30.augustil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-3005
Hagi ese
Time Finans AB hagi P. R. T. vastu võlgnevuse nõudes 1 998, 85 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Hageja Time Finans AB, registrikood xxxxxx-xxxx; lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, tööaadress Incure Inkasso Agentuur OÜ, Mustamäe tee 16 Tallinn Harju maakond 10617, e-post: [email protected]; kostja P. R. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx, 65102.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Time Finans AB hagi P. R. T. vastu.
2.Välja mõista P. R. T. Time Finans AB kasuks 3 700 (kolm tuhat seitsesada) eurot ja 92 senti.
3.Välja mõista P. R. T. Time Finans AB kasuks põhinõudelt, so 1 902, 31 eurolt viivis iga viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) alates 02.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 105,46 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Time Finans AB menetluskulud jätta P. R. T. kanda.
6.Välja mõista P. R. T. Time Finans AB kasuks menetluskulu 549 (viissada nelikümmend üheksa) eurot ja 33 senti. Edasikaebamise kord Time Finans AB võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. P. R. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 06.juunil 2012. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani kohtule kirjalikult vastanud.
2.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
3.Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu kolmel korral kogusummas 30 900 krooni (1 974, 87 eurot) kinnitades laenutaotlused 05.06.2008, 16.10.2008 ja 22.04.2010. Hageja rahuldas laenutaotlused kandes 10 000 krooni 10.06.2008; 2 000 krooni 22.10.2008 ja 18 900 krooni 26.04.2010 kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastama igakuised kokkuleppelised maksed. Seoses kostjapoolse laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja VÕS §-de 101 lg 1 p 4; 195 lg 1 kohaselt laenulepingu üles 22.09.2011 ja nõudis kostjalt kogu
2 (5)
laenusumma kohest tagastamist. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisummas kokku 1902, 31 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 26, 8% aastas tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 1596, 61 eurot perioodi 10.06.2008 kuni 22.09.2011 eest. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 23.09.2011 kuni 01.06.2012 eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses (Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas e 0,022% päevas) summas 105, 46 eurot ning alates 02.06.2012 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Eralaenu tingimuste kohaselt jäävad peale lepingu lõpetamist krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni võlg on täielikult tasutud. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ-ga Incure Inkasso Agentuur. Sellega tekkis hagejal kahju summas 96, 54 eurot, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Neil asjaoludel nõuab Time Finans AB hagis P. R. T. vastu VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 4; 396 lg 1; 195 lg 1; 195 lg 1; 94 lg 1; 113 lg 1; TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt kokku 3 700 eurot, millest põhinõue summas 1 902, 31 eurot; viivis summas 105, 46 eurot; intress 1 596, 61 eurot ja kahju summas 96, 54 eurot ning viivis tagastamata laenusummalt (1902, 31 eurolt) alates 02.06.2012 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud eralaenu tingimused, eralaenu taotluse kinnituse, panga väljavõtte laenu ülekandmise kohta ja kostjale saadetud teate laenulepingu ülesütlemise kohta ja meeldetuletuse ( tl 20-33).
4.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 396 kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg 3 võib hüvitamisele kuuluvaks otseseks varaliseks kahjuks olla mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
3 (5)
millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 3 700, 92 eurot, sh põhivõlg 1 902, 31 eurot; intress 1 596, 61 eurot; kahju 96, 54 eurot ja kuni 01.06.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 105, 46 eurot ja alates 02.06.2012 põhinõudelt, so 1 902, 31 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni nõudes, rahuldamisele. Kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos 01.06.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega (so 105, 46 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 479, 33 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud summas 260 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et nimetatud menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Tulenevalt TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1; lg 3; on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 479, 33 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses
4 (5)
kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu kokku 549, 33 eurot. Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.