04.septembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-31788
Hagi ese
Julianus Inkasso OÜ hagi K. K. vastu 195, 85 euro nõudes 195, 85 eurot Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood: 11930038, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavalduse järgne elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxx, xxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata)
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi K. K. vastu. 2.Välja mõista K. K. Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 95 senti ning viivised 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 90 senti.
3.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
Välja mõista K. K. Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 23 senti.
6.Välja mõista K. K. `lt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis tasumata menetluskulult alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude, so 168, 23euro täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Julianus Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.K. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 42). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxx Võru (tl 31). Aadressil xxxxxxxx Võru kostjale saadetud hagimaterjalid on postiasutuse poolt kohtule tagastatud märkusega „ei viibinud kohal“ (tl 41). Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt ei ela K. K. aadressil xxxxxxxx Võru. Võru politseijaoskonna andmetel teatab K. K. telefoni teel vestluses, et ta elab Tallinnas. Täpsem K. K. viibimiskoht on Võru politseijaoskonnal teadmata (tl 44). Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo andmetel elab aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx kod K. R. , kes teatas, et K. K. elas kolm aastat tagasi ajutiselt tema korteris üürilepingu alusel, tema praegune asukoht on teadmata. Ida politseijaoskonnale on K. K. viibimiskoht teadmata (tl 57). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 05. juunil 2012 (tl 68). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
2 (4)
TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele 2 Eesti ja kostja 30.08.2006 mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille kohaselt AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade /teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimusi. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 97, 95 eurot, millele lisanduvad viivised. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivis 0,15 % päevas võla summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist perioodi 11.03.2007 kuni 05.07.2011 eest summas 97, 90 eurot. Neil asjaoludel nõuab Julianus Inkasso OÜ hagis K. K. vastu võlgnevuse 97, 95 euro ja viiviste 97, 90 euro tasumist. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja AS Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust, üldtingimustest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest ja teadetest ning nõude loovutamise teatisest ( tl 6-27). VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 97, 95 eurot ja viivised 97, 90 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
3 (4)
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47, 93 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 95, 87 eurot. Hageja on täiendavalt tasunud menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 4, 5, 30, 25). Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 50 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arvestades TsMS §-des 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1, lg 3; 143 p 5; 144 p 7 sätestatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 47, 93 eurot, riigilõiv menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot ning esindaja kulu 50 eurot, seega menetluskulu kokku 168, 23 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.