Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Maria Belkova esitas kohtule hagiavalduse Elisa Eesti AS vastu kahju hüvitamiseks. Kohus leidis, et hagiavalduses olid puudused, mis ei võimaldanud hagiavaldust menetlusse võtta. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi nõude ja hagi aluseks olevate 1(4)

2-12-20813 faktiliste asjaolude täpsustamiseks, hagihinna määramiseks ja tõendite esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja pidi esitama seaduse nõuetele vastava hagiavalduse (kus tuli märkida: hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (st iga esitatud tõendi kohta), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, hagihind ja kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil). Hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega – hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, hagis esitatud nõuded ei ole selged, määramata on hagihind ning viidatud tõendid on esitamata. Hagiavalduses palub hageja tühistada võlgnevuse roamingi-teenuse kasutamise eest 67,67 eurot ning tühistada leppetrahv summas 63,91 eurot liitumislepingu annulleerimise eest. Kohus leiab, et hageja nõuded on ebaselged. Hagiavalduse pealkirjast ja õiguslikust põhjendusest nähtub, et hagiavaldus on esitatud varalise kahju hüvitamiseks. Nõudest nähtub, et hageja soovib võlgnevuse ja leppetrahvi tühistamist. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud liitumisleping nr 992622. Kostja nõuab hagejalt võlgnevuse tasumist roaming-teenuste kasutamise eest ning leppetrahvi liitumislepingu tühistamise eest, kuid hageja arvates on kostja nõuded alusetud. hagiavaldusest ei selgu, kas hageja on kostjale raha maksnud või mitte. Kohtumääruses selgitas kohus hagejale, et lepinguliste suhete reguleerimisele kohaldub võlaõigusseadus (VÕS). Lisaks võlaõigusseaduses sätestatule kohaldatakse võlasuhetele ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sisalduvaid norme. Lepinguliste kohustuste rikkumise mõiste ja kohustuste rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid on sätestatud VÕS 5. peatükis. Sellist õiguskaitsevahendit nagu võlgnevuse ning leppetrahvi tühistamine ei ole VÕS-s sätestatud. Vastavalt TsÜS § 67 lg 2 lepingud on mitmepoolsed tehingud. TsÜS 5. peatükis on sätestatud tehingu kehtetuse alused. Kohus selgitas, et kui hageja leiab, et kostja on lepingulisi kohustused rikkunud ning soovib kasutada õiguskaitsevahendit, tuleb tal täpsustada oma nõuet lähtuvalt VÕS-s ja TsÜS-s sätestatust. VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varalise kahju hüvitamise kohta kohus selgitas, et hagiavaldusest ei ole selge, milline kahju on hagejale tekitatud. Varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuli hagejal tõendada kahju olemasolu ja selle suurust. Hageja ei ole kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul haginõudeid ega hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud.

2(4)

2-12-20813 Vastavalt TsMS § 135 tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Esitatud hagiavalduses ei nimetanud hageja tsiviilasja hinda. Kohus leiab, et tsiviilasja hind ei järeldu üheselt ka hagiavaldusest. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on ebaselged ning hagiavaldusest ei selgu hagi hind. Kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduse esitamisel on rikutud olulisi vorminõudeid. Lähtuvalt TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses esitatud väidete põhjal järeldab kohus, et hageja soovib kostja poolt tekitatud kahju hüvitamist, kusjuures kostja on hagejale kahju tekitanud lepingust tuleneva põhjendamatu nõude esitamisega. Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja on kostja nõude rahuldanud või mitte. Vaatamata hageja poolt kahju hüvitamise nõude põhjendamiseks märgitud hagi alustele ja viidetele seaduses, on hageja hagiavalduses esitanud kohtule nõudeks, mida kohus peab hagimenetluses lahendama, tühistada võlgnevus kostjale ja tühistada leppetrahv. Kohus järeldab, et kahju hüvitamist ei ole võimalik saavutada kostja nõude tühistamisega ning seega ei ole võimalik hageja poolt esitatud vormis hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et hagejal ei ole õigust tühistada kostja nõuet (tühistada saab vaid tehingu). Kui hageja leiab, et kostja nõue on ebaseaduslik, ei pea hageja kostja nõuet täitma. Oma nõude maksmapanekuks peab kostja ise esitama hagi. Ka ei selgu hagiavaldusest, et hageja oleks kostja nõude täitnud. Kui hageja on kostja nõude täitnud ja hageja arvates on kostja nõue alusetu, on hagejal õigus nõuda kostjalt nõude täitmiseks makstud raha tagastamist lepingust tuleneva kahju hüvitamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Lepingust tuleneva kahju hüvitamise või alusetust rikastumisest tulenev nõue tekib aga alates raha maksmisest kostjale. Kuna hagiavaldusest ei selgu, et hageja oleks kostja nõude rahuldanud (või on kostja esitanud hagejale ainult nõude), leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.

3(4)

2-12-20813 Kohus asub seisukohale, et kui raha maksmist kostjale ei ole toimunud, on sisuliselt tegemist tuvastushagiga, milles hageja palub tuvastada, et tal puudub lepingust tulenev kohustus kostja ees ehk siis tuvastushagi ilma sellest tuleneva soorituse nõudeta. Kohus ei menetle tuvastusnõuet ilma sooritusnõudeta. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ja kohtupraktika kohaselt ei anna riik sellisel eesmärgil esitatud hagile õiguskaitset . Seega on hagi esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 168 lg 1 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas kohtule menetlusabi taotluse, milles palub vabastada ta riigilõivu tasumisest. Lähtuvalt TsMS § 181 lg 1 p 2, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja seega ei ole menetluses osalemine edukas. Ei ole põhjendatud anda hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks, kui hagiavalduse menetlusse võtmisest on keeldutud. Kohus leiab, et hageja taotlus menetlusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.