31.augustil 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-35278
Tsiviilasi
AS Nordea Finance Estonia hagi ER ́i vastu liisingulepingust ja käenduslepingust tuleneva võla, intressi ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4441.07 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Nordea Finance Estonia (reg kood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn 10145); hageja esindaja Dagne N XXX Kostja ER (ik XXX, aadress XXX) Asja arutamine toimus kohtuistungil 21.02.2012.a. ja jätkus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
esindajad Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista ER AS Nordea Finance Estonia kasuks 5617,90 (viis tuhat kuussada seitseteist eurot ja 90 senti), millest põhivõlg on 2808,95 (kaks tuhat kaheksasada kaheksa eurot ja 95 senti) eurot ja viivised on 2808,95 (kaks tuhat kaheksasada kaheksa eurot ja 95 senti) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Jätta AS Nordea Finance Estonia menetluskuludest 63,25% ER kanda ja 36,75% hageja enda kanda.
Jätta ERi menetluskuludest 63,25% tema enda kanda ja 36,75% AS Nordea Finance Estonia kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
5.Välja mõista ER menetluskulu – eksperditasu – 199,24 (ükssada üheksakümmend üheksa eurot ja 24 senti) € riigituludesse.
6.Välja mõista AS-t Nordea Finance Estonia menetluskulu – eksperditasu – 115,76 (ükssada viisteist eurot ja 76 senti) € riigituludesse. Menetlusosalised on kohustatud nendelt väljamõistetud menetluskulu – eksperdikulu - tasuma Rahandusministeeriumi pangakontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034796011), Swedbankis (konto nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaalis, kõigil viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimi, tsiviilasja number ning, et menetluskulu tasutakse tsiviilasjas nr 2-10-35278 tasumisele kuuluva eksperditasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui liisinguandja, OÜ V kui liisinguvõtja ning müüja liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja liisis liisinguvõtjale sõiduki KIA Sportage 2,0EX 2,0 DOCH (t/l 22).
2.Kohtuotsuse p-s 1 märgitud lepingust tulenevalt kohustus hageja andma sõiduki lepingus kokkulepitud perioodiks OÜ V valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus OÜ V tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule.
3.Lisaks liisingulepingule sõlmis hageja kostja ER (endise perekonnanimega R ) ka käenduslepingu, mille kohaselt vastutab käendaja solidaarselt OÜ V liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kusjuures käendaja vastutuse maksimumsummaks on 24.752,98 eurot (t/l 38-39).
4.Tulenevalt asjaolust, et OÜ V on äriregistrist kustutatud, esitas hageja hagiavalduses oma nõuded käendajast kostja ER vastu.
5.Kuna kostja jättis liisingulepingust ja käenduslepingust tulenevad arved perioodil august 2007 – detsember 2007 (t/l 43-46 ja 101) hagejale tasumata, ütles hageja liisingulepingu 21.12.2007 kostjale üles (t/l 40-41).
Lk (7)
6.Hagiavalduses märgitu ja kohtuistungil täpsustatu kohaselt oli kostja võlaks hagejale liisingulepingu ülesütlemise hetkeks: - OÜ V tasumata rendimaksed summas 2199,99 eurot (rendimaksed augustist kuni detsembrini 2007.a.); - tasumata intressid 239,16 €; - lepingu ülesütlemise tasu 377,08 €; - sõiduki müügikahju 672,44 €, mis tuleneb vara jääkmaksumuse ja selle realiseerimise vahest (vara jääkmaksumus oli ilma käibemaksuta liisinglepingu ülesütlemise ajal 10.909,14 € , sõiduki müügihind oli 10.236,70 €); - sõiduki müügikulu 760,23 €, mis seisneb sõiduki realiseerimise vahendustasus, mille hageja maksis AS SA + tehnilise ülevaatuse tegemise tasus; - kaskokindlustuse kulu summas 192,17 € perioodi 01.01.2008.a. – 31.03.2008.a. eest ehk siis aja eest alates lepingu ülesütlemisest kuni sõiduki võõrandmaiseni. Kokku palus hageja hagi esitamisel välja mõista kostjalt 69.487,61 krooni ehk 4441,07 € põhivõlga ja viiviseid põhivõlaga samas suuruses, sest liisingulepingus oli kokku lepitud viivisemääraks 0,25 % päevas.
7.Hageja esitas 27.02.2012.a. kohtule avalduse, milles ta teatas, et loobub kaskokindlustuse lepingu sõlmimise kulust kostja vastu, kuna ei suuda oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada (t/l 124).
8.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada hageja ja OÜ V vahel sõlmitud liisingulepinguga koos maksegraafikuga ja Nordea Finance liisingulepingu üldtingimustega, hageja ja ERi vahel sõlmitud käenduslepinguga, hageja poolt 21.12.2007.a. tehtud liisingulepingu ülesütlemise teatega, kostjale esitatud, kuid viimase poolt tasumata jäetud arvetega rendimaksete eest, SA AS arvega hagejale sõiduki realiseerimise vahendustasu ja müügieelse auto tehnilise ülevaatuse eest tasumiseks ja selle tasumist tõendava maksekorraldusega, sõiduki Kia Sportage üleandmise-vastuvõtmise aktiga 08.01.2008.a., sõiduki hindamise aktiga 28. märtsist 2008.a., AS Nordea Finance Estonia poolt IR esitatud arvega sõiduki KIA Sportage maksumuse tasumiseks, vara üleandmise aktiga ER poolt OÜ R
4.jaanuarist 2008.a., kostjale esitatud arvega lepingu ülesütlemise tasu maksmiseks ning võlateatise saatmise tasu, kindlustuse ja intresside ning viiviste eest tasumiseks. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
9.Oma kirjalikes vastuväidetes ja kohtuistungil tunnistas kostja hagi osaliselt, s.o 4 kuu (august kuni november 2007.a.) tasumata rendimaksete ja lepingu ülesütlemise tasu maksmise kohustust summas 377,08 € (kohtuistungi protokoll t/l 117).
10.Kostja vastuväidete kohaselt ei mäleta ta kas OÜ V 2007.a. detsembrikuu eest arve esitati või mitte, ka ei ole kostjal oma sõnul võimalik käesoleval ajal kontrollida millised arved OÜ V ära maksis ja millised mitte.
11.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et liisinguleping öeldi OÜ V üles 21.12.2007.a. ja, et kostja andis liisingulepingu esemeks oleva sõiduki üle 04.01.2008.a.
12.Kostja vastuväidete kohaselt ei tunnista ta tema vastu esitatud hagi müügikahju väljamõistmiseks. Kostja sõnul müüs hageja varem kostja kasutuses olnud sõiduki I. R alla turuhinna, mistõttu ei pea kostja seda pahatahtliku müügiga tekitatud kahju hagejale
Lk (7)
hüvitama. Oma väidete tõendamiseks taotles kostja kohtul määrata ekspertiis, millega kindlaks määrata sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel liisinguandjale.
13.Kostja ei tunnista ka tema vastu esitatud nõuet müügikulu väljamõistmiseks. Kostja leiab, et müügikulu on vahendustasu ja seda ei pea liisinguvõtja liisinguandjale hüvitama, ka tehnilist ülevaatust, ei pidanud hageja laskma AS-l SA enne auto müümist teha, seda oleks võinud teha lasta ka auto ostja.
14.Lisaks ekspertiisitaotlusele esitas kostja oma vastuväidete tõendamiseks väljavõtted portaalist auto24.ee, et tõendada, et hageja müüs auto edasi alla tegeliku turuväärtuse. Kohtuotsuse põhjendused.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja kui liisinguandja, OÜ V kui liisinguvõtja ning müüja sõlmisid liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja liisis liisinguvõtjale sõiduki KIA Sportage 2,0EX 2,0 DOCH (t/l 22); - kostja ER (endise perekonnanimega R ) ja hageja vahel sõlmiti käendusleping, mille kohaselt vastutab käendaja solidaarselt OÜ V liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kusjuures käendaja vastutuse maksimumsummaks on 24.752,98 eurot (t/l 3839); - OÜ V on äriregistrist kustutatud; - OÜ V jättis liisingulepingust ja käenduslepingust tulenevad arved perioodil august 2007 – november 2007 (t/l 43-46) hagejale tasumata, mistõttu ütles hageja liisingulepingu 21.12.2007.a. üles (t/l 40-41); - kostja tagastas auto OÜ R 04.01.2008.a. vara üleandmise vastuvõtmise aktiga (t/l 99). Pooled vaidlevad selle üle kas OÜ V või ER on jätnud tasumata liisinguandjale ka 2007.a. detsembrikuu rendimakse, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma ka müügikahju või müüs hageja liisinglepingu esemeks oleva vara alla turuhinna ning kas kostja peab tasuma ka hageja müügikulu või mitte.
16.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 361 sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu, VÕS § 76 sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning VÕS § 367 sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. VÕS § 142 lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees, VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
Lk (7)
17.Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et OÜ V ja hageja vahel oli sõlmitud 23.08.2006.a. liisinguleping, mille esemeks oli sõiduk KIA Sportage 2,0EX 2,0 DOCH (t/l 22), nimetatud leping oli poolte vahel kehtiv kuni 21.12.2007.a., mil liisinguandja liisinguvõtjale lepingu üles ütles ning hageja ja ERi vahel oli sõlmitud käendusleping, millega viimane tagas hageja ja OÜ V liisingulepingu täitmisega seotud kohustusi, oli ERil kui liisingulepingu käendajal vastavalt VÕS § 361, 76 ja 145 lg 2 sätestatule kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest liisinguandjale tasu. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud arvetega (t/l 43-46 ja 101) on tõendatud, et OÜ V ja ER on jätnud tasumata liisinguandjale rendimaksed perioodil august 2007 – detsember 2007. Kostja ei ole tõendanud, et tema või OÜ V oleks tasunud 2007.a. detsembrikuu arve, ülejäänud 4 kuu rendimaksete tasumata jätmist kostja tunnistas. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5 kuu tasumata rendimaksete katteks 1287,77 (258,86 + 257,53 + 256,22 + 254,91 + 260,18) €.
18.Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et liisingulepingu pooled on lepingu p-s 3 kokku leppinud liisinguvõtja intressi tasumise kohustuse 5,54 %, mis muudab liisingulepingu tasuliseks lepinguks ehk krediidilepinguks, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka tasumata intress, mis vastavalt kostja poolt esitatud arvetele on kokku summas 383,87 (82,02 + 66,34 + 76,83 + 78,24 + 80,44) €. Kostja ei ole esitanud vastuväited intressi arvestuslikule õigsusele ega selle tasumise kohustusele.
19.Vastavalt VÕS § 367 lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
19.1.Osundatud seadusesättele tuginedes nõuab hageja kostjalt kõigepealt liisingulepingu ülesütlemise tasu 377,08 € väljamõistmist. Kuna kostja võttis kohtuistungil nimetatud hageja nõude õigeks, kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
19.2.Järgmisena palub hageja kostjalt välja mõista sõiduki müügikahju 672,44 €, mis tuleneb vara jääkmaksumuse ja selle realiseerimise vahest (vara jääkmaksumus oli ilma käibemaksuta 10.909,14 € ja selle müügihind 10.236,70 €). VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Eelnevast tulenevalt on kohtu seisukoha kohaselt tühine ka hageja üldtingimuste punkt 9.6, mille kohaselt peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral katma hagejale hinnavahe, kui liisingulepingu ülesütlemisel on vara võõrandamisel saadud hind väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, sest see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja väidetel oli sõiduki KIA Sportage 2,0EX 2,0 DOCH jääkmaksumuseks selle tagastamise hetkel 2008.a. jaanuaris ilma käibemaksuta 10.909,14 € (vt kohtuistungi protokoll t/l 118 1.lõik) ja kohtu poolt määratud eksperdiarvamuse kohaselt oli KIA Sportage harilikuks väärtuseks ehk turuhinnaks 2008.a. I kvartalis 205.000.- krooni ehk 13.101,89 €, müüs hageja kostja poolt tagastatud liisingueseme alla turuhinna, mis on aga hageja äririsk, mille eest kostja vastutama ei pea. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue välja mõista kostjalt müügikahju 672,44 € jätta rahuldamata.
Lk (7)
19.3.Samas nõustub kohus aga hagejaga selles, et kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt sõiduki müümisega kantud müügikulu summas 760,23 € mis seisneb sõiduki realiseerimise vahendustasus, mille hageja maksis AS SA ja auto tehnilise ülevaatuse tegemise tasus enne auto müümist. Nimetatud kulud on VÕS § 367 lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud, mis seisnevad näiteks liisingueseme hoidmise kulus, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmise kulus vmt), sest liisinguandja tegevus on reeglina suunatud sõidukite võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-11206 p-s 9 asunud ka Riigikohus. Kulude tekkimist ja kandmist hageja poolt seoses kostjale liisingulepingu ülesütlemisega tõendavad SAAS arve hagejale (t/l 97) ja maksekorraldus, millega hageja arve tasunud on (t/l 125). Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu oleks võinud sõiduki ostja lasta ise teha sõiduki tehnilise ülevaatuse ja hageja poleks pidanud seda enne sõiduki müümist tegema, ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega - sõiduki müüja vastutab selle eest, et ta müüb tehniliselt korras oleva sõiduki. Kõige eeltoodus alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 2808,95 (1287,77+383,87+377,08+760,23) eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
20.Tulenevalt asjaolust, et kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõla katteks 2808,95 eurot ning, et hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 26.12.2007.a. ja palub viivise välja mõista põhivõla suuruses, kontrollib kohus kas hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas, mis vastavalt VÕS § 113 lg 1 3. lausele on lubatav. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa suuruses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutud viivise arvestuslikule õigsusele ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust viivist vähendada. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 19 seisukohale, et kostja võlg hageja ees moodustab kokku summa 2808,95 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks samuti 2808,95 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
21.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi 63,25% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 63,25% ulatuses kostja kanda ja 36,75% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 36,75% ulatuses hageja kanda ja 63,25% ulatuses kostja enda kanda.
22.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohus andis oma 13.03.2012.a. kohtumäärusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta käesolevas tsiviilasjas eksperditasu tasumisest, tuleb pooltelt välja mõista proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldatud osale TsMS § 190 lg 2 alusel eksperditasu kokku 315.- eurot. Vastavalt kohtuotsuse p-s 21 märgitud proportsioonile kuulub kostjalt menetluskulude katteks väljamõistmisele eksperditasu 199,24 € ja hagejalt kuulub eksperditasu väljamõistmisele 115,76 €.
23.TsMS § 179 lg 4 alusel saadab kohus käesoleva lahendi ärakirja pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15
Lk (7)
päeva jooksul Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul, väljaarvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 5). Vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätestatule tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 4441,07 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas.
Kohtunik:
Lk (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.