Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (5)

2-11-21729 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Kohus on määranud kirjaliku menetluse, millega mõlemad pooled on nõustunud. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi Hageja) ja osaühing E.Piir Ehituskaup (edaspidi Kostja) vahel sõlmiti 26.11.2004 liisingulepingu nr 0090303L (Lisa 1, edaspidi Leping), mille esemeks oli mahtuniversaal Kia Carnival LX A/C, 2.9, CRDI, ehitusaasta: 2004 (edaspidi Vara, Lisa 2). Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks Kostja valdusesse ja kasutusse ning Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud Lepingu punktis 2.1. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus Kostja sõlmima Vara vabatahtliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult Kostja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus Kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti

2 (5)

2-11-21729 Lepingu p 14.1 sätestab, et lepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel on liisinguvõtjal pärast lepingu tähtaja lõppemist liisingueseme väljaostu eesõigus. Kui 3 kuud enne lepingu tähtaja lõppemist ei ole liisinguvõtja informeerinud liisinguandjat kavatsusest liisingueseme väljaostu eesõigust kasutada, on liisinguandjal õigus lugeda liisinguvõtjale kuulunud liisingueseme väljaostu eesõigus kehtetuks ning liisingulepingu lõppemisel on liisinguvõtja kohustatud liisingueseme tagastama (lepingu p 14.2). Käesoleval juhul ei kasutanud kostja liisingueseme väljaostu eesõigust. Lepingu p 8.6 kohaselt kohutus liisinguvõtja teostama müüja või tema esindaja juures 1 kuu enne liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme tehnilise ülevaatuse, kui liisinguvõtja ei ole informeerinud liisinguandjat soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust. Kostja tagastas vara vabatahtlikult. 26.11.2004 sõlmisid hageja ja Tradilo OÜ (edaspidi tagasiostja) tagasimüügilepingu nr 0090303L (lisa 6), mille kohaselt kohustus tagasiostja ostma vaidlusaluse liisingueseme hagejalt tagasi hiljemalt 07.12.2009 92 387.54 Eesti krooniga, mille eelduseks oli kostjapoolne hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu korrektne täitmine. Tagasiostja ostis vara tagasi, kuid esitas Hagejale Vara remondiarve (Lisa 7), sest Vara tagastamisel selgusid mitmed puudused. Lepingu p 8.6.1 järgi, kui tehnilise ülevaatuse käigus ilmneb, et liisingueseme seisukord ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud, vastavalt müüja ettekirjutustele, viima liisingueseme liisingulepingus ettenähtud tehnilisse seisundisse. Kostja aga keeldus remondiarvet tasumast. Kostja on rikkunud liisingulepingut nr 0090303L (edaspidi: Liisinguleping) jättes täitmata lepingu p 8.6.1 tulenevad kohustused. Tulenevalt liisingulepingu punktile 8.6.1 kui tehnilise ülevaatuse käigus ilmneb, et liisingueseme seisukord ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud, vastavalt müüja ettekirjutustele, viima liisingueseme liisingulepingus ettenähtud tehnilisse seisundisse. Seoses Kostja poolse võlgnevusega Hagejale, saatis Hageja Kostjale 24.03.2010 (Lisa 8) nõude. Nimetatud teatises informeeris Hageja Kostjat võlgnevuse suurusest ja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud. Hageja nõue kostja vastu on kokku 3062.55 EUR, mis koosneb debitoorsest võlgnevusest summas 3 010.38 EUR (ka remondiarve) ja kindlustusmaksete võlgnevusest summas 19.68 EUR ning viivismaksete võlgnevusest 3.49 EUR (Lisa 9). Juhindudes eeltoodust palub Hageja : Mõista kostjalt Swedbank Liising AS kasuks välja 3062.55 Eurot ning viivis protsendina põhinõudest (3030.06 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0143593L punktis 5.1. sätestatud määras (7% aastas); Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on lisanud menetluse käigus eksperdi arvamuse tagastatud sõiduauto kohta ja pooltevahelise kirjavahetuse seonduvalt sõiduauto remondi vajalikkuse osas. Kostja kirjalik vastus hagile (tl.48). Kostja hagi õigeks ei võta ja ei tunnista hageja nõudeid. Kostja vastuväidete kohaselt on 16.11.2009.a. arve ehk lõpparve summas 345,20 eurot tasutud 17.05.2011.a. Nimetatud summa tuleb Hageja nõudest maha arvata. Seega tuleb ümber arvestada ka viivise summa. Maksekorralduse koopia on lisatud vastusele. 12.01.2010.a. koostatud maksunõue liikluskindlustuse võlgnevuse kohta summas 308. EEK on liialdus. Kindlustuse võlgnevuse perioodil 09.12.2009.a.-08.03.2010.a. ei olnud autot enam E.Piir Ehituskaup valduses. OÜ Piir Ehituskaup vaidlustab OÜ Tradilo remontööde arve nr 24951. Arvel on vaid üks rida ja see on –sõiduki remont. Sellest ei selgu, mis tööd ja millal teostati, millisele autole teostati. OÜ Tradilo arvest ei nähtu tehtud remonttööd ja selle põhjal ei saa otsustada, kas auto oli remonti vajav või kõrvaldati tavapärase kulumise jälgi. See tähendab, et liisingvõtja ei vastuta tavalise kulumi eest. Edasises menetluses jäi kostja oma seisukohtade juurde.

3 (5)

2-11-21729

Hageja on Kostja vastusele vastuseks teatanud järgmist: 16.11.2009.a. koostatud arve summas 5 401,26 Eesti krooni, ei ole Kostja poolt Hagejale tasutud. Nimetatud arvele on juurde kirjutatud, et käesolev arve loetakse osaliselt tasutuks, puudu olev summa on 5 311,26 Eesti krooni. Kostja väidab, et maksekorraldus on lisatud seisukohale, kuid Hageja ei ole vastavasisulist maksekorraldust saanud. Seega ei ole Hagejal alust nimetatud summat nõudest maha arvata ega viivist ümber arvestada. Remonttööde arve osas peab Hageja vajalikuks märkida järgmist. Kuivõrd liisingueseme seisukord tagastamise hetkel ei vastanud liisingulepingus ettenähtud tingimustele, tuli liisinguese viia liisingulepingus ettenähtud tehnilisse seisundisse. Kostja liisingueset ise ei remontinud, seega tuli hagejal liisinguese korda teha. OÜ Tradilo esitas Hagejale arve nr 24951 summas 38 311,00 Eesti krooni, mis on Hageja poolt tasutud (hagiavalduse Lisa 7). Hageja esitas Kostjale remontööde eest arve summas 41 791,00 Eesti krooni. Hageja esitatud arvelt nähtub, et teostatud on remonttööd, salongi plastikud ja taastamine, käsipiduri trossid, jahutussüsteem, pidurisadul, poolteljevõll, poolteljeots, põhjaplastik, jahutusvedelik, karteripõhi, piduriklotsid, esisuport, konditsioneeri täitmine, autopesu, ekspertiis. Hageja on seisukohal, et Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata ning tuleb jätta kohtul tähelepanuta.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagi esitatud õiguslikul alusel. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 455 lg1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt VÕS üldosa sätetele. Sama §-i lõige 2 sätestab, et kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse teinud isikule üle. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega ning hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega põhjendatud. Hageja on esitanud oma kirjaliku seisukoha juurde Kostja vastusele ka dokumentaalsed tõendid- eksperdi arvamuse millest nähtuvad remontööde vajadus, loetelu; OÜ Tradilo arve. Arvelt nähtuvad auto juures tehtud tööd ja nende tööde maksumus (tl.28,29). Kostja väide, mille kohaselt arvelt ei nähtu, et remonttööd oleks teostatud Liisinglepingu objektiks olnud sõiduauto KIA Carnival juures ei ole põhjendatud. Arvelt (tl.29) nähtub, et remonttööd summas 31925,83 krooni on teostatud sõidukile, mille vin.KNEUP751256665650, so. tehasetähis, milline leiab kajastamist ka Liisinglepingul nr 0090303L (tl.6). Liisinglepingu üle ei ole poolte vahel vaidlust. Kostja on viidanud oma vastuväidetes VÕS §-le 363 p2 ise täpsustamata, millised tema arvates on olnud auto tagastamisel muutused, millised liisingeseme juures oleks tulnud lugeda muutusteks mis tekkisid liisingeseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Hagimenetlused peavad pooled

4 (5)

2-11-21729 oma väiteid tõendama. Kohus leiab, et kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on oma väiteid tõendanud.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kristel Pedassaar Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.