Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peab kirjalikus vastuses hageja nõuet ebaselgeks. Samuti jääb kostjale arusaamatuks milliste tõenditega hageja oma nõuet tõendab ning nõude õiguslik alus. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on selge – hageja nõuab kostjalt 40 eurot. Kohus leiab ka, et hagi asjaolud on piisavalt arusaadavad – hagiavalduse kohaselt on kostja pöördunud hageja poole palvega koostada tema jaoks taotlus kohtuasjas nr 4-10-485, hageja on seda teinud ning nõuab selle teenuse eest raha. Õigusliku aluse leiab vaidlusele kohus. Kohus leiab, et vaidlust saab lahendada. Vaidluse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas poolte vahel esineb õigussuhe või mitte. Hageja väidab, et kostja pöördus 17.02.2011 hageja büroose palvega koostada temale kohtuistungi edasilükkamise taotlus. Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et kostja ei ole pöördunud hageja poole taotluse esitamiseks, kostja esindaja ei tea, kas kostja on sellise taotluse viidatud kohtuasjas esitanud ning mingisugust suhtlust poolte vahel selle kohtuasja raames pole olnud. Kostja esindaja ei osanud kommenteerida antud taotluse kohtule esitamist ega poolte e-kirjavahetust. Täiendavaid tõendeid pooltel esitada ei olnud. Seetõttu peab kohus hindama asjas esitatud tõendeid ning jõudma järeldusele, kas poolte vahel on õigussuhe või mitte. Jutt käib Viru Maakohtule 17.02.2011 dateeritud taotlusest kohtuasjas nr 4-10-485, millega kostja palub lükata kohtuistung edasi ja viia see üle teisele ajale (t lk 20,75). Puudub vaidlus selles, et hageja on selle taotluse koostanud. Hageja kinnitusel on see taotlus ka kohtule kostja poolt esitatud. Hageja on esitanud ka sellekohase väljavõtte kohtute dokumendiregistrist (t lk 76). Kostja ei osanud selle taotluse kohtule esitamist kommenteerida, seega ei lükka kostja hageja sellekohast väidet ka ümber. Hageja on esitanud ka poolte e-kirjavahetuse (t lk 77-81), milles hageja saadab kostjale vaidlusaluse taotluse, arve ja kostja küsib kui palju maksab hageja töötund ning palju on hageja kulutanud taotluse koostamisele aega; hiljem leiab kostja, et teenuse hind on liiga kõrge. Nende tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud pooltevahelise õigussuhte olemasolu. Ebaõige on kostja väide, et poolte vahel pole selle kohtuasjaga seoses suhtlust olnud. Selle väite lükkab ümber poolte kirjavahetus. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja koostaks kostja kohtuasjas omaalgatuslikult menetlustaotluse ilma kostja sellekohase palveta. Kostja on ka ise selle taotluse kohtule esitanud. Seetõttu on kohtu jaoks veenvad hageja poolt esitatud asjaolud ning kohus loeb tuvastatuks, et kostja pöördus 17.02.2011 hageja poole koostada kohtuistungi edasilükkamise taotlus, hageja seda tegi ning edastas selle kostjale, kostja esitas taotluse kohtule. Eeltoodu on tuvastatud taotluse, kohtu dokumendiregistri ja poolte e-kirjavahetuse pinnalt. Kuivõrd kostja vastuväited on ümberlükatud tõenditega ei ole need kohtu jaoks usaldusväärsed. Nendele faktilistele asjaoludele annab kohus õigusliku hinnangu. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Puudub vaidlus, et antud õigusteenuse osutamine oli tasuline. Kostja ei ole tasulisuse fakti vaidlustanud, kostja on oma e-kirjas leidnud, et hageja tasu on lihtsalt liiga kõrge. Hageja

väitel leppisid pooled suuliselt kokku käsundi hinna – 40 eurot. Kostja seda eitab. Selle kokkuleppe kohta muid tõendeid ei ole. Kohus leiab, et tasu suuruse kokkulepet ei ole hageja suutnud tõendada. Nimelt tugineb kohus kostja 25.02.2011 e-kirjale, milles kostja palub hagejalt informatsiooni hageja töötunni ja ajakulu kohta. Kohus leiab, et kui pooled oleksid tasu suuruses kokku leppinud, ei oleks kostjal olnud vajadust seda küsimust eraldi küsida ning kostja oleks kohe saanud keelduda tasu maksmisest, mida ta tegi oma järgmise e-kirjaga 03. märtsil. Arvestades 25.02.2011 e-krija leiab kohus, et tasu suuruses pooled kokku leppinud ei ole. Seetõttu kohaldab kohus antud vaidlusele VÕS § 28. VÕS § 28 järgi „majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind.“ Kuivõrd hinna kokkulepe tõendatud ei ole, tuleb kohtul määrata antud liiki käsundi täitmise eest tavaliselt tasutav hind. Õigusteenuse puhul vaadeldakse teenuse hinda läbi kahe aspekti – ajakulu ja tunnihind. Seda infot teenuse väärtuse hindamiseks on ka kostja oma e-kirjas hagejale palunud. Kohus leiab, et antud taotluse koostamisele ja lõplikule vormistamisele võib kuluda 30 minutit. Taotluse vormistamine ei tähenda mitte ainult teksti kirjutamist, vaid eeldab ka õigusnormide analüüsi – kas taotluses toodud asjaolud on üldse õigusnormide kohaselt kohtuistungi edasilükkamise aluseks väärteoasjas. Arvestades, et poolte suhtlus on toimunud vene keeles, tuleb arvestada ka taotluse tõlkimise aega. Seetõttu on taotluse vormistamise mõistlik aeg kohtu arvates 30 minutit. Hageja on käsundi täitmise eest esitanud arve summas 40 eurot (t lk 21, 74). Kohtu arvestuse järgi kujuneks õigusteenuse tunnihinnaks seetõttu 80 eurot. Kohtu hinnangul vastab tunnihind 80 eurot väljakujunenud turusituatsioonile ega ole ülemäära suur. VÕS § 628 lg 1 ja 76 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda käsundi eest tasu ja kostjal kohustus see tasu maksta. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks ja see kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.