Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

20.04.2011. a saabus Pärnu Maakohtusse AS EE avaldus CK vastu maksekäsu kiirmenetluses 250,84 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 47,93 eurot. 10.05.2011. a tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohtu 19.07.2011. a määrusega anti nõue tema vastu üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Hageja esitas 02.08.2011. a kohtule hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti kliendileping nr XXX ning 17.01.2009. a ka seadme kasutusleping nr XXX, mille alusel hageja andis kostjale kolmeks aastaks tasuta kasutusse sülearvuti FuSi Espromo Mobile V5535 tingimusel, et kostja kasutab toodet vähemalt kolm aastat arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu punkti 15 kohaselt oli kostjal kohustus osta seade välja hagejalt lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel lepingus ettenähtud alusel. 17.01.2009. a alustas kostja toote „Kodulahendus“ kasutamist tulenevalt seadme kasutuslepingu tingimustest. Lisaks sõlmisid pooled järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja ostis Amino digiboxi A110-133U maksumusega 1 960 krooni. Lepingu järgi maksetähtaja ületamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15 % päevas tasumata summalt. Hageja esitas kostjale arved nr 02201100977932 kuupäevaga 02.02.2011. a, nr 01201100460640 kuupäevaga 31.12.2010. a, nr 11201005447560 kuupäevaga 02.11.2010. a ja nr 12201005959653 kuupäevaga 30.11.2010. a, mida kostja ei tasunud ning tulenevalt võlgnevusest lõpetas hageja toote „Kodulahendus“ kasumatmise aluseks oleva lepingulise suhte 31.01.2011. a. Samal kuupäeval lõpetas hageja kostjaga ka seadme kasutuslepingu ning esitas kostjale arve, milles sisaldus lepingu punktis 15 sätestatu (väljaostuhind) kohaselt toote väljaostuhind 143,80 eurot. Samuti ütles samal kuupäeval hageja üles ka järelmaksu müügilepingu tulenevalt võlgnevusest. Koos esitatud arvetega tegi hageja kostjale ka lepingu ülesütlemise hoiatused. Käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust tasunud, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus teenuse kasutamise eest summas 76,81 eurot, võlgnevus arvutikomplekti väljaostu eest summas 143,80 eurot ja viivis 6.04 eurot, lisaks võla sissenõudmiskulud summas 30,23 eurot hageja hinnakirja punkti 2.8.2. alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja sai menetlusdokumendid 20.07.2012. a isiklikult allkirja vastu kätte, kuid kohtu märgitud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja – vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 05.08.2011. a hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda EEAS hagi CKvastu võlgnevuse 250,84 euro ja viivise 6,04 euro väljamõistmiseks lihtmenetluses ning selgitas pooltele

muuhulgas, et kui pooled soovivad, et kohus kuulaks nad TsMS § 405 lg 2 kohaselt ära, peavad nad selleks esitama kohtule taotluse. Pooled kohtule taotlusi enda ära kuulamiseks esitanud ei ole. Poolte vahel on 17.01.2009. a sõlmitud kliendileping nr XXX, seadmekasutusleping nr XXX ja järelmaksu müügileping nr XXX, lisaks alustas samast kuupäevast alates kostja kasutama teenust „Kodulahendus“ tulenevalt seadmekasutuslepingu tingimustest. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on hageja esitanud kostjale neli arvet, millel oli lisaks viivisearvestus summas 6,04 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 märgib, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Järelmaksu müügilepingu punkti 3 kohaselt on kostja kohustatud tasuma lepingust tulenevaid makseid hageja poolt esitatava arve alusel ning makse mittetähtajalisel tasumisel arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seadme kasutamislepingu tingimuste punkti 15 kohaselt tuleb seadme (arvuti) väljaostmisel tasuda ostuhind 2 250 krooni (so 143,80 eurot). EEAS üldtingimuste lõppkasutajate hinnakirja punkti 2.8.2. kohaselt kohtumenetluse sissenõudmiskuluks on 30,23 eurot. Kuna kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas 76,81 eurot, arvutikomplekti väljaostu tasu summas 143,80 eurot, viivised summas 6,04 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 30,23 eurot väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt TsMS § 147 lg 5 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kogusummas 63,91 eurot. Kohtu hinnangul kuulub riigilõiv kostjalt väljamõistmisele 63,91 euro ulatuses.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.