetlus ning viivis menetluskulult. Kostja vastuväited (tlk 62). Kostja on esitanud kohtule kirjaliku vastuse. Kostja võtab hagi õigeks. Kostja leiab, et viivisenõue on ebamõistlikult suur, paludes jätta see täielikult rahuldamata või vähendada mõistliku suuruseni. Kostja on põhjenduseks toonud kaks alaealist last ja sissetulekute puudumise, ning kostja palub ka fikseerida viivis kohtuotsuse päeva seisuga mitte edasiulatuvalt. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kostja on avaldanud oma seisukoha menetlemiseks kirjalikus menetluses ja kohus rahuldas hageja esindaja taotluse asja sisuliseks arutamiseks kostja kohalolekuta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele põhinõude osas täielikult ja viiviste osas osaliselt. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping 25.04.2006, nr XXX, hageja sai laenu 1 550 000 krooni ( 95 867.47 eurot). 18.09.2006 sõlmiti laenulepingu lisa nr 1, millega väljastati laenu 500 000 krooni (31 955.82 eurot). 09.02.2007 sõlmiti laenulepingu lisa nr 2, millega väljastati laenu 22 500 krooni (1438.01 eurot). 11.07.2007 sõlmiti laenulepingu lisa nr 3, hageja sai täiendavalt laenu 543 000 krooni (34 704.02 eurot). Kostja on põhivõlgnevuse 163 577.52 euro osas hagi õigeks võtnud. VÕS § 396 lg 1 sätestatu kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 vastavalt tuleb majandus või kutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud
intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 158 733.60 eurot, intressivõlg 4763.42 eurot ja kindlustusmakse 80.50 eurot tuleb lugeda tõendatuks kostja õigeksvõtul ja temalt välja mõista. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja on esitanud viivisenõude seisuga 27.01.2012 kokku 34653.65 eurot ning sealt edasi kuni põhiosa tasumiseni. Kohus arvestab kostja põhinõude õigeksvõttu, tema alaealiste laste olemasolu ning peab mõistlikuks fikseeritud viivise väljamõistmist pooles ulatuses 17 326.8 eurot. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele põhinõude osas ja viiviste osas kostja taotluse alusel vähendamisele, tuleb menetluskulu jätta täies ulatuses kostja kanda (TSMS § 162 lg 1). Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.