2-12-22461
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03.septembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
2-12-22461 7 837,55 eurot BIGBANK AS hagi R. M. vastu 13 851, 62 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja BIGBANK AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006; esindaja Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23 Tartu 51006, e-mail: [email protected]; Kostja R. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx.
avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
2 (5)
Seoses nimetatud lepinguga on sõlmitud kolm täiendavat kokkulepet lepingutingimuste muutmise kohta. Hetkel kehtiv kolmas kokkulepe sõlmiti 11.08.2009 ning sellele vastavalt jäi kostja käsutusse krediidisumma 7657, 51 eurot intressimääraga 25, 39%. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 14.09.2009, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 05.03.2010 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui ta ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 26.03.2010 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 6.7 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Neil asjaoludel esitas BIGBANK AS hagi R. M. vastu 13 851, 62 euro nõudes; millest 7 529, 69 eurot on tagastamata krediidisumma; 1 807, 77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 231, 28 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud; 4206, 30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 76, 58 eurot lepingu sõlmimise tasu ning arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista kostjalt alates 05.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25, 39 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust koos üldtingimustega; poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste muutmise kokkulepetest; kostjale saadetud ülesütlemishoiatusest, ülesütlemisavaldusest, meeldetuletuskirjadest; viivise arvestusest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg1; 396 lg 1; 402; 415; 416. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude
3 (5)
koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4 (5)
kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt R. M. välja mõista AS BIGBANK kasuks riigilõiv 798, 89 eurot ja hageja esindaja kulu summas 60 eurot, kokku seega menetluskulu 858, 89 eurot.
Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.