Swedbank Liising AS hagi S T vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
302,33 eurot Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kerly K (xxx) Kostja S T (isikukood xxx elukoht xxx)
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista S T’ult võlgnevus 302,33 (kolmsada kaks eurot ja 33 senti) eurot Swedbank Liising AS kasuks.
3.Välja mõista S T’ult viivis 0,25% päevas põhinõudest (302,33 eurot) alates hagi esitamisest, so 06.06.2012, kuni põhinõude täitmiseni Swedbank Liising AS kasuks.
Välja mõista S T’ult menetluskulud 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) eurot Swedbank Liising AS kasuks.
5.Välja mõista S T’ult menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses Swedbank Liising AS kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule
2-11-36596 esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik
1.Swedbank Liising AS esitas 04.08.2011 kohtule avalduse S T ja OÜ PK vastu maksekäsu kiirmenetluses 350,26 euro, põhivõla ja menetluskulude saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikele, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgnike vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 18.05.2012 kohtumäärusega on kohus lõpetanud maksekäsu kiirmenetluse OÜ PK osas, kuna ärihing on registrist kustutatud 03.02.2012. 18.05.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja võlgniku S T osas üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.21.05.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.06.06.2012 esitas Swedbank Liising AS Harju Maakohtule hagi S T vastu võlgnevuse saamiseks. Asjaolud
4.01.06.2007 sõlmisid hageja ja OÜ PK(kustutatud) (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduk Citroen Berlingo, 1.4, ehitusaasta 2007 (edaspidi vara) (tl 32-36). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 38-42).
5.01.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 12 670,16 eurot (tl 54-55). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 302,33 eurot, viivise 0,25% päevas põhinõudest (302,33 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 367 lg 1, § 455 lg 1 ja 2.
7.Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 37). Intressi- ja viivsemäär oli sätestatud lepingus. Vara läks liisinguvõtja valdusesse 05.06.2007 (tl 43). Liisinguvõtja kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning kohustus tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi täielikult. Liisinguvõtja kohustus tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise ning kohustus tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud
2-11-36596 ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus liisinguvõtja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Hageja tasus liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus oli liisinguvõtjal.
8.Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Arvestades, et liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja liisinguvõtjale 16.07.2010 kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 44-46). Teatises informeeris hageja liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult võtta ühendust hagejaga. Kuna liisinguvõtja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust ega hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles.
9.Seoses lepingu erakorralise ülesütlemisega oli liisinguvõtja kohustatud vara tagastama. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ R abi. Vara valdus taastati 28.09.2010 (tl 47). Pärast Vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle A OÜ-le (tl 48). Hageja esitas kostjale arve vara tagastusteenuse eest maksetähtajaga 20.09.2010 summas 191,33 eurot (tl 49). Hageja on realiseerimisega kandnud kulusid summas 231,28 eurot (käibemaksuta) (tl 50), millise hageja on tasunud (tl 51).
10.Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 5 441,89 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 5 019,28 eurot (käibemaksuta), vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 422,61 eurot (käibemaksuta), vara realiseeriti hinnaga 5 139,56 eurot (käibemaksuta) (tl 52), 5 441,89 – 5 139,56 = 302,33 eurot (tl 53).
11.16.07.2010 ja 08.02.2011 saatis hageja kostjale teatise (tl 56-60), milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale, et kuivõrd liisinguvõtja ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. Hageja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kostjal mingeid kohustusi ei ole. Kostja on kõik ära maksnud ning auto tagastanud vastavalt panga esindaja nõudele. Kostjaga keegi ühendust ei võtnud ning kostja pidi ise kõike tegema, et saaks lepingu lõpetada. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
2-11-36596 nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 01.06.2007 sõlmisid hageja ja OÜ PK(kustutatud) (liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduk Citroen Berlingo, 1.4, ehitusaasta 2007 (tl 32-36). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 38-42).
17.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 01.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 12 670,16 eurot (tl 54-55). Seega vastutab kostja tekkinud võlgnevuse eest.
18.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt järelmaksu müügilepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul märast maksetähtpäeva. Punkti 7.2.alusel üldtingimuste punkti 7.1 alapunktides märgitud tingimustel liisingulepingu ülesütlemisest teatab liisinguandja liisinguvõtjale vähemalt 14 päeva ette. Juhul, kui liisinguvõtja ei täida nimetatud tähtaja jooksul kõiki lepingust tulenevaid tähtajaks täitmata kohustusi, loeb liisinguandja lepingu ühepoolselt üles öelduks. Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Arvestades, et liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja liisinguvõtjale 16.07.2010 kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 44-46). Teatises informeeris hageja liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult võtta ühendust hagejaga. Kuna liisinguvõtja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust ega hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Seega oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama.
19.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu
2-11-36596 ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vastavalt üldtingimuste punktile 9.6, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem, kui lepingujärgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Vara soetusmaksumus jääk lepingu ülesütlemise seisuga, oli summas 5 019,28 eurot (käibemaksuta) (tl 37). Vara valdus taastati R OÜ abiga 28.09.2010 (tl 47). Vara anti üle A OÜ-le 28.09.2010 (tl 48). Vara realiseeriti hinnaga 5 139,56 eurot (käibemaksuta) 06.10.2010 (tl 52). Kostja ei ole müügihinnale vastuväiteid esitanud, lisaks on müüdud sõiduk kõrgema hinnaga, kui oli sõiduki soetusmaksumuse jääk, mistõttu leiab kohus, et vara on müüdud mõistliku hinna eest ning hind vastab turuväärtusele.
20.Hageja on esitanud nõude vara tagastusteenuse ja müügiga kaasnenud kulude summas 422,61 euro hüvitamiseks (tl 49-51), milline kulu kuulub hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 alusel. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et on kulud tasunud, mistõttu on põhjendatud tagastusteenuse ja müügiga kaasnenud kulud summas 422,61 eurot.
21.Eeltooduga on tõendatud, et hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu on 5 441,89 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 5 019,28 eurot (käibemaksuta), vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 422,61 eurot (käibemaksuta). Kuna vara realiseeriti hinnaga 5 139,56 eurot (käibemaksuta), mis ei katnud lepingust tulenevat nõuet, siis tuleb kostjal vastavalt käenduslepingule hagejale hüvitada 302,33 eurot (5 441,89 – 5 139,56). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele 302,33 eurot.
22.Hageja nõuab ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,25% päevas põhinõudest (302,33 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS § 1741 on hageja esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.