Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-61260 Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Epp Õiguse vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1214,64 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Merike Koppel, kostja Epp Õigus ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x x x, xxxxx xxxxxx) Resolutsioon Välja mõista Epp Õiguselt 1834,88 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1214,64 eurot, alates 09.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Jätta menetluskulud Epp Õiguse kanda. Välja mõista Epp Õiguselt riigilõiv 255,64 eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista Epp Õiguselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Epp Õigus võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 03.12.2007 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr 07-217302-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 25 000.- kr. Intressimääraks oli 22% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 10.12.2011. Kostja oli kohustatud laenusumma tagasi maksma iga kuu 1o.kuupäeval. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 10.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega ning ei tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hageja vastavasisulise nõude saamisest. Hageja ütles lepingu 29.10.2010 üles. 28.02.2008 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr 08-029951-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 45 000.- kr. Intressimääraks oli 19% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 25.03.2011. Kostja oli kohustatud laenusumma tagasi maksma iga kuu 25.kuupäeval. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 10.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega ning ei tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hageja vastavasisulise nõude saamisest. Hageja ütles lepingu 29.10.2010 üles. 13.03.2008 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr 4797246000903193 krediidilimiidiga 15 000.- kr, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1104611158. Vastavalt lepingu p-le 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu p 56.1 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi ja teenustasusid kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16% aastas, püsimakse summaks 600.- kr, püsimakse kuupäevaks oli iga kuu 27.kuupäev. Lepingu p 6.6 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontolt intressi ulatuses. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p-s 6.6 toodud maksekohustust. Hageja arvestas tekkinud põhivõlgnevuselt viivist. Hageja teatas kostjale, et lepingu tähtaeg saabus 20.05.2010 ning palus võlgnevuse tasuda 10.06.2010. Kostja jättis kohustused täitmata. Hageja nõue Hageja esindaja M.Koppel palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 1834,88 eurot ja viivis protsendina
põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1214,64 eurot, alates 09.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Jätta menetluskulud Epp Õiguse kanda.Välja mõista Epp Õiguselt riigilõiv 255,64 eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista Epp Õiguselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 12.04.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.