2-11-31788/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

2.. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele 2 Eesti ja kostja 30.08.2006 mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille kohaselt AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade /teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimusi. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 97, 95 eurot, millele lisanduvad viivised. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivis 0,15 % päevas võla summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist perioodi 11.03.2007 kuni 05.07.2011 eest summas 97, 90 eurot. Neil asjaoludel nõuab Julianus Inkasso OÜ hagis K. K. vastu võlgnevuse 97, 95 euro ja viiviste 97, 90 euro tasumist. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja AS Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust, üldtingimustest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest ja teadetest ning nõude loovutamise teatisest ( tl 6-27). VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47, 93 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 95, 87 eurot. Hageja on täiendavalt tasunud menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 4, 5, 30, 25). Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 50 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arvestades TsMS §-des 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1, lg 3; 143 p 5; 144 p 7 sätestatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 47, 93 eurot, riigilõiv menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot ning esindaja kulu 50 eurot, seega menetluskulu kokku 168, 23 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.