29.augustil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-18426
Tsiviilasja hind
2 001,39 eurot
Hagi ese
Eesti Energia AS hagi V. J. vastu võlgnevuse nõudes
Pooled ja nende esindajad
Hageja: Eesti Energia AS (registrikood: xxxxxxxx, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn) Hageja esindaja: Erik Salur, Eesti Energia AS, Laki 24, 12915 Tallinn, e-post: [email protected]; Kostja: V. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxx 66202).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Energia AS hagi V. J. vastu.
2.Välja mõista V. J. Eesti Energia AS kasuks 2 761 ( kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üks) eurot ja 15 senti, millest põhivõlgnevus on 2001, 39 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 759, 76 eurot.
3.Välja mõista V. J. Eesti Energia AS kasuks viivis alates 10.maist 2012 kuni põhivõlgnevuse (so 2001, 39 euro) täitmiseni viivis 0,1% põhivõlgnevuselt päevas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 759, 76 eurot) ei või ületada põhinõuet. Väljamõistetud summad kanda Eesti Energia AS kontole 10002059413005 AS-s SEB Pank või kontole nr 1180005555 AS-s Swedbank või kontole nr 332099000006 AS-s Sampo Pank või kontole nr 17000115797 AS Nordea Pank, viitenumbriga 86860400000.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta V. J. kanda.
6.Välja mõista V. J. Eesti Energia AS kasuks menetluskulu 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot ja 33 senti (Eesti Energia AS kontole 10002059413005 AS-s SEB Pank või kontole nr 1180005555 AS-s Swedbank või kontole nr 332099000006 AS-s Sampo Pank
või kontole nr 17000115797 AS Nordea Pank, viitenumbriga 86860400000). Edasikaebamise kord Eesti Energia AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. V. J. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 32-34), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 16.juunil 2012. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
2 (4)
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Eesti Energia AS esitas 09.mail 2012 Tartu Maakohtusse hagi V. J. vastu PärS § 2; VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1, 6 alusel põhivõlgnevuse 2001, 39 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 759, 76 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa, nõuetes. Hagiavalduse kohaselt on hagejale teadaolevalt V. J. 03.05.2011 surnud Leida Južakova pärija. Vastavalt pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 1 lg 1 on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 2 kohaselt on pärandiks ka pärandaja õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Eesti Energia AS on seisukohal, et elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole isikuga lahutamatult seotud ja sellest tulenevad õigused ja kohustused lähevad pärijale üle. Eesti Energia ASi ja Leida Južakova vahel on sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 3727441315. Tulenevalt tüüptingimuste p 9.8. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile ja p 9.11 kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. Seisuga 09.mai 2012 on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2001, 39 eurot ja viivised 759, 76 eurot. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenutse osutamise lepingust, võrgulepingu tüüptingimustest ning arvetest (tl 626). Rahvastikuregistri kohaselt on Leida Južakova, kes on kostja V. J. ema, surnud 03.mail 2011. PärS § 1 lg 1; 2 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Vastavalt PärS § 130 lg 1, 3 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
3 (4)
täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 761, 15 eurot, millest põhivõlgnevus on 2001, 39 eurot ja hagi esitamise ajaks, so 09.maiks 2012 sissenõutavaks muutunud viivis 759, 76 eurot. Samuti tuleb välja mõista arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 10.maist 2012 kuni põhivõlgnevuse (so 2001, 39 euro) täitmiseni vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele viivis 0,1% põhivõlgnevuselt päevas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 759, 76 eurot) ei või ületada põhinõuet. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot. Hageja on esitanud menetluskulu tõendava dokumendi ( tl 5). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479, 33 eurot. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.